Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakase voltmeetriga. Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta?
1. Määran ampermeetri ja voltmeetri skaalade kõige väiksemate jaotiste väärtused ja mõõtepiirkonnad, ning märgin tulemused tabelisse. Skaala kõige väiksema jaotise väärtus Mõõtepiirkond Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB! Mõõtmiseks mitte ühtegi juhet lahti ühendada. Panen voltmeetri kummagi klemmi külge ühe juhtme ja siis ühendan need algul ühe, siis teise lambi klemmidega. U1= U2= 5. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil kokku. Selleks ühendage voltmeetri + klemm ühe lambi vooluallika positiivse poolusega ühendatud klemmi külge ja voltmeetri – klemm teise lambi vooluallika negatiivse poolusega ühendatud klemmi külge
Millega vrdub elektrivoolu t? Vrdub juhi otsetele rekendatud pinge, voolutugevus ja t sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U I t. Mis on elektrivoolu t hikuks? Millega see vrdub? hikuks on 1 daul. 1 daul=1 volt * 1 amper * 1 sekund Kuidas mdetakse elektrivoolu td? Pinget juhi otsetel mdetakse voltmeetriga, voolutugevust ampermeetriga ja kellaga ajavahemikku, mille vltel juhis on elektrivool. Voolu t arvutatakse, korrutades pinge, voolutugevus ja ajavahemiku vrtused. Otseselt: elektrienergia arvesti abil. Kuidas iseloomustada juhi soojenemist elektrivoolu toimel? Voolu t arvel suureneb juhi siseenergia ning juhi temperatuur tuseb. Mida thendab A=Q? Kuna soojenenud juhi temperatuur on mbritsevate kehade temperatuurist krgem, algab soojuslekanne juhilt mbritsevatele kehadele. Sel juhul on voolu t
sellesse punkti asetatavat proovilaengu potentsiaalse energia ja suuruse suhet. Ekvipotentsiaalpind on selline pind mille iga punkti potentsiaal on sama. Elektriväljade jõujooned on ekvipotentsiaalpindadega alati risti. Pinge näitab elektrivälja poolt laengu ümber paigutamise tehtava töö ja laengu suuruse suhet. Tõõtegijateks on elektrilised jõud. Pinge on potentsiaalide vahel, pinge saab olla ainult kahe punkti vahel. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Juht elektriväljas, kui juht asetatada elektrivälja, siis tema ühte otsa kogunevad teise + laengud. Seda nähtus nim. elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Selle tulemusena saab sumaarne elektriväli juhi sees võrdseks nulliga. Juht omandab ühesuguse potendsiaali. Juhi välispind on eksvipotentsiaalpind. Dielektrik elektriväljas polaarsete dielektrik molekulid on diipolid. S.t , et molekuli + lanegukese ja - laengukese ei ühti
4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik A(amper), voolu mõõdame ampermeetriga järjestikku. 3. Takistit 4. Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb elektriväli. Erineva suursega ja kujuga. Magneti põhja - ja lõunapoolus Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, sama nimelised tõukuvad. 5. b 6. v 7. Generaator on seade, mis muundab mehaanilist energiat elektrienergiaks. 8
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0
b) Generaator (mehaaniline energia » elektrienergia) c) Päikesepatarei (valgusenergia » elektrienergia) 10) Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli laengu nihutamisel. Tähis: U, ühik: 1V (volt) U=A/q » pinge=töö/elektrilaeng 11) Pinge 1V suurus oleneb tarvitist. Lambi süütamiseks on see väike, telefoni aku laadimiseks aga suur. 12) Pinget mõõdetakse voltmeetriga. See tuleb ühendada tarviti suhtes rööbiti, pluss ja miinus ühendatud vastavalt plussi ja miinusega. Voltmeetri võib ühendada vooluringi ilma tarvita.
Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri ja voolutrafoga ühendatakse viimase primaarmähis vooluahelasse järjerstikku ning sekundaarmähisesse lülitatakse ampermeeter. Tegeliku voolu leidmiseks tuleb ampermeetri näit korrutada voolutrafo ülekandeteguriga, mis kujutab endast primaar- ja sekundaarmähise nimivoolude suhet ning antakse voolutrafo sildil murruna, näiteks 25/5A jne. 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti elektriahela osaga, milles on tarvis pinget mõõta. Voltmeetri sisetakistus on suhteliselt suur. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine eeltakisti abil. Eeltakisti - takisti, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti võib olla monteeritud voltmeetri sisse ning sellisel juhul on voltmeetril
Laboratoorne töö : " Analoogtelefon" Töö mõõdetud : 01.09.2008 Osa I voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Rtakisti=matrikli numbrite summa + 50 = 0+7+3+7+8+7+50=82 Terminalseadme U1 [V] U2 [V] U3 [V] seisund Rahuseisund 55,1 55,1 0 Hõiveseisund 10,5 10,9 5,8 Kontrollida et U1=U2+U3 : Rahuseisund: 55,1+0=55,1 > tõepoolest U1=U2+U3
120,8 438,6 6. Järeldus Kui lähtuda ainult mõõteriistade näitudest nende sisetakistusi arvestamata, on nende näitude alusel leitava takistuse esialgse väärtuse viga suur. Esimese takistuse puhul oli see u. 20% piirides, antud andmetega arvutatud viga 5%. Teise uuritud takistuse puhul ulatus viga lüliti S1 asendi ,,2" korral isegi 300%ni, antud katses umbes 10,5%. Et ampermeetri ja voltmeetriga takistuse määramise puhul õige tulemuse saaks, on vaja arvesse võtta nii katseskeemi kui ka mõõteriistade sisetakistuste väärtuseid.
üle vaadata maandusseadme nähtav osa, kontrollida takistuste ja halbade kontaktide puudumist juhtides ja mõõta maandusseadme takistust. (vajadusel üle vaadata ja parandada vigastada saanud kohti) Põhilisteks meetoditeks on: · Mõõtmine ampermeetri-voltmeetri meetodil · Mõõtmine kompensatsioonimeetodil · Mõõtmine mõõtesillaga (ebatäpsemad tulemused) Ampermeetri-voltmeetriga kasutamisel mõõdetakse pingelang katsetatava maandusseadme ja sondi vahel ning katsetatavat maandusseadet läbiva voolu tugevus. Nende kahe suuruse kaudu leitakse takistus. Magnetoelektrilise logomeetri puhul aga on asi veelgi lihtsam, tähistatakse järgmiselt: 1-1 on ampermeetri mähis ja 2-2 voltmeetri mähis 5.) Ergonoomilised tulemused: E (voltides) M (amprites) Lambid 3 402
kõigis juhtides samasugune. Kui jadamisi on ühendatud n ühesugust takistus R, siis R=n*R1 Rööpühendus: I=I1+I2+I3 Uab=U1=U2=U3- ÜHESUGUNE PINGE 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A-
1.4. Järeldus 2. Ülekandeliinide/juhtmete takistuse mõju uurimine 2.1. Töö eesmärk Tutvuda erinevat tüüpi juhtmete omadustega. Saada ülevaade juhtmel oleva pingelangu suurusest ning kadudest ülekandeahelates 2.2. Katseskeem Joonis 1. Juhtmete pingelangu mõõtmise katseskeem 2.3. Katse tulemused Tabel 3. Juhtmete takistuse määramise katse mõõtmistulemused Juhtme Voltmeetriga Koormus- värv või Lüliti asend vool (A) mõõdetud Märkused number pinge (V) 1 1,4 12,9 Materjal: vask Punane(2,5 mm2) 2 12,1 Eritakistus:
8. Vooluring, selle osad. Vooluringi modustavad omavahel ühendatud vooluallikas, tarbija ja lüliti. Need ongi koos juhtmetega vooluringi osad. 9. Seleta pinget (Valem, ühik, voltmeeter.) Elektrivoolu poolt tehtud töö suurus peale voolu tugevuse sõltub ka pingest. Pinge on võrdne elektrivoolu poolt tehtud töö ja tarbijat läbinud elektrilaengu jagatisega. A Valem: U = q Ühikud: Pinge U, Töö A (J), Elektrilaeng q (C) Pinget mõõdetakse voltmeetriga vooluringis kahe punkti vahel. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti (paralleelselt). 10. Seleta takistust, ühik. Elektrijuhi segavat mõju elektrivoolule iseloomustab takistus, mida suurem on juhi takistus, seda väiksem on voolu tugevus. Takistus: Tähis: R Ühik: 1 oom ( ) 11. Ohmi seadus, pluss ülesanded. Seadus: Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Voolutugevus: I (1A) Pinge: U (1V) Takistus: R ( )
pingega. Takisti-kindlat takistust omav juht. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu takistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuse summaga.Takistus sõltub juhi materjalist ja geomeetrilistest mõõtmetest. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. Voolupinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi uuritava osaga rööpselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi järjestikku. Vooluahela takistust mõõdetakse oommeetriga, mille sees on oma vooluallikas. Temp. Muutumisel muutub ka juhi takistus. Kõrgemal temp-l on juhi takistus suurem, põhjuseks on, et kõrgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp.
passile, elektrivool muundub: soojuseks, valguseks või mehaaniliseks tööks, (1200W 230V tähendab seda, et elektrivoolu võimsus lambi töötamise ajal on 1200W ainult sel juhul, kui pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega, A=U*I*t, A=I*2R*t, A=U2R*t, mõõdetakse kaudsel meetodil voltmeetriga, ampermeetriga ja kellaga,elektrivälja energia muundub teiseks energia liigiks, elektrivõrk - elektrivõrgus vahelduvvool, kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti, 220V, juhtmed: nulljuhe (maandatud juhe, nulljuhtme ja Maa vahel on pinge 0) ja faasijuhe (maandamata juhe, faasjuhtme ja Maa vahel on pinge 220, kindlaks saab teha pingeindikaatoriga, lühis vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on
· Pinge on kõikjal sama · Takistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite pöördväärtuste summaga 7) Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest + valem · Mida peenem ja pikem juhe, seda suurem on selle takistus 8) Mida mõõdetakse ampermeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse voolutugevust · Ühendatakse vooluringi järjestikku ehk jadamisi · Ehitus lk 86 9) Mida mõõdetakse voltmeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse pinget · Ühendatakse alati rööbiti mõõdetavaga · Ehitus lk 85 10) Mida mõõdetake Oommeetriga, kuidas ühendatakse ja milline ehitus? · Mõõdetakse takistust · Ühendatakse see ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi · Ehitust ei tea 11) Kuidas sõltub takistus temperatuurist? · Temperatuuri tõstmisel takistus suureneb
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegi: Regina Feldman Töö tegemise aeg: 10. september 2013 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 100 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0,0 Hõiveseisund 12,0 7,0 5,0
Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6+0,1(20/3,003 1))*(3,003/100) = ± 0,035 V U1 ± U1= (2,99 ± 0,08) V U2 ± U2= (3,003 ± 0,035) V Tulemused on omavahel kooskõlas. 1.4 Nelinurksignaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=3,55 V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,210 V (efektiivväärtus Ue) Um = Ue* 2
Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused:
Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ühik: 1V Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõudu on võimalik mõõta voltmeetriga lahtise elemendi klemmidel. Elektromootrojõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootrojõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Pinget välistakistusel nimetatakse vooluallika klemmipingeks. Tühijooksul on vooluallikas, siis kui seda ei kasutata.
Takistid ja reostaadid reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui ping jagatakse voolutugevusega. Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laeng...
Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. U I= R ELEKTRIVÄLI voltmeetriga rööbititekitab OommeeterELEKTRIVOOL põhjus JUHIS . U pinge traat/keha tagajärg A takistus voolutugevus U= q U q
osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q Pinge ühik on 1volt (1V) Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. 1V=1J/1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 20) Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. 21) Juhi takistus on tingitud vabade elektronide ja kristallvõre tippudes võnkuvate ioonide vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. 22) Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega; Elektrivoolu tööd mõõdab voolumõõtja. 1kwh= 1000w* 3600s=3600000J;
(2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3) kus rv on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga
(2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mootmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivate voolutugevuste summat: (3) kus rV on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada,kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul voime kirjutada vastavalt valemi (3) pohjal,et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vordusest (4) (5) Seos (5) näitab meile,et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja soltuvuse graafikuks on
Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti (d) ja lüliti(d). Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. U=A/q Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse juhiga rööbiti Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Juhi elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Valem R=?* l/S. Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on
(2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3) kus rv on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul võime kirjutada vastavalt valemi (3) põhjal, et (4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga
mõõtmismeetodeid. Mõõtmismeetodid jagunevad: 1. otsene mõõtmismeetod, mis omakorda jaguneb: a. vahetu hindamise meetod - hälbemeetodiks ehk otsese lugemi meetodiks nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga, pinge mõõtmine voltmeetriga jne.) b. võrdlusmeetod - meetod, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõõteühikuga (takistuse mõõtmine mõõtesillaga). Võrdlusmeetodid jagunevad: kompensatsioonimeetod diferentsiaalmeetod asendusmeetod Kompensatsioonimeetodi puhul muudetakse mõõdetava või temaga funktsionaalselt seotud suuruse mõju mõõteriistale sama liiki tuntud suuruse vastutoimega nulliks. Näiteks
1pingeühik=1töö ühik/1 laengu ühik. 26. Millistes ühikutes pinget mõõdetakse? Kuidas on seotud pinge ühik teiste meile tuntud ühikutega? Millal on pinge juhi kahe punkti vahel võrdne ühe pingeühikuga? 1volt (1V). 1V=1J/1C. Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 27. Millise mõõteriistaga mõõdetakse pinget? Milline on tema skeemitähis? Kuidas ühendadakse ta juhiga, mille otstel pinget mõõta soovitakse? Voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstelt pinget tahetakse mõõta.
Pinget tähistatakse U-ga. Ühikuks on 1V 31. Millega tähistatakse võimsust ja mis on ühik? Võimsust tähistatakse N-ga. Ühikuks on 1W 32. Miks juht elektrivoolu toimel soojeneb? Kuna energia muutub juhi siseenergiaks. 33. Millega võrdub elektrivoolu võimsus? N= U I 34. Millega võrdub elektrivoolu töö? A= U I t 35. Mitu kW on 1000W? 1kW 36. Millal on elektrivõimsus 1W? 1W= 1V 1A 37. Millega mõõdetakse pinget? Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 38. Mis on nimivõimsus? Nimivõimsus on elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 39. Mis on hõõglambi tähtsaim osa? Kõik osad on tähtsad. 40. Voolumõõtja teine nimetus? Arvesti 41. kW*h sõnades! Kilovatt korda tund 42. Arvestis kasutatav ühik? kWh 43. Milliseid kaitsmeid on olemas? Sulavkaitsmed ja bimetallkaitsmed. 44. Mis on pinge indikaator? Pinge indikaatoriks nimetatakse indikaatorit, mille abil määratakse kindlaks faasjuhe
Pinge amplituud: 98 V Periood: 40.40 ms Sagedus: 24,74 Hz 3. Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: y=Um*sin(*t+) , kus y on signaali kuju Um on amplituud, on ringsagedus ja on faas. Kood: ...732 Um = 200mV = 0.2 V f = 300 Hz = 90° = /2 = 2f = 2 * * 300 = 600 = 1884.956 y = Um*sin(t+) y = 0.2 * sin (600 * t + /2) Uef [V] = 0.14 V Uef [dBV] = 20*log(0.14) = -17,078 dBV T = 1/f = 1/300 = 0,003 Kokkuvõte ja järeldused Õppisin kuidas mõõta voltmeetriga alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud). Samuti kuidas mõõta signaalid ostsillograafiga ja kuidas pärast ostsillograafiga töötada. Õppisin ka kuidas teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest voltidesse ja leida pinge efektiivväärtuse.
1.Kuidas on sõnastatud Columbi seadus? Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahe kauguse ruuduga. 2.Missuguse mõõteriistaga mõõdetakse potentsiaalide vahet? Voltmeetriga. 3.Millega tegeleb elektrostaatika? Paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. 4. Kuidas on omavahel seotud punktlaengu elektrivälja potentsiaal laengu suurusega ja kaugusega sellest? Punktlaengu elektrivälja potentsiaal on võrdeline laengu suurusega ja pöördvõrdeline kaugusega sellest. 5. Mida näitab valem? Q=Ed Valem näitab elektrivälja potentsiaali. 6. Mida näitab valem? E=FQ Valem näitab elektrivälja tugevust. 7. Mida nimetatakse potentsiaali nulltasemeks?
Mida pikem ja peenem on juhe ning, mida suurem on selle materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 9. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? Amper tuleb ühendada vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral tuleb jälgida, et ampermeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole.Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust. Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse rööbiti selle seadmega, mille pinget tahetakse mõõta. Alalisvoolu korral tuleb jälle jälgida, et voltmeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole. 10. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? Aine temperatuurkus soojusliikumise segav mõju lakkab olemast ehk takistus muutub 0-ks ehk temperatuur mille juures aine muutub ülijuhiks 11. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi „vooluallikates“? 12
töödmlaetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivälja pinge kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälj tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiselmjuhi ühest punktist teise. A U= q Pinge ühik on üks volt, lühendault 1 V. Pinge juhe kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuuoni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 džaul. 1J 1V = 1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeter on elektripinge mõõtmise riist. Ühendatakse mõõdetava ahelaosa või -elemendiga rööbiti. Ohmi seadus. Elektritakistus Elektritakistuse tähis on Ω (oom). Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G * U. Aine eritakistus ρ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: RS ρ= l
Järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Pinge on konstantne ehk muutumatu. Voolutugevus hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga. Kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse omavahel üksikute takistuste pöördväärtused. 9. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? kuidas ühendada vooluringi? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 10. Mis on ja mida näitab Elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas suudab tekitada, see näitab kui suure töö teevad kõrvaljõu, et toimetada läbi kogu vooluringi positiivne ühiklaeng. 11. Mis on sisetakistus? Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. 12. Elektrivoolu töö ja võimsus
*Ohmi seadus kogu vooluringi kohta! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I= /R+r, kus on elektromotoorjõud. ÜLESANNE: Vooluallikas, mille elektromotoorjõud on 4,8 V, sisetakistus on 0,2 ühendati 2 takistiga. Leia voolutugevus. *M illega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse need vooluringi? Voolutugevus mõõdetakse ampermeetriga, pinget voltmeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi ja voltmeeter ühendatakse rööbiti. *Mis on ja mida näitab elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada (1kulon, C). Elektromotoorjõud näitab, kui palju tööd tehakse ühikulise laengu läbiviimiseks kogu vooluringist. *Mis on sisetakistus? Sisetakistus on elektrienergia allika takistus elektrivoolule. *Elektrivoolu töö ja võimsus? Kuidas arvutad ja mida näitab
(temperatuur, vooluallika vananemine jm). Pinge välistakistusel (tarbijal) avaldub: See on alati väiksem elektromotoorjõust, kuna R < R + r . Juhul aga, kui koormustakistus on palju suurem kui vooluallika takistus (R >> r), saab pinge tarbijal ja seega ka vooluallika klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga . Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q viimiseks läbi kogu vooluringi tehakse töö: A = ε q . Järelikult vooluallika koguvõimsus on: Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral ( R →0 ). Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (valem 1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N →0 , kui R → ∞
takistuste pöördväärtustega. 1/R = 1/R1 + 1/R2 + ... R= R1R2/R1+R2 30. Mis on pinge? Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümber paigutamisel ühest ruumi punktist teise. U = A/q mõõdetakse voltides V. 31. Mida tähendab, et pinge on 1V? Pinge on 1 V siis, kui ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise, teeb elektriväli tööd 1J. 32. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt tarbijaga. 33. Mis on elektrivool? Laetud vabade osade suunatud liikumine. 34. Ohmi seadus, valem, ühikud, tähised. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I = U/R. Voolutugevus = Pinge/ takistus. I=A R=oom U= V 35. Millest sõltub juhi takistus ja kuidas? Juhi takistus sõltub juhi materjalist. Takistuse sõltumist materjalist arvestab eritakistus. 36
Takistus iseloomustab konkreetset keha, eritakistus ainet Eamikel el mõõteriistade töö põhineb voolumagnetilisel toimel Galvanomeeter-mõõteriist voolu registreerimiseks Tester-mõõteriist erinevate elektrivoolu iseloomustavate suuruste mõõtmiseks Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti, mõõdab pinget kahe punkti vahel Takistus hästi suur, siis mõjutab vooluahelat vähe Voltmeetrit laiendatakse eelrakisti lisamisega voltmeetriga jadamisi Ampermeeter ühendatakse ahelasse järjestiku ehk jadamisi Takistus väike, nii mõjutab ahelat kõige vähem Ampermeetrit ei tohi ühendada ahelasse ilma tarbijata ja nii et ei tekiks lühist Ampermeetri laiendamiseks phendatakse temaga rööbiti takisrti, mida nim shudiks Oommeetrit kasutatakse mõõteriistas olevat vooluallikat, mõõdetakse voolutugevust konstantsel pinnal U=const Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallidel takistus trmp tõustes suureneb, pooljuhtidel väheneb
Elektrivälja töö: kui laeng q läbib lõigu d, on elektrivälja poolt tehtud töö A=Fd. Valemist E=F/q saame F=Eq, asendades F-i, saame A=Eqd. Kui laeng q läbib lõigu s, siis elektriväli töö A=Fscosa, ent scosa=d ning A=Fd ehk A=Eqd. Järeldus:elektrivälja töö ei sõltu läbitud teepikkusest. Pinge ja potentsiaal:pingeks nim.elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. Def. Valem U=A/q sellest on tuletatud ühik 1V. Pinget mõõdetakse voltmeetriga 2 punkti vahel. Kõrge pinge: üle 1000V-vahelduv, üle1500V-alalis pinge, 220V-madal pinge 0-50V- inimesele eluruumis ohutu pinge. Pinge seos E(vektor)ga: U=A/q=Eqd/g ---E=U/d. Seega jagades pinge lõigupikkusega saame elektrivälja tugevuse. Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva veega, kus iga liiter teeb palju rohkem tööd, kui madalalt langedes. Potentsiaalne energia: pot.energ. nim.max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha
voolutugevad ahelad on võrdeline emj ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 10.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta!ül- Ohmiseadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. E VALEM: I= R +r 11.Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühend. vooluringi?- Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 12.MIs on ja mida näitab elektromotoorjõud?- Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suurt tööd teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne Ak ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi.VALEM: = q 13.Mis on sisetakistus
voolutugevad ahelad on võrdeline emj ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 10.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta!ül- Ohmiseadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. E VALEM: I= R +r 11.Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühend. vooluringi?- Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 12.MIs on ja mida näitab elektromotoorjõud?- Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Elektromotoorjõud näitab, kui suur töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi.VALEM: Ak ἐ= q 13.Mis on sisetakistus?- Sisetakistuseks nimetatakse vooluallika enda takistus. 14
Elektriväljas pöörduvad dipoolid pikijõudu, tekivad pindlaengud ja nende vaheline elektriväli vähendab üldist väljatugevust epsilon korda. Elektrivälja töö Kui laeng q läbib lõigu d, on elektrivälja poolt tehtud töö A= Fd. Saame A= Eqd. Elektrivälja töö ei sõltu läbitud pikkusest. Pinge ja potentsiaal Pingeks nim. elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. U=A/q, sellest tuleb pinge ühik 1V. Pinget mõõdetakse voltmeetriga 2 punkti vahel. Kasutatakse järgmisi omadussõna: pinge- kõrgem, madalam, vool- tugevam, nõrgem, takistus- suurem, väiksem. Kõrgpinge üle 1000 V- vahelduv, üle 1500V- alalis, 220V- madalpinge, 0... 50V inimesele eluruumis ohutu pinge. 330000V kõrgeim liinipinge Eestis. Pinge ja väljatugevuse seos E= U/d. seega jagades pinge lõigupikkusega saame elektrivälja tugevuse. Saadud valemist järeldub, et E ühik võib olla ka V/m. 1V/m= 1N/C.Kõrget pinget võib võrrelda kõrgelt langeva
R U=IR= R+r See on alati väiksem elektromotoorjõust, kuna R < R + r . Juhul aga, kui koormustakistus on palju suurem kui vooluallika takistus (R >> r), saab pinge tarbijal ja seega ka vooluallika klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga. Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorju definitsioonist on teada,et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse tööd A=q Järelikult vooluallika koguvimsus: A q 2 N= = =I= t t R+r Samal ajal tarbijal eraldunud vimsus ehk nn. kasulik vimsus: 2 R
· Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektromotoorjõud- on suurus, mis iseloomustab elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. · Mõõdetakse voltmeetriga Elektritakistuseks- nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaenguteliikumisele takistavat mõju. · mõõtühik SI-süsteemis on oom. · Elektritakistust mõõdetakseoommeetriga. · Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemaltoomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitaksenäivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus
ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Pinge on suurim vooluallikaga ühendatud juhi otstel e. poolustel. Pingeühikuks on 1 volt (1V; 1v=1J/1C). Suur pinge = kõrge pinge, väike pinge = madal pinge. Elektriväli, mille pinge on suur, võib tekitada väga tugeva elektrivoolu (närvirakkudes 50-60mV, elektriangerjas 600-900V, äikesepilvede vahel 100 000 000V). Ka elektrivõrgu pinge 220V on inimesele ohtlik. Pinget mõõdetakse voltmeetriga (pinge mõõtmiseks kohandatud galvanomeeter, skaalal `V'). Alalisvooluringis kasutatakse alalispinge voltmeetrit (`-`), vahelduvvoolu puhul vahelduvvool voltmeetrit (skaalal `~'). Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta (mõõteriista ühendamisel juhiga pinge juhi otstel ei muutu). Alalisvoolu puhul tuleb jälgida voolu suunda juhis. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline juhi
Laetud osakeste suunatud liikumist. 12. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Juhtme ristlõiget ühes sekundis läbinud elektrilaengu suurust. I=q/t I voolutugevus (A) q elektrilaengu suurus (C) t aeg (s) 13. Alalisvoolu mõiste ja joonis. Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 14. Vahelduvvool, joonis. Vahelduvvool on elektrivool, mille puhul voolu tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt. 15. Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja ühendatakse vooluringi tarbijaga rööbiti ehk paralleelselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja ühendatakse jadamisi ehk järjestikku. 16. Vooluring vooluallika, 3 jadamisi tarviti ja lülitiga. Jadaühenduses on pinge U=U1+U2. 17. Vooluring vooluallika, 3 rööbiti tarviti ja lülitiga. Rööpühenduse korral pinge U=U1=U2. 18. Ülijuhtivus on nähtus, kus metallide takistus muutub peaaegu nulliks. 19. Joul- Lenzi seadus, valem, tähised.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu. Üheks erilaengu määramise meetodiks on magnetroni meetod
annaabi.ee 
