Individuaallahenduse korral tuleb lähtuda: Turvameetmete funktsioon; toime turvaaspektidele (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus), meetme suhteline tugevus; läbipaistvus kasutajale; meetme kasutamise hõlpsus. Turvameetmete tugevus ja toime Tugevuse hindamiseks mitmeastmelise turve tüüplahendused Meetme tüüp Tase 0 Tase 1 Tase2 Tase 3 Pääsu Kasutaja ühesed Volitamist ja Iga kasutaja Pidev reguleerimine kasutajanimed pääsu identimine ja individuaalne reguleerivad autentimine pääsu mehhanismid Õiguste reguleerimine individuaalme ja logimine kitsendamine ressursside,
Uute võimaluste otsimine kui püüe lahendada olemasolevaid probleeme. 15) Millised on SWOT-analüüsi eesmärgid? SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi. 16) Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17) Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18) Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19) Mida nimetatakse eestvedamiseks?
Millised on Maslow´ poolt defineeritud vajadused? Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadus Kuulumise vajadus Tunnetuse vajadus Eneseaktualiseerimise vajadus Maslow väitis, et inimese vajadused kasvavad altpoolt ülesse poole ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui alumise tasandi vajadused on rahuldatud. Kui altpoolt vajadused on rahuldatud, ei piirdu inimene ainult nendega. 9. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. Delegeerimine Juht annab töötajale ülesande: Juht annab töötajale ülesande täitmiseks vajalikud õigused ja volitused. Juht fikseerib aruandekohustuse. Juht jõuab ise rohkem. Kui töötaja on konkreetses küsimuses kompetentsem, on tulemus kvaliteetsem. Võimalus osaleda otsustusprotsessis tõstab töötaja aktiivsust ja motiveeritust.
tegevusi, mis aitavad tagada halduse ühtsust: vastastikune järelevalve, haldusotsuste kooskõlastamine haldusmenetluses, asutuste vahelised hoiatused ja teated, kompleksmenetlused, asutuste vahelised komisjonid ja ühisüksused, kontaktisikute võrgustikud, infosüsteemide ühiskasutus, ühtsed teeninduspunktid isikute. Halduskoostöökskitsamasmõttesvõib lugeda HKTS-is reguleeritavaid halduskoostöö vorme: riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusülesannete täitmiseks volitamist ja ametiabi. Ametiabi saamiseks esitab üks haldusorgan teisele kirjaliku kindlas vormis taotluse, edasilükkamatul juhul võib abi taotleda vormivabalt. Haldusorgani pädevus, volitus ja selle eristamine pädevusest Iga haldusorgani pädevustuleb täpselt piiritleda, vältimaks dubleerimist, õiguslikke vaidlusi jne. Pädevus väljendub haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahus, s.t
lahendada olemasolevaid probleeme. 15. Millised on SWOT-analüüsi eesmärgid? SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi. 16. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19. Mida nimetatakse eestvedamiseks?
· 6 3 5 tehnika 6 inimest kirjutavad 3 ideed 5 minutiga · Poolte vahetuse tehnika üks pool pakub idee ja asub seejärel teise ideid analüüsima Otsustusalus on põhimõtteline tugipunkt, millele otsuse tegemisel toetutakse Moodsad otsustusalused: · Teoreetiline otsustamine ja otsustusmall · Otsustuspuu · Eksperthinnang · Matkimine · Võrdlemine Delegeerimine delegeerimine lõpetab organisatsiooni kujundamise, delegeerimine tähendab ka volitamist. Delegeerimise eesmärk on luua ettevõttes tegutsemiskeskkond, kus ametikohast tulenevalt on määratud kohustused ning kus küllaldast tegutsemisvabadust kasutades võivad inimesed otstarbeka jõu- ja ajakuluga saavutada häid tulemusi. Delegeerimise olemus: · Kui palju peab juht ise tegema ja kui palju alluvatel teha laskma? · Missugustes piirides lasta alluvatel iseseisvalt tegutseda, kuid siiski tagada kontroll nende tegevuste üle?
erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks subjektiks ja haldusorganiks. Tulenevalt võimu kandja poolt tekitatud kahju eest KOV üksus,. ·4) avalike teenuste üleandmine (ei eelda võimuvolitusi), kui see on: 1. Majanduslikult põhjendatud 2. Ei halvene täitmise kvaliteet, 3) ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Enne volitamist teostab volikogu analüüsi, tuleb kohaldada RHS-s teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi. Kontroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Kontroll- õigusaktide kehtetuks tunnistamine Järelevalve- vigadele tähelepanu juhtimine, ettekirjutused, kuid kehtetuks tunnistamine on järelvalvetava õigus Kontroll- kontroll valikuline ise või teise taotluse alusel. Järelevalve- pidev jälgimine. Inerntne kt- teenistuslik järelvalve, revisjonikomisjoni kt, poliitliline kt
Tavaliselt tähendab delegeerimine: Oma alluvate muutmist vastutavaks töö tulemuste eest Oma delegeeritavale vabaduse andmist töötulemuste saavutamise viisi üle otsustamist Oma otsustusõiguse üleandmist teistele Delegeeritavale juhtimise ja vajalike vahendite pakkumist, aitamaks neid tööülesannete täitmisel Delegeerimine tähendab ülesannete jagamise kõrval ka volitamist b. Volituste delegeerimine Siirmine juhi õiguste, vastutuse ja kohustuste osaline üleandmine teisele isikule, kes harilikult asub sama ettevõtte madalamal juhtimistasemel Kohustuste kindlaksmääramine osutamine, mida alluv peab tegema Õiguste andmine lubamine alluval tööst teatud määral iseseisvalt tegutseda, midagi ette võtta või sooritada
teadaolevalt mõnd terminaalset haigust. Sellist palvet võib esitada nii enne vastava haiguse väljakujunemist kui ka selle käigus. Patsiendi eest hoolitsevad sugulased ei tohi teda niisugusele otsusele mingil juhul sundida (1., lk 139). Mõned autorid eristavad vabatahtliku eutanaasia alaliigina vaba tahtluseta (nonvoluntary) eutanaasiat. See tähendab isiku surma, kes pole võimeline väljendama mis tahes arvamust antud küsimuses ja kelle puhul tuleb kasutada mõningast volitamist, et paluda tema elu lõpetamist. Tahtevastane ehk mittevabatahtlik (involuntary) eutanaasia on aga täiesti erinev mõiste. See tähendab patsiendi elu lõpetamist, ilma, et isik ise või volitatud isik seda teha paluks. Motiiv - kannatustest vabastamine - võib olla sama, mis vabatahtliku eutanaasia puhul, kuid õigustada saab teda vaid paternalistliku otsustuse alusel, s.t. mis on parem haiguse ohvrile (1., lk 140). Suurbritannias näiteks on eutanaasiaga seotud kaasused (neid ei ole palju)
pikaajalisemalt tuleb planeerida. Plaan olgu pikaajaline aga mitte liiga pikaks perioodiks 11. kvaliteedijuhtimine .TQM lähiminevikus kvaliteet kui vastavus standardile, spetsifikatsioonile. Tänapäeval kvaliteet kui toote või teenuse vastavus kliendi hetke ning tuleviku tegelikele vajadustele kvaliteedijuhtimine eeldab: kliendikesksust keskendumist pidevale planeerimisele, rahulolule kvaliteeti kõiges täpset hindamist (standardid, statistika) alluvate volitamist, kaasamist otsustamisse terviklik kvaliteedijuhtimine tagatakse tõendusega ,et toode või teenus vastab kliendi ootustele (sertifikaat) ja pidevale kvaliteedi parandamisele uute tegevusmeetoditega. See on konkurentsiedu saavutamise tee- rahuldada kliendi vajadus kvaliteedi järele, erineda konkurentidest ja hoida kliente lojaalsetena. Firma usaldusväärsust ei saa keegi varastada. Toote uuendamine annab lühiajalise edu, sest konkurendid püüavad neid kopeerida 12
Asjatundlikkuse väljendamisega Eeskujuks olemisega Rippuvuse saavutamiseks Tavaliselt tähendab delegeerimine 1. Oma alluvate muutmist vastutavaks töö tulemuste eest 2.Oma delegeeritavale vabaduse andmist töötulemuste saavutamise viisi üle otsustamisel. 3. Oma otsustusõiguse üleandmist teistele. 4. Delegeeritavale juhtimise ja vajalike vahendite pakkumist, aitamaks neid tööülesannete täitmisel. 5. Delegeerimine tähendab ülesannete jagamise kõrval ka volitamist. Siirmiskäik -Eesmärkide kindlaksmääramine -Sobiva inimese valimine -Soovitava lahenduse kohta alluvalt lahenduse küsimine -Alluvale ülesande täitmiseks vajalike õiguste, aja ja varade eraldamine -Kontrollimiskohtade kindlaksmääramine -Asjade käigu jälgimine, arutades tehtut alluvaga teatud ajavahemike järel Volituste delegeerimise printsiibid Juht peab paralleelselt: -Uurima volituste üleandmisega kaasnevaid riske ja kasu.
8. Võimu vahetus, kitsaskoht lepinguga 29. Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused ( Halduskoostöö seadus, seminari materjalid ) Haldusülesannet täitva füüsilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku usaldusväärsus: (1) Kui füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi käesolevas jaos isik) volitatakse täitma haldusülesannet, kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ isiku usaldusväärsust. (2) Isiku usaldusväärsust kinnitavad muu hulgas järgmised asjaolud: 1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;
teabe mõlemapoolne valikuline edastamine. 10. SIIRMINE (DELEGEERIMINE) 10.1. Siirmise olemus Siirmine lõpetab organisatsiooni kujundamise. Siirmise sisu: mida ametikoha valdaja peab täpselt tegema ja mida ta tohib teha ning kuidas tagada ettenähtu elluviimine. Siirmine on ülesannete jagamine. Siirmise puhul kasutatakse sageli teisendsõna delegeerimine, mis ülesannete jagamise kõrval tähendab ka volitamist. 83 siirmine on puht juhtimislik toiming, mille olemus selgub kõige paremini ülemuse ja alluva vahelise töösuhtena; kui palju peab juht ise tegema ja kui palju alluvatel teha laskma?; töö jaotamine ning tööülesannete täitmiseks allapoole lükkamine: * missugustes piirides lasta alluvatel iseseisvalt tegutseda, kuid siiski tagada kontroll nende tegevuse üle?
endale. - Seaduses sätestamata kohaliku elu küsimusi, s.o linna või valla poolt vabatahtlikult täitmiseks võetud ülesandeid lahendama on pädev linna- või vallavalitsus, kui see ei kuulu volikogu pädevusse (KOKS § 30 lg 1 p 3). - Osavallale ja linnaosale, samuti tema vanemale KOV-i ülesannete täitmiseks sisepädevuse andmise võimalus tuleneb KOKS § 57 lg 1 p-st 4. Volitamine peaks toimuma osavalla või linnaosa põhimäärusega, kuid praktikas on õigustatult lubatud volitamist ka muude volikogu määrustega. Üldaktide, s.o määruste andmise õigust linnaosale ega osavallale anda ei saa. Haldusakt tuleb anda kirjaliku motiveeritud haldusdokumendina, kus sisalduvad kõik ettenähtud rekvisiidid. Haldusakt tuleks vormistada asutuse üldplangile. Pealkiri peaks kajastama nii lühidalt kui võimalik haldusakti sisu ("Ettekirjutus"; "Ehitusloa andmine"), pealkirjaks võib ka olla lihtsalt sõna "Otsus" vms. Keelatud ei ole haldusakti dokumenteerimine isikule saadetavas
tegevuse eesmärgi saavutamisega, liikmete huvi puudumisega edasiseks tegevuseks, ühingu tegevuseks vajalike tingimuste puudumisega jne. Vabatahtliku likvideerimise motiividel ei ole õiguslikku tähendust. Vabatahtliku likvideerimise aluseks on esindusorgani otsus. Põhikirjas ettenähtud juhul nõuab sellise otsuse tegemine kvalifitseeritud häälteenamust. Reeglina ühingute põhikirjad ei näe ette likvideerimise otsuse tegemise õiguse volitamist alaliselt tegutsevale juhtimisorganile (juhatusele). Ühingu tegevuse sundlõpetamine võib toimuda halduskohtu otsuse alusel sanktsioonina haldusõiguserikkumise eest, samuti võib oma olemuselt sundlõpetamine toimuda muudel seaduses otse nimetatud juhtudel. Nii tuleb ühingu tegevus lõpetada, kui ühingu liikmete arv on väiksem seaduses sätestatust (alla kolme liikme mittetulundusühingute seaduse järgi, alla 1000 liikme erakonnaseaduse järgi). Viimasel juhul teevad ühingu tegevuse
tegevuse eesmärgi saavutamisega, liikmete huvi puudumisega edasiseks tegevuseks, ühingu tegevuseks vajalike tingimuste puudumisega jne. Vabatahtliku likvideerimise motiividel ei ole õiguslikku tähendust. Vabatahtliku likvideerimise aluseks on esindusorgani otsus. Põhikirjas ettenähtud juhul nõuab sellise otsuse tegemine kvalifitseeritud häälteenamust. Reeglina ühingute põhikirjad ei näe ette likvideerimise otsuse tegemise õiguse volitamist alaliselt tegutsevale juhtimisorganile (juhatusele). Ühingu tegevuse sundlõpetamine võib toimuda halduskohtu otsuse alusel sanktsioonina haldusõiguserikkumise eest, samuti võib oma olemuselt sundlõpetamine toimuda muudel seaduses otse nimetatud juhtudel. Nii tuleb ühingu tegevus lõpetada, kui ühingu liikmete arv on väiksem seaduses sätestatust (alla kolme liikme mittetulundusühingute seaduse järgi, alla 1000 liikme erakonnaseaduse järgi). Viimasel juhul teevad ühingu tegevuse