makstav osa oma sissetulekust. Kiriku korraldus juba ammusest ajast peale oli kristlik maakond jagatud piiskopkondadeks eesotsas piiskopiga ja suuremateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskopiga, piiskopkonna keskust tähistas katedraal. Kohalikes kirikutes tegutsesid preestrid, kes korraldasid kirikuteenistusi. Jumalteenistustel aitasid ka teised kohalikud vaimulikud. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust visitatsioonide ehk külastuste kaudu. Kloostrikorralduse kujunemine mungad ja nunnad moodustasid kogukondi ehk kloostreid. Erinevate kloostrite sisekorraldus oli väga erinev, hiljem tekkisid ühtlased reeglid ehk Benedictuse reeglid. Suurt rõhku hakati pöörama jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäi soiku. Kloostritest kujunesid välja suured naturaalmajanduslikud majapidamised. Karolingide renessanss kultuuri elavnemine Karl Suure ja tema poja valitsusajal. Karl Suur
*Raad pidas ka kohut. KIRIKUKORRALDUS EESTI ALAL: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, SaareLääne piiskopkond. · Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik , ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi, · Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite (vaimulike koosolekud) ja visitatsioonide (kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia.
Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ja nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall (sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga).Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus Tartu piiskopilinnus ja toomkirik.Sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga teostas vaimulikku järelvalvet piiskop sinodi ja visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Tartu piiskopkonna linnused olid: ● Otepää oli üks ajaloolise Ugandi kahest keskusest Tartu kõrval, olles ühtlasi piiskopkonna esimene kivilinnus (varaseimad kiviehitised püstitati 1224 või isegi1223). ● Kirumpää ja Vastseliina linnused olid rajatud ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva
Agricola kavandatud tegevusprogramm oli laiaulatuslik ja mitmekülgne. Tema tähelepanu all oli koolide rajamine ja hariduse andmine talurahvale ning ta otsis teid koolide majanduslikuks kindlustamiseks. Peale Kristian Agricola ootamatut surma 1586. aastal, jätkas tema tööd Agricola abiline David Dubberch. Agricola dokumendid saadeti tema lesele ning Dubberch jäi ilma paljudest tähtsatest dokumenditest. Aastal 1586 sai Dubberch olulise volikirja visitatsioonide pidamiseks kogu Eestimaal. Kirikuraamatute ja registrite pidamine kogudustes loeti tingimata vajalikuks. Kirik püüdis talupojale sisendada, et laostav sõda ja muud hädad on karistus paganluse eest. Talupoegade seas oli levinud arvamus, et raske sõda on muistsete jumaluste kättemaks ristiusule ning muistseid kombeid tuleb hoolikamalt täita. Dubberch koostas ise uue visitatsioonikorralduse 1586. aastal. Erilist tähelepanu tuli osutada
maalikunst: Andrei Rubljov 1370-1430 ikoonimaalija 9. Lääne-Euroopa ristiusukirik 313 Rooma riigis ristiusk lubatud Constantinus Suur 381 Rooma riigiusk Misjoni levitamine, ristiusustamine (vallutamine; ariaanlus) 5.saj Püha Patrick'u misjon Iirimaal 7.saj lõpul Iiri munkade misjon Britannias (Cantebury keskuseks) Püha Bonifatiuse (elas 680-754) misjon sakslaste seas Briti mukande misjon frankide aladel piiskop preestrite ametisse pühitseja, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine; piiskopkirik = katedraal kanoonik madalama astme vaimulik, 12 kanoonikut moodustasid toomkapiitli andis nõu piiskopile preestrid jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine patronaadi õigus maaisand määras ametisse, piiskop vaid kinnitas sinod piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon kloostrite ja kirikute külastamine kateeder piiskopi jutlus tool kümnis kiriku maks
Vana-Liivimaa aga endiselt poliitiliselt killustatud ja seega nõrk. Ajutiselt suutis Liivimaa kaitsevõimet tugevdada Liivi ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535). Ta korraldas mitmeid sõjaretki Venemaale, 1502 võitis ordu lahingu Smolino järve ääres ja 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida korduvalt pikendati. Katoliku kirik ja usupuhastus: Piirkonna kirikuelu juht oli piiskop. Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite, s.o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide e. kirikukatsumiste kaudu. Nende abil tehti kindlaks preestrite kohusetäitmise puudujäägid. Piiskop õnnistas ametisse ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jne. Piiskopkonna peakiriku e. toomkiriku juures tegutses toomkapiitel, mis koosnes 12 kõrgemast vaimulikust e. kanoonikust. Toomakapiitli tähtsaim õigus oli piiskopi valimine. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste missade läbiviimine
Kirikukorraldus Eesti alal: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. · Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi, · Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite (vaimulike koosolekud) ja visitatsioonide (kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline
Kirikukorraldus Eesti alal: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, SaareLääne piiskopkond. · Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi, · Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite (vaimulike koosolekud) ja visitatsioonide (kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris
kaugenenud, kujunes Eesti alal usuelu tõsikristlikumaks, kui see mujal oli. Kõrgemaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop, kel paavsti poolt kinnitatud kirikuprovinsi kuulusid Eestis Tartu ja Saare-Lääne piirkond. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude ajastu kõrgeim kohtunik. Vaimulike järelvalvet toetati sinodite, s.o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide ehk kirikukatsumiste kaudu. Viimased võimaldasid saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Piiskop õnnistas ametisse madalmaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja-riistu ning pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi. Piiskopid juhtisid usuelu ka nende maavaldustes väljapoole jäänud ordualadele. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutsev toomkapiteel. Niimoodi
ühiskondlik hoone - Raekoda. XV ulatus Tallinnas rahvaarv 7000-8000, Tartus 5000-6000ni. Suuremat rolli etendasid Sakslased, kuid lihttööisi ja agulielanikke kaasa arvestade oli ülekaal kõigis linnades Eestlastel. NArvas, Tartus ka Venelasi ja Tallinnas Rootslasi, soomlasi. KATOLIKU KIRIK JA USUPUHASTUS Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite e piiskopkonna saimulike koosolekute ja visitatsioonide e kirikukatsumiste kaudu. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutse toomkapiitel- nn kõrgemat vaimulike kolleegium, mis koosnes reegline 12 toomhärrast.Eesotsas oli praost( juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid) kellele järgnes dekaan(jälgis jumalateenistuste krda ja üldist distsipliini). Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskoppi valida- lõpliku kinnitamise õigus oli siiski paavstil. Toomkapiitel oli piiskopile
saj. pKr. Milano ediktiga 313.aastal tunnistas Constantinus Suur ristiusu riigis lubatuks, ning juba 381.aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ristiusk levis kiiresti Roomaga piirnevatel barbarite aladel. Frangid risti juba 5.sajandil. Püha Patrick käis samal sajandil misjönäri tööd tegemas Iirimaal, ning Püha Bonifacius Saksamaal 8.sajandil. Viimased paganad olid Balti riigid, Leedu! Piiskop-ametisse pühitsemine, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine. Preester-armulaua pühitsemine, jutluste pidamine, sakramentide jagamine. Tegi hingehoiu tööd. Kanoonik-madalama astme vaimulik. Sõnast Kaanon-vaimulikkonna nimekiri. Katedraal-sõnast kateeder-piiskoppide jutlustamistool. Sinod-piiskopkonna oluline vaimulike koosolek, kus arutati ja peeti nõu päevakorras olevate teemade üle. Visitatsioon-kulastus, mille käigus piiiskop kontrollis, kas kirikud peavad ordureeglitest kinni. KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS
Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud Lihula piiskopik. Kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop, vahetas ametinime Tartu piiskopiks. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta Saksa-Rooma keisri vasall ja kuulus Saks riigivürstide hulka. Valitsemine: Tartu piiskopil oli olemas nii vaimulik kui ka ilmalik võim, sest stifi ja diötseesi piirid olid erinevad. Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel (piiskopi valijad). Piiskopi kandidaadi kinnitas paavst, kes aga ei pidanud arvestama toomkapiitli valikut. Kiriku majandusküsimuses oli tähtsaim abiline toompraost. Ilmaliku administratsiooni ja sõjaliste küsimustega tegeles stiftifoogt. Pool piiskopkonnast oli läänistatud ordule. Likvideerimine: Piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal, kui Moskva tsaari väed 18. juulil 1558. aastal
Visitatsioonis tõuseb esimesena esile mõisnike ja vasallide hoolimatus kiriku ees. Nt on piiskoppide poolt mõisnikud kohustatud vaest meest, kes võiks rahvast õpetada, et sellest oleks midagi välja tulnud, selle kohta mingit märki pole. On ka kavatsus hakata kohalike hulgast preestrit koolitama. 1520. aastatel sooviti Vana-Pärnusse preestrite kool rajada, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest keegi ei olnud nõus seda finantseerima. Visitatsioonide käigus küsitleti talupoegi, samuti nende teadmiste kohta, mis puudutab tähtsamate palvete tundmist - Meie Isa Palve, Ave Maria palve ja...Protokollides on see mainitud nii, et see talupoeg ei oska, või oskab ühte või oskab halvasti. Raske hinnata, kas enamus oskas, ja need kes ei osanud, pandi kirja. Kaarma kihelkonnas 1522 ei olnud talupojad preestriga rahul ja nad esitasid terve rea kaebusi - preester läks taudi ajal linna, nii jäid surnud
Konsistooriumide põhitegevuseks oli kirikuvalitsemine, tegeleb eelkõige halduslike küsimustega. Toona oli konsistooriumil ka kohtumõistmise kompetents (siiski äärmiselt piiratud, eelkõige puudutab vaimulike enda probleeme, komblusega seotud, abielud, abielude lahutamine-rikkumine, abielude lubamine kõik abielud ei olnud ju teretulnud). Peamiselt abieluküsimused on olnud kesksed. 18. sajandi algul oli kõige suuremaks probleemiks kadunud abikaasade surnukskuulutamine. Visitatsioonide korraldamine konsistooriumid koordineerivad visitatsioone. Liivimaal 1713. aastal ja Eestimaal 1715. aastal viiakse läbi esimesed visitatsioonid. Eesmärgiks kohaliku kirikuelu, koguduse liikmete jms tundmaõppimine. Tähelepanu pöörati ka haridusküsimustele kas õpetati lapsi lugema jne. Kõik toimus ikkagi vaimulike vajaduste tõttu eesmärk luteri kirikus oli heade kristlaste kasvatamine teadma pidi katekismust ja kirikulaule. Visitatsioonidel on kultuuriloos oluline koht
visitatsioone ja vaatama Sinodi tööd. Jheringu vistatsioonid on kõik säilinud, Lupeqius tegi neid ka aga tema omi pole säilinud. Loodud konsistooriumisse tulevad kõik kohtuasjad( vaimulike)s t rüütelkonnal polnud mingit võimalust kaasa rääkida kirikuasjadele-> protestiti konsistooriumi koosseisus: 6 praosti+ toomkiriku õp(toompraost), toomkooli lektor, hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid. Igapäevane kirikuelu juhtimine, vaimulike tüliasjad ja visitatsioonide korraldamine. Vaimulike ametisse määramine st ilma konsistooriumita ei saa ükski vaimulik tööle hakata.Rangem eesti k kontroll. Jering ürit läbi viia kirikuseadust. Peagi hakatakse jeringu võimu piirama kui keskvõim otsustas, et provintsid pole emamaaga võrdsed. Jeringu puhul oluline et loob konsistooriumi. Samui annab välja korraldusi, katekismusi ja usuõetusi, töötab välja kiriklikust seisukohast pulmade, ristsete ja matuste korrad.Kirikueestseisija. jering
annaabi.ee 
