Elva Gümnaasium "Ida-Virumaa" Referaat Ida-Virumaast Ragnar Rinne 9.B klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord Ida-Virumaa Maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida- Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist
Virumaa rikkus ja võlu Eestis ringi rännates ei ole midagi, mida Ida-Virumaal poleks. Siin on ilus loodus ja palju unikaalseid kohti. Selleks, et minu kodukohta tundma õppida ja näha kõike kaunist ning põnevaid paiku avastada, läheb aega aastaid. Sellegipoolest lühemat aega siin veetes saab mingisuguse aimduse siinsest keskkonnast. Inimesed pole siin sugugi pahatahtlikud, mida tihtipeale arvatakse olevat, eks igalpool leidub narkomaane ja huligaane. Ida-Virumaa kaunimad vaated on kindlasti pankrannikult. Kuulsaim on Ontikal asuv Valaste juga, kuhu on rajatud vaateplatvorm. Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi. Kui pikki rannariba jalutada, siis võib leida sobiva privaatse koha, kus rannamõnusi nautida. Põhjarannikul leidub palju mõisaid, mis on kogu Eestile vägagi unikaalsed paigad. Võib kindlalt väit...
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, ...
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
Sisukord IdaVirumaa.................................lk 3 Põlevkivi.......................................lk 4 Paekivi..........................................lk 7 Kasutatud kirjandus.....................lk 10 IdaVirumaa IdaVirumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu os...
Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaevandustest pumbatakse välja niivõrd suur hulk põhjavett. See süvendaks veelgi põhjavee probleemi ning varsti tuleks Ida-Virumaale, mis saastamata looduse korral võiks põhjavett vabalt eksportida ilma puudujääki kartmata, hakata puhast vett sisse vedama, kuna inimestel ei ole lihsalt enam puhast vett
vabadust tunnistada ei tahtnud, mis võttis viimastel tahte neid aidata, samuti nõudsid seda Antandi riigid. 10. Kui kaua käisid rahuläbirääkimised Tartus, kes juhtisid rahudelegatsioone, mille üle vaieldi kõige rohkem? Tartu rahuläbirääkimised kestsid terve kuu. Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska ja vene delegatsiooni juht Joffe. Kõige enam vaieldi idapiiri pärast. Enamlased nõudsid endale kogu Setumaad ja suurt osa Virumaast. Punaarmee rünnaku nurjumine Narva all sundis siiski diplomaate järeleandlikkusele. 11. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? 2.veebruaril 1920 kirjutati alla ja määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustustest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. ...
4) Vali õige vastus ja tõmba õige variandi tähele ring ümber. 1p on Eestis väga madalad, nafta hind kõrge /.../ Kaevandused on juba praegu 12% Ida-Virumaast põhjalikult ära rikkunud /.../ A aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud. Postimees, 25. august 2006. Kodanikuühendused on: B ministeeriumid, riigikogu, riigikohus
Võimustruktuur: 1) EKP (partei) (partei juht riigi juht, 1. sekretär) 2) ENSV ministrite nõukogu (valitsus) (juht ministrite nõukogu esimees) 3) ENSV Ülemnõukogu (seadusandlik võim) (juht ülemnk. presiidiumi esimees) ENSV HALDUSJAOTUS______________________________________________________ 19401941- Eesti NSV loomise esimesel aastal jäi Eesti Vabariigi haldusjaotus muutmata, koosseisu jäi veel Petseri maakond. 1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga; 1946. aastal moodustati Hiiu maakond; 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks
Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sakslastele, Rävala ja Harju taanlastele, Lääne, Järva- ja Virumaast kui vaidlusaslusest territooriumist moodustati paavstile alluv puhverriik (likvideeriti 1227). Kasutades ära Taani nõrkust vallutas ordu 1227.a taanlastelt Toompea, paavsti uus katse tüli lepitada, lõppes 1233.a. veresaunaga Toompeal tapeti u. 100 paavsti vasalli, neist suur hulk oli eestlasi. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut 1236. a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa
13.saj teisel poolel sõlmisid sakslased ja rootslased vene vürstidega rahu, kujunes välja ida ja läänekiriku piir. Idast õigeusklike vürstiriikidega ja lõunast leedu hõimudega Liivimaa. Üleminek keskajale Maade jagamine 1224. sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mille järgi Eestimaa piiskop sai endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate KeskEesti maakondadega Tartu piiskopkond, keskus Tartu. Sakala andis Mõõgavendade ordule, Läänemaa sai Riia piiskop. Virumaast, Järvamaast ja Läänemaast moodustati 1226. Taani ja saksa valduste vahel puhverriik. See langes juba järgmisel aastal ja lisaks vallutas Mõõgavendade ordu Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. 1228. Läänemaast ja Saaremaast SaareLääne piiskopkond, keskusega Lihula. 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus hävitavalt lüüa. MO liitus Saksa orduga Saksa ordu Liivimaa haru. Liitumine oli ordule hea, kuna Saksal oli valdusi ning ka head suhted paavsti ja keisriga. 1238
Arvestatatavaid konkurente on Lääne-Virumaal 3-4 ja kogu Põhja-Eesti regioonis 200-300 . Lääne-Virumaal elab 65000 inimest ja Harjumaal umbes 500000 inimest. Nende numbrite põhjal võib öelda, et kohalikul reklaamiturul on puudus tegijatest, kes tarbijate nõudlust rahuldaks. Samasugust toodet ja teenust pakuvad kokkuvõttes umbes 200 ettevõtet ja suurem osa neist asub Tallinnas. Kogemuste põhjal võib väita, et klientide nõudlus ei ole ka Tallinnas rahuldatud, rääkimata Lääne-Virumaast. Konkurentide tugevateks külgedeks on kindlasti pikaajaline kogemus turul ja olemas olevadkliendid. Tallinna asuvate firmade puhul on eelis asukoht Eesti majanduse tuiksoonel ja Rakvere firmade eeliseks võib nimetada olemas olev positsioon siinses suhteliselt väikses äriringkonnas. SWOT analüüs Tugevused: + kogemustega meeskond - vajalikud teadmised ja oskused + asume kliendile lähedal ( Virumaa) + ärikeskkonna tundmine
pealetungi rinnet peaminister Jaan Tõnisson, jagati kingitusi ja peeti võimaluse korral jõulusid. Vastase üha loiumaks muutuv rünnakuind rauges lõplikult 30. detsembril. EESTI OLI VÕITNUD !!! TARTU RAHU. 05. detsembril 1919 olid Tartus alanud sõdivate poolte vahel rahuläbirääkimised. Delegatsioone juhtisid vastavalt Jaan Poska Eesti poolt ning esialgu Leonid Krassin, hiljem A. Joffe, Vene poolt. Esialgselt nõudis Venemaa suurt osa Virumaast ja tervet Petserimaad, põhjendades seda endi kindlustamisega võimaliku agressiooniohuga Eesti poolt. J. Poska nõudis seevastu etnograafiliste piiride järgimist. Kokkuleppele jõudmata jätkasid mõlemad pooled läbirääkimisi 22. detsembril, kus nõustuti ühise piirikomisjoni moodustamisega. Ootamatult esitas Joffe nõudmise kümneverstalise neutraaltsooni loomisega mõlemal pool Narva jõge. Vastuseks Eesti keeldumisele jätkas Venemaa sõjategevust. Kuid nähes Punaarmee suutmatust
muidugi Lääne-Euroopa riike. Eesti delegatsioon lähtus sellest, et rahuleping pidi endastmõistetavalt andma mõlemale poolele julgeolekugarantii. Edasi arutati tuliselt riigipiiride küsimust. Eesti delegatsiooni projekti kohaselt pidi riigipiir minema ida pool Narva jõge Jamburgi lähedalt ning lõuna pool Pihkva järveni ulatuma. Seevastu Nõukogude projekti kohaselt pidi Venemaale minema kogu Soome lahe ja Peipsi järve vaheline osa Virumaast kuni Kundani ja Petserimaa. Seega olid projektid erinevad ja diskussioonid äärmiselt ägedad. Piiri vaidlustes osales eriti visalt kindral J. Soots. Siiski oli Eesti delegatsiooni hing Jaan Poska, kes suutis alati rahulikuks jääda, kui teised sõimasid ja karjusid tulistes vaidlustes. Poska leidis alati enda seisukohtade kaitseks veenvaid argumente ja oskas õigel ajal minna teatud kompromissidele. Tänu sellele tegid mõlemad pooled järelandmisi, kuid kokkulepet siiski ei saavutatud.
alla oma viimased varud. Läbimurre ebaõnnestus ning verest tühjaks jooksnud punased polgud lõpetasid pealetungi. Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska, taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Piiriküsimuses puhkesid ägedad vaidlused, sest enamlased nõudsid endale kogu Setumaad ja suurt osa Virumaast. Kuid Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati vaherahulepingule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Kuid rahukõnelused Tartus jätkusid, keskendudes peamiselt majandusküsimustele. Terve kuu kestnud vaidluste tulemusena saavutasid Eesti esindajad mitmeid järeleandmisi. 2. veebruaril 1920 alla kirjutatud
põllumajanduslikud, vähesed ja väiksed linnadki on olnud seotud peamiselt põllumajandustooraine kokkuostu ja töötlemisega. Ka praegu iseloomustab neid maakondi suhteliselt hästiarenenud põllumajandus ja üldse toitluskompleks, mida on hakatud oluliselt ümber kujundama. Muust tööstusest on rohkem arenenud vaid metsatööstus ja õmblustööstus. Viimasel ajal hakkab siginema masinaehitustki. Järvamaa, mis varem Viljandi- ja Lääne-Virumaast selgelt maha jäi, areneb viimasel ajal suhteliselt kiiresti. Linnu ja aleveid on palju, kohati hästi tihedalt. Kuid nad on kõik väikesed või koguni pisilinnad või üldse linna ja küla vahepealsed asulad. Kokku elab Kesk-Eestis 160 000 elanikku. Lääne-Virumaa ettevõtted Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007
arvatud. Ka ei kuulunud valdadesse linlased. Algul olid vallad väga väikesed, ajapikku neid ühendati suuremateks. Iseseisvunud Eesti Vabariik sai Vene impeeriumilt päranduseks segase haldusjaotuse ja seda hakati pisitasa ümber tegema. 1920. aastal loodi kaks uut maakonda - Valgamaa ja Petserimaa. Teiste maakondade piire parandati ja õgvendati. Suurim selline muutus toimus 1938. aastal, mil Karksi ümbrus viidi kauge Pärnu alluvusest Viljandimaa koosseisu. 1940. a. juulis pidi Virumaast eraldatama Alutaguse maakond, kuid Nõukogude okupatsioon tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Lisaks 13 linnale loodi Eesti Vabariigi alguses veel alevid, mille omavalitsuslikud õigused meenutasid linnade omi, kuid olid veidi piiratumad. Mõned alevid said aja jooksul linnaõiguse. Jätkati valdade ühendamist, valdadele allutati kogu maarahvastik. 1938. a. viidi läbi valla- ja linnareform
+ Foogtid valitsesid riigimõisates, oli talurahva kohtunik ja maksukoguja Eestimaa rüütelkond + Maapäev + Maakonnad e kreisid Läänemaa kreis, Viru kreis jne pärisorjusliku korra järkumine Haldusjaotus Kindralkuberner + Liivimaa kubermang koosnes Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätist. Liivimaa kindralkuberner Riias + Eestimaa kubermang koosnes Järva-, Harju- ja Virumaast. Eestimaa kindralkuberner Tallinnas Toompeal. Rüütelkonnad + Eestimaa + Liivimaa + Saaremaa + Maapäev igapäevase võimu teostamiseks maapäeval. + 6/12 maanõunikku + pealik/maamarssal Landestaat- ehk rüütelkonna võim Rootsi kubermangudes Kohtusüsteem. Rahvastik Eestimaa kubermang + Eestimaa Ülemmaakohus + meeskohus
annaabi.ee 
