Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest
stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9. Intelligentsuskvoot (IQ) on: vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 10. Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub väär.
kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad • Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad psüühilised protsessid: mälu, mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. (nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja aeglaseks ning mõtlemisvõime kaob) Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega piirkonnad ajus. I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1
c. psüühilised protsessid d. psüühilised omadused 10. Galileo Galilei käsitlus objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kuid teised eksiteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse). Vali üks: Tõene Väär 2 mooduli töö Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Mälu protsesside hulka kuulub: Vali üks: a. kodeerimine b. säilitamine c. reprodutseerimine d. kõik vastused on õiged Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Tähelepanu liigid on: Vali üks: a. tahtelisjärgne tähelepanu
Tähelepanu on selektsioon infotöötluses ainult mõned stiimulid valitakse välja selle mehhanismi poolt, mis teadvusesse jõuavad Tähelepanu on vaimne võime selekteerida stiimuleid, vastuseid, mälujälgi ja mõtteid, mis on käitumuslikult olulised kõigi teiste hulgas, mis on vähem olulised Tähelepanu on teiste närvivõrgustike regulatsioon tähelepanu spetsiifiliste "võrgustike" pool, mis on seotud virguse säilitamisega, orienteerumisega või kontrollimisega (regulatsiooniga) ! ehk siis - Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. 27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse
läbi häälitsuste ja liigutuste,mingi tähtsa eluorgani häire,tavaliselt üle lapseea ei ela. Elu jooksul omandatud intellekti häire st dunamentsus ehk nõdrameelsus ; trauma,haigused,mürgitused. Jagunevad; 1) Stratsionaalne- intellekt jääb sellele tasemele,kuhu ta langeb peale traumat,haigust või mürgitust. 2) Progresseeruv- peale traumat või õnnetust intellekt langeb veelgi 3) Regresseeruv- kui ravi tulemusena intellekt läheb mingi aja pärast normi tagasi. Teadvuse tasandid Virguse 8 astet; 1. Stress b3;25Hz,südamelöögi sagedus kiire,kõrgem aste ; võib esineda agressiivsust,ei teadvusta,mis teeb. 2. Valvas ja tähelepanelik b1; 4-25 Hz; inimene tegeleb enda jaoks väga olulise asjaga,tähelepanu suunatud sellele,aju töötab kindlat informatsiooni. 3. Ärkvel ja rahulik 8-13Hz; inimene tegeleb igapäevaste tegevustega, aju võtab erinevat informatsiooni vastu,aga ei jäta kõike meelde. 4. Unisus 4-7Hz ; toimub ära vajumine 5
* Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Sissejuhatus psühholoogiasse 60 Aju kolm funktsionaalset blokki Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva kuid üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk Psüühiline tegevus eeldab kõigi kolme bloki koostööd Sissejuhatus psühholoogiasse 61 Lühiülevaade olulisematest kognitiivsetest protsessidest Emotsioonid ja motivatsioon räägib teine õppejõud
rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt! Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid. II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk
töödeldakse: visuaal-ruumiline (parem) vs kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera lapsik jutt! Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk Psüühika on võimalik ainult (!) 3 bloki koostöös.
vahendavad keskused. Keskaju – paiknevad automaatsete liigutuste keskused, osa nägemis- ja kuulmisprotsesside ülekande ja kontrolli keskustest. Vaheaju – on kehast ja meeleelunditest tuleva informatsiooni peamine vastuvõtja, sorteerija, vahendaja ja ajukoore alanevate mõjude vahendaja. Samuti autonoomse talitluse reguleerija. Vaheajus asuvad nn mittespetsiifilised keskused tagavad virguse- ja tähelepanu seisundeid ning on teadvusseisundite oluliseks vahendajaks. Hüpotaalamuseks nimetatakse keskust, kus leiame rakutuumi, mis kontrollivad kehatemperatuuri regulatsiooni, ainevahetust, nälja- ja janutunnet, teadu emotsioone (nt viha). Hüpotaalamus on tihedalt seotud limbilise süsteemiga, mis samuti osaleb emotsionaalses käitumises. Osaliselt paikneb vaheajus (ka ajutüves ja keskajus)
kõne (vasak) * Uudse info omandamine on holistlik – seega on ka iga protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem parema poolkeraga seotud, omandatud funktsiooni kasutamine on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!) Nt. kasvatusteadlased räägivad vajadusest rohkem arendada paremat poolkera – lapsik jutt! 117 Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva üksteist täiendava funktsiooniga blokiks: I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk: ärkvelolek, kaasasündinud protsessid II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk Psüühika on võimalik ainult (!) 3 bloki koostöös 118
Süvapuutetundlikkus. *Näiteks dihhootiline test professionaalsetel ja mittemuusikutel on seotud erineva juhtiva ajupoolkeraga. Ühest kõrvast sissetulev jääb paremini meelde. Vasak kõrv – parem aju poolkera (mitte professionaalsed). Muusikutel noodikirja õppimine muudab viisi, kuidas saadakse aru helidest, nootidest jne. Aju kolm funktsionaalset blokki Ei saa „üle kolida“ teise blokki, piirkonda. I. Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk. (ülemine parem) a. Näide: Jaapanlane ei tahtnud magada, jäi magama, oli kuri, kiskus ripsmed välja -> teepõõsad. b. Struktuurid: ajutüvi, subkortikaalsed struktuurid, mediaalne uusaju koor (keskjoone poolne). c. Erutumine: sujuv, vastab ärritaja tugevusele. d. Tasakaalustatus: erutav – pidurdav RF ; ülenev – alanev RF (*RF – retikulaar formatsioon).
eest võib inimene muutuda oma reageeringutes heitlikuks. Ajukoore all ja ajukoore sees peidus on palju teisi struktuure - nt väikeaju. Ilma selleta organism kui tervik ei toimi, sest seal toimub eneseregulatsioon. Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni. Ajutüvel on oluline roll, et iniemene kui biloogiline organism töötaks. Ajukoorde lähevad laiali sealt igale poole informatsioon, mille aktiveeriv ja turgutav mõju tagab ajukoore virguse (ärkamine); ning kui üldist virgust pole, siis kas magatakse või minestatakse vmt. Ajukoore keskel on vaheaju ehk talamus. Võiks öelda, et talamus on kui aju närvikeskuse veel omakorda närvikeskus. Talamuse neuronitel on seos hästi paljude teiste aju piirkondadega ja osaleb paljude funktsioonidega. Nt retseptoritel võetakse vastu signaalid, mis kodeeritakse keerulisemaks, ja saadetakse seejärel aju eri piirkondadesse. Lisaks sellisele
Aju on tõesti mingil määral moodulitest koosnev, KUID Uusbergi joonisel toodud funktsioonid ei ole enamasti seotud konkreetsete ajustruktuuride või piirkondadega! Ajustruktuurid ja piirkonnad (moodulid) on lihtsamate alamfunktsioonide jaoks (nt nägemisinfo vastuvõtmiseks on kuklasagar, kuid tajumiseks on vaja ka ülejäänud ajukoore erinevaid piirkondi). DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA I plokk: Eluliste funktsioonide plokk ehk aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid, mediaalne uusaju koor II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1
On tehtud katseid kiire une funktsioonidest. Nt on uuritud REM- unest valikulise ilmajätmise mõju keha ja vaimuelu protsessidele. Katseisikul lastakse magada, ent kiire une esimeste ilmingute saabumisel äratatakse ta kohe üles. Ja niimoodi pidevalt, kuni magatud tundide üldarv võrdsustub normaalse une magatud tundide arvuga. Tagajärjed: järgmisel ööl on kiire une protsent oluliselt suurem; isikud muutuvad ärrituvaiks, ärevateks, neil esinevad keskendumisraskused. REM- une ajal on virguse ja meeleolu püsivuse tagamise seisukohalt olulise rakutuuma locus coeruleus´i aktiivsus pidurdunud, siis pidurdub ka pinefriini tootmine selle tuuma poolt võib ajurakkude tundlikkus taastuda olulise virgatsaine suhtes ning muuta aju uuesti löögivalmiks. Kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. Katsed näitavad, et paradoksaalse une ajal võivad läved välisärritustele hoopis kasvada, st isik on
tähelepanu ressursside ebaoptimaalse jaotamise või muude tähelepanuvajakutega. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Tähelepanu tähendab valikut infotöötluses. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Üldise tähelepanuvõime ja virguse tagab ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. Igal ajahetkel tajutakse, kujutletakse ning analüüsitakse sel hetkel ainuvajalikku või tähtsaimat ning seejärel suundutakse järgmise õige toimingu või töötlusoperatsiooni juurde. Sensoorne tähelepanu tähistab väliskeskkonna ärritajatele suunatud tähelepanu, ideaalne on
uneseisundi tekkimine. Inimese une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse neuronite energiaressursse. Aju tarbib hapnikku une ajal umbes sama palju kui ärkvelolekus, kuid verd rohkem. Une ajal toimub närvisüsteemi teatud osades aktiivne ainevahetus. Rahuliku une ajal toimub aju ainevahetuse ja verevoolu vähenemine, kuid see kiireneb kiire une ajal. Rakutuuma „locus coeruleus´e“ aktiivsus, mis toodab norepinefriini ja oluliselt vastutab inimese virguse ja meeleolu püsivuse tagamise, on REM-une ajal pidurdunud. Inimene enamasti näeb REM-une ajal unenägusid. Inimese ärkveloleku ajal tekivad erinevaid närviimpulsse ( ehk aktivatsioonipotentsiaale ) pidevalt juurde ja need ei kao ära. Sellega kaasneb ka neuronite sünapsite juurdekasv või sünapsite tugevuste kuhjumine. Kuid närviimpulsse ei saa ajus olla lõpmatult palju ( näiteks ruumi puuduse
annaabi.ee 
