mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; · Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasmaade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimusteseadmine; · Rohelist võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; · Puhke- ja virgestusalade määratlemine; · Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine LK seaduses sätestatud korras; · Vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitsealuste maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks või muutmiseks; · Vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Kuna teemas käsitletud alasid ei rajata kellegi konkreetset huvi silmas pidades vaid lähtutakse
8) vajadusel detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude määramine lisaks käesoleva seaduse §-s 70 sätestatule ; 9) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 10) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 11) põhiliste tehnovõrkude ja -rajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine; 12) puhke- ja virgestusalade määramine; 13) vajadusel ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine keskkonnaseadustiku eriosa seaduses sätestatud korras; 14) vajadusel miljööväärtuslike alade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ja kohaliku kaitse alla võtmine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) vajadusel rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine;
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu /2/. Viidatud määrus käsitleb eelkõige erineva tootmistegevusega seonduvaid tegevusi nagu energeetika, mäendus ja geoloogia, metallide tootmine ja töötlemine, maavaradest toodete valmistamine, keemiatööstus, toiduainetetööstus, tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus, põllu-, metsamajandus ja kalandus, jäätmekäitlus, kütuse ja keemia ladustamine, infrastruktuuri ehitamine ning turismi, puhke ja virgestusalade rajamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §5 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, seada ohtu kultuuripärandi, inimese tervise, heaolu või vara. /3:15/ Ametlikud nimekirjad ei saa hõlmata kõiki juhtumeid, mille puhul oleks keskkonnamõju vaja hinnata. Seetõttu ei saa sellest,
juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 9. Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid 5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste määramine Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega
suundumused. On maakonnaplaneeringu koostamise aluseks. Maakonnaplaneering- Riigitasandi ruumiline planeering, mis paneb paika maakonna ruumilised suundumused ja põhimõtted. Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende osade kohta või kindla teema lahendamiseks. 32. Üld- ja detailplaneeringute ülesannete sisu Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid 5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste määramine Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine;
3) regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskohtade, sealhulgas prügilate võimaliku asukoha määramine; 4) avalike veekogude kasutamise üldiste põhimõtete määramine; 5) maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine; 6) kultuuripärandi säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 7) väärtuslike põllumajandusmaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 8) oluliste puhke- ja virgestusalade ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; 9) rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 10) riigikaitseliste alade ja nende mõjualade paiknemise ning nende üldiste kasutustingimuste määramine; 11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine; 12) muude üleriigilisest planeeringust tulenevate või käesolevas lõikes nimetatud teemadega seonduvate ülesannete lahendamine. Maakonnaplaneering
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmemajandus või reovee käitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke, spordi või virgestusalade rajamine; 20) keraamika või klaasitööstus; 21) sette ladustamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme ja
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmemajandus või reovee käitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) sette ladustamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest
seadmine o rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine o teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine o vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras o põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine o puhke- ja virgestusalade määramine o ranna ja kalda ulatuse ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud korras o vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks o vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks o üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral
8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine; [RT I 2008, 16, 114 - jõust. 21.04.2008] 11) puhke- ja virgestusalade määramine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras; 13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;
4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse 8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9) puhke- ja virgestusalade määramine; 10) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 11) muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) riigikaitseliste maa-alade määramine;
11) jäätmekäitlus; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest
11) jäätmekäitlus; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest: [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu /2/. Viidatud määrus käsitleb eelkõige erineva tootmistegevusega seonduvaid tegevusi nagu energeetika, mäendus ja geoloogia, metallide tootmine ja töötlemine, maavaradest toodete valmistamine, keemiatööstus, toiduainetetööstus, tselluloosi, paberi ja tekstiilitööstus, põllu, metsamajandus ja kalandus, jäätmekäitlus, kütuse ja keemia ladustamine, infrastruktuuri ehitamine ning turismi, puhke ja virgestusalade rajamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §5 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, seada ohtu kultuuripärandi, inimese tervise, heaolu või vara. /3:15/ Ametlikud nimekirjad ei saa hõlmata kõiki juhtumeid, mille puhul oleks keskkonnamõju vaja hinnata. Seetõttu ei saa sellest, et mingi tegevus
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmemajandus või reovee käitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) sette ladustamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. (3) Otsustaja teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,
213. Linna avaliku ruumi (sh haljasalade) haldamise ja hooldamise seotus ruumilise planeerimisega Tuleb tagada avalikkuse juurdepääs, võimalused puhkamiseks ning hooldatus. Otstarbeta aladele tuleb leida kasutus, mis säilitaks need rohelistena. Haljasmaadeks mõeldud alasid mitte täis ehitada või rajada neile tehnovõrkusid. Elamumaade planeerimisel jälgida sotsiaalse keskkonna kvaliteeti, tagada lühiajalise puhkuse võimalused puhke- ja virgestusalade sobiva jaotusega ning turvaline mängukeskkond lastele õuealade piiritlemise võimalustega. Planeerimisel ja ehitamisel näha ette majadevahelised haljasalad, mille kogusuurus peab moodustama vähemalt 2,5 m2 ühe hoonealuse ruutmeetri kohta. Haljasala peab olema vähemalt 10–20% ulatuses kaetud kõrghaljastusega (täiskasvanud puude võrade pindala järgi), mis oleksid ühenduses omavahel ning naabruses olevate haljasmaadega, et tagada
annaabi.ee 
