,1987. Eesti keele õpik Valgus. Tallinn. Ehala M.,1997. Eesti keele struktuur. Künnimees. Ehala M.,1998. Eesti kirjakeel. Künnimees. Erelt M., Erelt,T., Raadik,M.,Leemets,T.,Mäearu,S.,2000. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Erelt M.,Erelt T., Ross K.,1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Erelt T.,1999. Eesti ortograafia. Tallinn. Kraut E.,Liivaste E.,Tarvo A.,1998. Eesti õigekeel. Koolibri. Tallinn. Valmis A. Valmis, L.,1999. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Virgela, Tallinn. Valgma J.,1974. Kirjuta õigesti. Valgus.Tallinn.
elegantselt edasi. See on kirjanikuks olemise võlu ja õigus ja õigustus." (Eesti Päevaleht 2008 05.01) Ole raas kuid puhas elav süsi tänase ja homse päeva jaoks! («Söerikastaja», 1956) "Väike eesti kirjanike leksikon" Virgela, Tallinn 1998 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross Postimees 28.12 2007, 5.11 2006 Eesti Päevaleht 27.12 2007, 05.01 2008 "Eesti Kirjanduslugu" Koolibri 2001 "Eelmise sajandi Eesti Kirjandus",P.Riismaa,A.Rätsep,T.Õunapuu
Jõgeva Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Referaat Koostas: Kätri-Avelin Säärits 8.b klass Õpetaja: Jana Tiido Jõgeva 2012 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõr...
oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses. Eksituste eest tuleb maksta kõrget hinda... Surra võib looja, kuid mitte tema loodu. Luuletuses ,,Magaja" ütleb Talvik sõnad, mis jäädvustavad tema loomingu püsivuse: Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Kasutatud kirjandus: Grabbi, H. Tulgu uus taevas. Tln: Virgela, 1999. Muru, K. Vaateid kolmest aknast. Tln: Eesti Raamat, 1975. Neithal, R. Mis on mis kirjanduses. Tln: Koolibri, 1999. Ristikivi, K. Viimne Vabadus. Rapla: Ilmamaa, 1996. Sivonen, E. Väike viiteleksikon. Tln: Ilo, 1996. Sööt, B. Kirjandusteooria lühikursus. Tln: Valgus, 1966. Talvik, H. Luuletused. Tln: Eesti Raamat, 1988.
Huvitav fakt oli minu jaoks see, et väidetavalt on novelli pikkuseks 1000- 8000 sõna. Eepilise proosa zanride täpne ning jäik liigendamine on ilmselt võimatu Nn puhaste zanrinäidete kõrval leidub alati siirdevorme. Proosazanrite nimetuste kirevus tuleneb zanriliigenduse põhjendamatust põimimisest rahvuslike nimetuste ja tähistamistavadega, arenguloolise küljega. Kasutatud kirjandus: Toomas Liiv, 1997. Novellist, novelliteooriast ja "Dekameronist".- Proosast.Tallinn: Kirjastus AS Virgela. (Esmailmumine: Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, lk 513525.)
hinnang tõuseb. Nimelt oli teose mõtteks minu arvates, et kunstiga saab jäädvustada tõde, mis jääb. Bradley ise küll suri, aga tõde jäi. Seega jõuan järeldusele, et inimsed surevad ja vahetuvad, kunst, aga ei sure iial. 14 KASUTATUD ALLIKAD · ,,Must prints" tõlkinud Vilma Jürisalu Tallinn kirjastus ,,Eesti Raamat" 1980 · ,,Väike maailmakirjanike leksikon" ,,Virgela koolikirjandus 4" ,,Virgela" Tallinn 1999 Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen · ,,20. sajandi väliskirjandus" Kirjastus ,,Valgus" Tallinn 1971 · http://www.cbc.ca/gfx/photos/murdochiris_cp_4931402.jpg · http://raamatud.pri.ee/files/products/must%20prints.jpg · http://www.varrak.ee/files/2/2859 15 LISA 1 Iris Murdoch Iris Murdoch "Must Prints" 16 LISA 2 17
Eduard Karl Franz von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm Eduard Karl Franz von Gebhardt, Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm Karl Ferdinand von Kügelgen, Jaanilinna linnuse varemed, 1818 Karl Ferdinand von Kügelgen, "Vaade Tallinnale Maarjamäelt suhkruvabriku juurest", 1827 1831 Karl Ferdinand von Kügelgen, Maastik Hämeenlinna lähedal, 1819 Kasutatud materjal 1. Vahtre, L., Eesti kultuuri ajalugu - lühivaade, Tallinn, Virgela, 2000. lk 21 2. Digikogu, Abel, T., Baltisaksa periood kunstis http://digikogu.ekm.ee/baltisaksa/article_id-22 3. Miksike, Baltisaksa kunst http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.htm 4. Vikipeedia, Eduard von Gebhardt http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_von_Gebhardt 5. Vikipeedia, Karl Ferdinand Kügelgen http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_von_K%C3%BCgelgen 6. Talve, I
Eduard Karl Franz von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm Eduard Karl Franz von Gebhardt, Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm Karl Ferdinand von Kügelgen, Jaanilinna linnuse varemed, 1818 Karl Ferdinand von Kügelgen, "Vaade Tallinnale Maarjamäelt suhkruvabriku juurest", 1827 1831 Karl Ferdinand von Kügelgen, Maastik Hämeenlinna lähedal, 1819 Kasutatud materjal 1. Vahtre, L., Eesti kultuuri ajalugu - lühivaade, Tallinn, Virgela, 2000. lk 21 2. Digikogu, Abel, T., Baltisaksa periood kunstis http://digikogu.ekm.ee/baltisaksa/article_id-22 3. Miksike, Baltisaksa kunst http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.htm 4. Vikipeedia, Eduard von Gebhardt http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_von_Gebhardt 5. Vikipeedia, Karl Ferdinand Kügelgen http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_von_K%C3%BCgelgen 6. Talve, I
Teisel lugemisel märkida kõik pos ja neg. Kolmandal lugemisel märkmete kokkupanek, olulise sorteerimine, kava tegemine. Viimasena kava põhjal retsensiooni kirjutamine ja siis viimistlemine. 31. Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide Viidata võib nii teksti sees kui ka lehekülje lõpus kui teksti sees on numbriline viit lehekülje all vastavale allikale. 1) Seda teemat on käsitlenud nii Kross[1, lk 4-5] 1. peab olema siis nt: J.Kross ,,Paigallend". Tallinn: Virgela, 1998. 2) Seda teemat on käsitlenud Kross(1) ja ... 3)Sobib ka näiteks : Jaan Kross on öelnud ,,..." (lk 4-5 ,,Paigallend". Tallinn: Virgela, 1998) Töö lõppu tuleb teha kasutatud kirjanduse loetelu, millele võib teksti sees ka viidata. Kasutatud kirjanduse loetelus peab olema esitatud : lk nr, autor, raamatu pealkiri, kirjastus , ilmumisaasta.
kohati eelistan lõbu tunda vaid elu pealispinna silmitsemisest. 4 Kasutatud materjalid 1. Hindrey, K. A. (1985). Kaugekõne. Tallinn: Eesti Raamat. (Üle Tedre järelsõna) 2. Kruus, O. (2006). Karl August Hindrey: elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat. 3. Liiv, T. (1997). Proosast. Tallinn: Virgela. 4. Internet: http://www.kalale.ee/sisu/NCw0Mzc4NjAsMSwwLDE/ (23.10.2008) 5
43. Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni? Analüüs, arutelu ja põhjendatud hinnang töö kohta, küsimused kaitsjale. 44. Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide Kõigile allikatele, milles esitatud mõtteid või andmeid kasutatakse tuleb viidata. Väljaarvatud üldteada faktid ja seisukohad. Näide … Seda teemat on oma teostes käsitlenud nii Kross1 kui ka Uibo2 ------ 1 J. Kross.” Paigallend”. Tallinn: Virgela, 1998, lk 4–5 2 U. Uibo. “Armastus geomeetria vastu”. Looming 1982, nr 3, lk 422
Seda kummastavam on lugeda nii andeksandvat, lepitavat ja ülevat luuletust. Milline hingejõud... "...Ei ole mõttetult elatud aegu... Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu..." nii ütleb üks teine traagilise saatusega luuletaja A. Alliksaar. Tõeline looming elab üle oma looja. Ikka uuesti avastatakse seda enda jaoks, ikka uuesti tõuseb see tuhast nagu Heiti Talviku föönikski ja võidab surma. Kasutatud kirjandus: Grabbi, H. Tulgu uus taevas. Tln: Virgela, 1999. Muru, K. Vaateid kolmest aknast. Tln: Eesti Raamat, 1975. Neithal, R. Mis on mis kirjanduses. Tln: Koolibri, 1999. Ristikivi, K. Viimne Vabadus. Rapla: Ilmamaa, 1996. Sivonen, E. Väike viiteleksikon. Tln: Ilo, 1996. Sööt, B. Kirjandusteooria lühikursus. Tln: Valgus, 1966. Talvik, H. Luuletused. Tln: Eesti Raamat, 1988
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgene...
Oskar Luts on rahvakirjanik, kes suudab võita nii täiskasvanu kui ka lapse südame. Selline on juba tema loomus-vahetu, loominguline, avatud ja samas kasvatuslik- õpetuslik, seda eriti ,,Pett ja Parbu" ning ,,Parbu-juttudes." Iga tema teos on klassika omaette ja väärib täit tähelepanu. Selline on m e i e Luts, Oskar Luts. 14 7. Kasutatud kirjandus Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus" Tartu: Virgela- lk 132-133 Luts, O. 1973. ,,Nukitsamees" Tallinn: Eesti Raamat Luts, O. 1987. ,,Lastejutud" Tallinn:Eesti Raamat Luts, O. 1999. ,,Kevade" I-II Tallinn: Eesti Raamat ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Eesti Raamat, 1969- lk. 437-454 ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon." Tallinn: Eesti Raamat, 1975- lk. 213- 216 ,,Eesti kirjandus X klassile." Tallinn:Valgus, 1983- lk 144-147 ,,Meie kiisul kriimud silmad." Tallinn.: Eesti Raamat, 1985 - lk. 89. ,,Väike eesti kirjanike leksikon
" (A.H.Tammsaare) Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud Unustatud väärtused Kunst ühendab inimesi Noored mitmekultuurilises maailmas Ajakirjandus nüüdisaegse elu peegel Spordis ei ole lihtsaid võite ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk." (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hennoste, Täna kirjutame kirjandit. Tallinn, 2009 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/riigieksamite-materjalid- 2010/eesti-keel http://www.ekk.edu
6.slängi põhjendamata kasutamine; 7.suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus (nt asi, panema, lööma jt) ja liigne asesõnalisus; 8.rõhusõnadega liialdamine; 9.lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10.sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999 Õppematerjali koostas M.Särg
piire. Tekst on mitmetähenduslik ja lõpetamata, samuti kui inimene. Mitmemõõtmelisusele aitab kaasa ja kindla jutustaja puudumine, seega on lugeja lahti rebitud karakteri ja tekstiintertreptatsiooni traditsioonilistest mudelitest. Osaliselt on selline käsitlusviis tuletatud saksa romantikute seisukohtadest, kuid ka psühhoanalüüsil on siin oma osa. KASUTATUD KIRJANDUS · Aunin, T., Listra, L. Mattisen, H. Väike maailmakirjanike leksikon. Tallinn: Virgela, 1990 · Hesse, H. Kokkuvõtlik elukäik,-H. Hesse, Lõputu unenägu. Tallinn: Eesti raamat, 1990. · http://www.sirp.ee/2002/26.04.02/Uudis/uudis1-3.html · http://www.jarva.ee/?action=article&ArtID=528 · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?475 ELULUGU Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Ta isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud Tartu ülikooli ja töötanud Paides kreisiarstina,
Loodan, et koos läbitud rohkem kui sajandipikkune teekond aitas seda mõneti vähemtuntud perioodi meie maa ja rahva ajaloos lugejale arusaadavalt tutvustada ning lähedasemaks ja mõistetavamaks muuta. 26 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laur, Mati; Tannberg, Tõnu; Piirimäe, Helmut. (2003). Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. 2. Vahtre, Lauri. (2000). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinna Raamatutrükikoda: Virgela 27 LISAD Lisa . Eesti haldusjaotus Põhjasõja ajal. Lisa . Karl XI. Lisa . Herrnhut Saksimaal. Lisa . 1739. aastal ilmunud "Piibli-Ramatu" esilehekülg. Lisa . August Wilhelm Hupel. Lisa . Garlieb Helwig Merkel. Lisa . August von Kotzebue. Lisa . Tarto maa rahwa Näddali-Lehe puulõikepilt.
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur
annaabi.ee 
