Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana). 3. Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Virgats- või närviülekandeaine on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest rakkudevahelisse ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali. Valik virgatsaineid: · atsetüülkoliin (Ach) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek · dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonims, uudishimu · serotoniin (5-HT) meeleolu, hetkeajede kotrollimine, uni · noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus · gamma-aminovõihappe (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites · Glutamaat erutusvirgatsaine, õppmisvõime alus. 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
3) Vegetatiivne-tahtele allumatud tegevused (siseelundid, näärmed),jaguneb veelkord kaheks: 3.1) Parasümpaatiline- mitteaktiivses olekus (näiteks aeglustab südametegevust) 3.2)Sümpaatiline- aktiivses olekus (näiteks kiirendab südametegevust) SÜNAPS-närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub närviimpulsi ülekanne. Ühe närviraku akson puutub kokku teise närviraku dendriidiga. Keemilise sünapsi ehitus: 1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel. 3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit, seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis: 1. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, siis eritatakse sünapsipilusse virgatsaineid. 2. Kui piisav hulk virgatsainet on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub.
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesug...
Inimene vajab sellisel juhul eluaegselt insuliini süste. Haigestutakse valdavalt lapse-noorukieas. II-tüübi puhul organism muutub tundetuks toodetava insuliini suhtes. Haigestutakse peamiselt 40+ vanuses, riskiteguriks on ülekaalulisus, vähene liikuvus... . Raviks on kehakaalu normi viimine, dieet, tabletid, vajadusel ka insuliini süstid. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? Aga valuvaigistitest mitte? Kirjeldage ja võrrelge nende toimemehhanisme. Sest narkootikumid asendavad virgatsaineid, aga valuvaigistid blokeerivad retseptorid? 5. Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga 6.Koostage loogiline jutt kasutades ja lahti seletades järgmisi mõisteid : Homöostaas on stabiilne sisekeskkond, selle tagamiseks on vajalik vere glükoositaseme hormonaalne regulatsioon, pankreas komplekteerib ja eritab vereringesse insuliini ja glükagooni
Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT) meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus -Gamma-aminovõihape (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites -Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat?
29) Kirjelda signaali ülekannet närvirakkudes. Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng. Puhkeolekus on enamus kanaleid suletud, tugevama ärrituse korral avaneb rohkem kanaleid. 30) Mis on sünaps. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. 31) Virgatsaine mõiste. Oska nimetada erinevaid virgatsaineid ja nende toimet. Virgatsaine - keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Dopamiin mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3
· Kooskõlastab organismi kõigi elundite tööd · Kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele · Häired närvisüsteemis kutsuvad esile häireid ka teistes elundsüsteemides 19) Nimeta ülemised hingamisteed Ninaõõs ja neel. 20) Nimeta alumised hingamisteed Kõri, trahhea, peabronhid, bronhid(kopsutorud), bronhioolid ja alveoolid. 21) Millised on hingamisteede põhifunktsioonid? Sisse- ja väljahingamine, kopsudes gaasivahetus. 22) Nimeta higamist reguleerivaid virgatsaineid. Hapnik ja süsihappegaas. 23) Milline aju osa juhib hingamist? Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. 24) Milline ajuosa juhib südametööd? Südametöö keskus asub piklikus ajus. 25) Mida nimetatakse tahhükardiaks? Südame rütmi kiirenemine üle 100x minutis. 26) Mida nimetatakse tahhüpnoeks? Kiire hingamine. Nt üle 18x minutis. 27) Mida nimetatakse bradükardiaks? Südame töö aeglustumine alla 50x minutis. 28) Mida nimetatakse bradüpnoeks? Aeglane hingamine
Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon 5 Valik virgatsaineid Psühhoaktiivsed ained ja farmakoloogia { Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek { Närviülekanne ühelt närvirakult teisele põhineb närvirakkude endi poolt toodetud { Dopamiin (DA) - motiveeritus, kemikaalidel
ajuripats, limbiline süsteem (tunded) · Signaalid liiguvad impulssidena 12 · Töötab ,,kõik või ei midagi" põhimõttel kui signaal on liialt nõrk, ei anta seda edasi. · Elektrilised impulsid Na ja K ioonide liikumise toimel · Keemilised impulsid närvirakkude vahel olevas ruumis eritub signaal- ehk mediaator- ehk virgatsaineid, mis kas aktiviseerivad impulsi või lõpetavad selle. Nimetatakse sünapsiks. · Valuvaigistid blokeerivad rakkudevahelise erutuse ülekande, seega ei likvideeri valu põhjust, vaid valu tunde. · Alkohol, nikotiin, narkootikumid võtavad mediaatoraine koha üle ning hiljem ei suuda organism ilma selle aseaineta funktsioneerida. · Õppimine toimub närviimpulsside moodustumise alusel. Tingitud refleks. Meeleelundid
esmakordselt (1817) täpsemalt kirjeldatud neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt 50.- 70. eluaasta vahel, kuid võib indiviiditi ka märksa varem alata. Selle peamiseks tunnuseks on käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus ja kohmetus; sageli ilmneb psüühikas depressioon, hiljem areneb paljudel nõdrameelsus e. dementsus. Põhjuseks on aju basaaltuumade dopamiini produtseerivate neuronite hävimine. (Dopamiin on üks aju virgatsaineid, st. info vahendajaid teatud tüüpi neuronite vahel). Sellele haigusele seni kindlat ravi ei ole; osale haigetele annab ajutist kergendust mõni dopamiini erim, MINU TÜVIRAKKUDE ISESEISEV TÖÖ Ei tee paha kui loed läbi selle, siin on minu arust lihtsalt kirjutatud. Teksti on palju aga mõtet on lihtsam hoomata.Erilist vajadust samas pole. Mis on tüvirakud? Tüvirakud on ,,elu vundament", millele on üles ehitatud terve inimorganism. Need rakud
elektriline aktiivsus põhjustab polariseerumise ja ioonid hakkavad liikuma, ülekanne sünapsis Olds ja Milner loomad manustavad endile uimasteid Eakamatel ärgastus tagasihoidlikum. Vaba tahe on molekulide sihipärane suunamine. Psühholoogia ülesanded: meenutada eksimusi (frenoloogia) vältida neofrenoloogiat (fMRI-d) juhatada mõistlike järeldusteni molekulaarne kaos üldistada tervikuks palju erinevaid virgatsaineid eristada uurimisobjekti, hiire pealt ei saa üldistada inimesele (zoomorfism loomalt inimesele, antropomorfism) eristada adptatsiooni düsadaptatsioonist individuaalsete erinevuste mõistmine häirete osade mõistmine ja koosesinemine Sõltuvuse komponendid: hüve ennustamine ja nautimine, mälu ja tingimine, otsustamine, olulisuses omistamine kultuuri ja aju seosed: serotoniini geeni esinemine ja individualism-kollektivism ühiskonnas.
Kanepi toimed · Subjektiivsed toimed: lõõgastumine, kerge eufooria, ülemeelikus, suurenenud sensoorne tundlikkus, söögiisu, ajataju aeglustumine, ängistus või paanika · Füsioloogilised toimed: südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub · Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfahüperfrontaalsus, rohkem "aeglast und", vähem REMund Kanepipreparaadid sisaldavad virgatsaineid imiteerivaid keemilisi ühendeid Füsioloogilised süsteemid, mida mõjustavad endogeensed kannabinoidid · Söögiisu ja toitumine · Vererõhk · Peaaju verevarustus · Seedesüsteem · Iiveldus ja oksendamine · Immuunsüsteem · Põletik · Mälu · Meeleolu · Liikumine · Närvikoe kaitse kahjustuste eest · Valu · Sigimine · Stress Kanepisaaduste tarbimise ebasoodsad mõjud · Uimasus ja põhjendamatu enesekindlus · Pikenenud reaktsiooniaeg · Mälu nõrgenemine
transportvalgu, kuid ka serotoniini transporti. Seetõttu algas serotoniini transpordi selektiivsete inhib. Otsing. Tulemus: suurema käibega antidepressant Prozac (fluoksetiin). Minevikus: kõigepealt oli ravim ning kui see toimis, oli järelikult ka molekulaarne sihtmärk. Peamiselt taimset päritolu looduslikud ühendid ning toime avastamine oli juhus – katse-eksituse meetod. Hiljem: avastati järjesti uusi signaalmolekule ning need juhatasid sihtmärkideni. Enamik virgatsaineid on tänaseni tundmata, kuna kontsid on liiga madalad või aine liig lühikese elueaga. Seetõttu püsisid ka potentsiaalsed ravimi sihtmärgid varjus. Täna: molekulaarbioloogia edusammud tegid olukorra vastupidiseks. Geeniprojektid andsid tohutu infopanga uute ensüümide ja retseptorite kohta, mis on potentsiaalsed ravimi sihtmärgid. Nüüd on medkeemia ülesandeks leida keemilised ühendid, mis nende sihtmärkidega interakteeruksid,
venimist. · Hemidesmosoom ankurdab epiteelirakud basaalmembraani külge. · Tunnelühendus plasmamembraanide vahel juhib ainete ja elektri voolu ühest rakust teise, organiseerides loote arengut ja hiljem südame, emaka, seedekulgla töökorraldust. Närvirakud ja lihasrakud on erutustundlikud rakud, sest need reageerivad elektrilisele ärritamisele tegevuspotentsiaalide genereerimisega. Kui närviimpulss või tegevuspotentsiaal tekib närvirakus, siis vabastab see keemilisi virgatsaineid, mille kaudu närvirakk saab teiste närvirakkude, lihaskiudude ja näärmetega suhelda. Kui tegevuspotentsiaal tekib lihasrakus, tõmbub see kokku, pannes liikuma jäseme, toidu peensooles või vere südame-veresoonkonnas. Koe paranemine seisneb ära kurnatud, kahjustatud või surnud rakkude asendamises. NÄRVIKUDE Närvikoe erutustundlikkus võimaldab genereerida närviimpulsse e tegevuspotentsiaale, mis hoiavad kontaktis ning reguleerivad enamuse keha kudede ühist tegutsemist.
Nikotiin Atsetüülkoliin, adrenaliin ja noradrenaliin GHB Gammaaminovõihape Uimastitarbimist mõjutavad riskifaktorid üksikisiku ja ühiskonna tasandil laste ja noorukite puhul (Botvin, 1999; Meeks jt. 2003; Bennett, 2006). Uimastid võivad: 1. Blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid 2. Suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes 3. Virgatsaineid asendada, nende retseptoreid ise stimuleerides 4. Stimuleerida virgatsaine vabanemist ja sellega vastavat närviülekandeahelat tugevndada Uurijaid huvitab, miks ja kuidas uimastitarbimine alguse saab ning kuidas see edasi areneb. Riskifaktorid- faktorid, mis suurendavad uimastitarbimise tõenäolisust. Kaitsefaktorid- faktoreid, mis uimastitarbimise tõenäolisust vähendavad. Teoreetiliselt jagunevad nii riski-kui ka kaitsefaktorid
Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra 4: Vabalt uitavad hirm ja ärevus: põhjuseks keemilised ja bioloogilised “juhuslikud” • Ajus on närviteid, mida indiviidid võimalusel ise kontrollimatult aktiveerivad fluktuatsioonid aju hirmuringetes. • Mõned keemilised ühendid, mis imiteerivad aju enda virgatsaineid, võivad inimeste Iga põhiemotsiooni juurde kuulub eristav ärgastusmuster. Märkimisväärne on, et see muster igapäevase käitumise kontrollimise üle võtta on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis – kus aktiivsus on pigem vähenenud.
neuron laenglema, mille väli on „kontaktis“ ja konfiguratsioonis teiste neuronite laengute väljadega ja läbi selle ka kogu aju üldise väljaga. See aga viitab asjaolule, et erinevad keemilised ained ehk virgatsained tekitavad just erinevaid neuroni laengute polarisatsiooni muutusi, mille tagajärjel neuroni laengu väljatugevus ( ja selle struktuur ) on erinev ja seeläbi on neuroni väli erinevas konfiguratsioonis teiste neuronite väljadega ja seega aju üldise väljaga. Erinevaid virgatsaineid on üsna palju ja kõik need ained täidavad mingit kindlat teadvuselamust inimesel. Näiteks noradrenaliin reguleerib inimese tähelepanuvõimet ja ärksust; dopamiin reguleerib aga üldist 13 motiveeritust ja edasipüüdlikust; serotoniin aga inimese meeleolu, und ja hetkeajede kontrollimist; atsetüülkoliin õppimist, mälu ja ärkvelolekut; neuropeptiid Y söögiisude suurendamist ja ärevuse
annaabi.ee 
