,,Laps räägib siis, kui kana pissib." See väidab seda, et lapsed ei tohiks enda arvamust avaldada ning koguaeg rääkida, vaid võivad rääkida vaid siis, kui neile on selleks luba antud. Ilmselt on see mõeldud selleks, et lapsed vaiksemalt oleksid. Leian, et see on väär, sest siis lapse arvamust ei kuulata ning see jääbki teadmata. Kasutataksegi selleks, et laps vait oleks. ,,Virk ema - laisad tütred, laisk ema - virgad tütred." Et kui ema laste eest kõik ära teeb, siis lapsed muutuvad laiskadeks ning ise ei tee midagi ära. Ja kui ema on laisk, siis kasvaad virgad lapsed, sest siis peavad lapsed kõike ise tegema. Ma leian, et see on vastupidi. Kui on virk ema, siis see näitab ka lastele eeskuju ning kasvavad ka virgad lapsed. Ja kui on ema laisk, siis ega lapski kuskilt eeskuju ei näe ja kasvab ka ise laisaks. Kuigi kindlasti on ka erandeid. ,,Mida valusam vits, seda armsam laps."
Austatud vanemad, lugupeetud kolleegid ja armsad lõpetajad! Taaskord on suvi ukse ees ja jälle on lõppemas õppeaasta meie armsas lasteaias. Paljudega teist kohtume me sügisel jälle aga nendel viieteistkümnel lapsel on täna viimane päev hoones viibida. Teie elus algab uus etapp teist saavad kooliõpilased! Ma tahaks tänada teie vanemaid, kes on teinud suurepärase töö teie kasvatamisel ning sooviksin tänada ka õpetajaid, kes on olnud igati tublid, virgad ja abivalmis. Nagu on öelnud Sir William Olsen , et ükski seebimull pole nii värvikas ega lenda nii kaugele kui see, mille puhub hea õpetaja. Ma loodan, et meie mullid lendavad väga kaugele kuid samas ei unusta meid ja seda kust nende lend kord alguse sai. Loodan, et need koosveedetud aastad jäävad teile kauaks meelde, et te meenutate naeratades koosveedetud aega siin lasteaias. Te lahkute siit majast ja võtate kaasa palju mälestusi kuid meie soovime teile ilusat kooliteed
6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. 23. Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. 24. Tark elab aruga, rumal õnnega. 25. Ega varastatud asi õnne ei leia. 26. Õela õnn ei õitse. 27. Õnnetus teeb tugevaks, õnn lõdvaks. 28. Kuu on poissmehe päike. 29. Pärast vihma paistab päike. 30. Kuda kana siblib, nõnda kana nokib.
Neil on palju häid muusikuid ja nende üks suur pidustus on karneval. Parimad karnevalid ongi Brasiilias. Inimesed räägivad erinevaid murrakuid. Brasiillased on seganud kokku portugali ja hispaania keele. Keel on tehtud lihtsamaks, et oleks kiiremini võimalik ome mõtet edasi anda. Lõpetuseks Mind üllatas see, et röövlid on seal nii suur probleem ja ka see, et brasiillased on väga mugavad. Kõik tegevused võtavad kaua aega. Ma arvasin, et nad on virgad. Teoses häiris mind see, et algus oli huvitav, toimus palju tegevusi, aga lõpp läks igavaks ja enam ei juhtunud midagi. Teos on kirjutatud ilukirjandusliku tekstina. Mina tahtsin Brasiiliat külastada juba enne ja see raamat süvendas veel seda soovi.
näidend ja luuletus. Vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. Miljöö teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks.
mureta kui jõude olla murega", ,,Laisa töö nagu kana haudub mädamuna peal"; personifikatsioonides: Õp 6:11 (ja 24:34) ,,...siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees." Vanasõnades on aga personifikatsioonid näiteks: ,,Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb", ,,Huoleldus on laiskuse ema", ,,Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed"; antiteetilisetes parallelismides: Õp 10:4 ,,Laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks", samuti Õp 10:5; 12:27; 13:4; 14:19; 21:26. Vanasõnades: nt ,,Kes tööd teeb, see süüa saab; (aga) kes laiskust peab, see nälga näeb", Kes palju teeb, see palju saab; (aga) kes vähe teeb, see vähe saab", ,,Tegijal juhtub mõndagi, (aga) magajal ei midagi". Samuti on didaktilised kirjeldavad pildid, kui neid nii võiks nimetada: Õp 6:7-8; 24:30-32. Kõnekujunditena esineb Õpetussõnades ja vanasõnades ka elliptilisust:
kättemaksuhimuline. Loodus andis talle kindluse, seega ongi ta oma praeguses olekus salalik. Ta on terane ja võib kergesti ärrituda. Need omadused teevad prantslasi vaimurikkamaks rahvaks Euroopas, eestlasi aga kavalateks varasteks ja kadedateks. Merkel vihjab oma diagnoosis, et võim eestlastele ei sobi. Eesti ühiskond on nagu foto- seal püsib kõik muutumatuna. Nii ei olegi ka midagi muutunud- inimesi lahterdatakse: laisad ja virgad, vargad ja matsid, euroopameelsed ja patrioodid. Ka poliitilises retoorikas on sellisel lahterdamisel olnud oma tähendus ja roll, kuid sellist metamorfoosi nagu nüüd, ei ole küll varem juhtunud. Kuri valvekoer, ajakirjandus on tagandanud tõsised vabadusvõitlejad kurjategijatega ühte ritta või õigemini on viimased ülendatud vabadusvõitlejateks. Seda kõike poliitilistel motiividel. Ajakirjanduse ruuporite kaudu lastakse kõlada just kriminaalidel ja kurjategijatel.
hulk pole kohustuslik (väljendavad enamasti aega, kohta, viisi). ÖELDISEVERBI GRAMMATILISED KATEGOORIAD Öedise grammatiline vorm väljendab: 1. Isikut ja arvu 2. Tegumoodi 3. Aega 4. Kõneviisi 5. Kõneliigi tähendust Tähendused väljenduvad, kas tunnuste ja lõppude kaudu või sõnade ühendi kaudu. ALUS Märgib tegevuse sooritajat või olukorras olijat. Vastab küsimusele kes? mis? keda? mida?. Aluseks on nimisõna või omadussõnafraas. Aga ka omadussõna: virgad, laisad või hulgafraas. Aluse liigid: 1. Täisalus nim. käändes (kes?mis?), põhiliselt jaatav, ühildub öeldist isikus või arvus. 2. Osaalus- os käändes(keda?mida?) jääb alati ainsuse 3 pöördesse, ei ühildu öeldist, põhiliselt eitav Aluseta on: 1. Lünklaused: alus on juurdemõeldav (Ma) tahan teda näha. 2. Vaeglaused: sisu ebamäärane, alus ei ole juurdemõeldav. ÖELDISTÄIDE
teada. Sellest hoolimata valmistati juba 751. a. paberit Samarkandis, 793. a. Bagdadis, 900. a. Egiptuses. Paberi teekond Euroopasse võttis juba kauem aega. Esimesed teated eurooplaste valmistatud paberist pärinevad Sitsiiliast aastast 1100. 1391. a. jõudis see oskus Saksamaale ja 1494. a. Inglismaale.Millal hakati paberit tegema Eestis? Lähimate naabrite saavutusi vaadates tuleb tunnistada, et eestlased ei olnud just kuigi virgad paberimeistrid, kuna paberit toodi kaua aega Saksamaalt. Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt alles aastal 1632, selle valmistamispaigaks oli praegune ülikoolilinn Tartu. Igatahes, päris viimased me ei olnud. Tänapäeval on veidi raskegi uskuda, et siinkohal jõudis Eesti USA-st ette sinna nimelt ehitati esimene paberivabrik alles 1960.aastal. Paber tõrjus peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, kuna
sotsiaalne kohustus · Pareto optimum jääb vaid ideaaliks, tegelikkuses ei ole turukonkurents kunagi päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda · Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J
õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. 59. Võrdlus - nähtuse kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Näiteks: "Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa." (Oskar Luts); Sügistuul
õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. 59. Võrdlus - nähtuse kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Näiteks: "Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa." (Oskar Luts); Sügistuul
laseb järgmisel suvel põllule sadada kosutavat vihma ning paista päikest ja nurme ei ründa rahehood ega paduvihm ning ei piina põud." Ka oli kombeks süüa mardihane. Hani oli kodutalus tähtis kodulind, karjane kaagutamas vainul ja jõekäärus. Üksluised ja igavad olid mardipäeva ajal põllud. Lepik tukkus ja heinamaa oli tõsine. Ainult rohelised rukkiorased rõõmustasid silma koos Tikamäe kuuskede ja mändide igihaljusega. Enne marti olid naised virgad, et saada Mardile mauk kaela riputada. Ja viht linast ja takust lõnga pidi mardipäevaks tingimata juba valmis olema. Ning mardiõhtut oodati põnevusega. Eriti ootasid seda noored. Mardilaupäeval lõpetati töö varakult, koristati tuba ja seati kõik maja asjad korda ning jäädi marte ootama. Viimaks tuligi kamp maskeeritud noori mehi ukse taha, esimesel pill, viimasel suur kott kaelas, teised olid naljategijad ja järelvaatajad, kas talus kõik tööd tehtud ja maja asjad korras
kohustus · Pareto optimum jääb vaid ideaaliks, tegelikkuses ei ole turukonkurents kunagi päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda · Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J
ALUS Alus ehk subjekt on lause moodustaja, mis märgib öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või olukorras olijat ning vastab küsimusele kes? mis? keda? mida? Aluseks on harilikult nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, nt Poiss loeb raamatut. Miili on meeldiv inimene. Rabas leidus pohli ja jõhvikaid. Aluseks võib olla ka: a) mis tahes muu sõnaliigi sõna (või fraas), kui see esineb nimisõna tähenduses (vastates küsimustele kes? mis? keda? mida?), nt omadussõna: Virgad said kiita, laisad laita; hulgasõnafraas: Kaks meest astus tuppa. Linnas liigub palju sõjaväelasi; b) da- lühend, nt Mõtelda on mõnus; c) osalause, nt On tore, et sa tulid. ÖELDISTÄIDE Öeldistäide on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Öeldistäiteks on harilikult omadussõna(fraas) nimetavas käändes või nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, nt Laps on haige. Härra Tamm on kunstnik. Juku on kooli paremaid õpilasi.
Alus ehk subjekt: Alus ehk subjekt on lause moodustaja, mis mängib öeldisega väljendatud tegevusega sooritajat või olukorras olijat. Aluse küsimused on kes? mis? keda? mida? Aluseks tavaliselt on nimisõna nimetavas või osastavas käändes. Näide: Poiss (kes?) loeb raamatut. Rabas leidus pohli (mida?) ja jõhvikaid (mida?). 1. Aluseks võib olla ka mistahes muu sõnaliigi sõna, mis esineb nimisõna tähenduses. Näide: Virgad said kiita, laisad laita. Kaks meist astusid tuppa. Aluseks võib olla ka da infinitiivsõna. Näide: Laulda on mõnud. Alusena võib esineda osalause. Näide: On tore, et Sa tulid. Alust võib jagada tinglikult kaheks. Täisalus, kui lause alguses on nimetavas käände aluseline. Näide: Parajasti tõusisi idast lõõmav päike. Pandi vaikides oma kotid maha. Õhus oli tunda saabuva tapluse hõngu. 2
Lõpuks jõudis see hetk kätte. Parun Herbert küsis vaheaja järel koolipreililt, et kas ta ta kodu on Sveitsis. Guvernant vastas, et jah, Genfis. Parun rääkis, et Genfis on nii ilus loodus. Guvernant imestas, et härrale meeldib loodus. Parunihärra vastas, et seal algaski tema looduse armastus. Uus parun küsis,et kas talle pakub huvi eesti rahvas, kui ta selle maa keelt õpib. Guvernant vastas, et talle pakuvad huvi kõik rahvad, kui selle rahva juures pakuvad talle huvi virgad talupojad. Vana parun Rüdiger pahvatas naerma. Tema arust olid need laisad. Guvernant arvas tõemeelega, et talupojad ei söö leiba, vaid turvast. Guvernant ütles veel, et eestlastel pidi olema ilus rahvaluule. Selle peale pahvatasid kõik naerma peale guvernandi. Vana parun ütles, et luuleanne ei tee neid virgemaks ega terasemaks. Lõpuks lahkus guvernant lauast, kui ta sai vastuse, et teda enam seal vaja pole. Preili Marchandist
Lõpuks jõudis see hetk kätte. Parun Herbert küsis vaheaja järel koolipreililt, et kas ta ta kodu on Sveitsis. Guvernant vastas, et jah, Genfis. Parun rääkis, et Genfis on nii ilus loodus. Guvernant imestas, et härrale meeldib loodus. Parunihärra vastas, et seal algaski tema looduse armastus. Uus parun küsis,et kas talle pakub huvi eesti rahvas, kui ta selle maa keelt õpib. Guvernant vastas, et talle pakuvad huvi kõik rahvad, kui selle rahva juures pakuvad talle huvi virgad talupojad. Vana parun Rüdiger pahvatas naerma. Tema arust olid need laisad. Guvernant arvas tõemeelega, et talupojad ei söö leiba, vaid turvast. Guvernant ütles veel, et eestlastel pidi olema ilus rahvaluule. Selle peale pahvatasid kõik naerma peale guvernandi. Vana parun ütles, et luuleanne ei tee neid virgemaks ega terasemaks. Lõpuks lahkus guvernant lauast, kui ta sai vastuse, et teda enam seal vaja pole. Preili Marchandist
rahvaste kirjanduste vahel. vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamine, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. Vanemuine eesti pseudomütoloogias laulujumal. Nime "Vanemuine" tuletas soome Väinämöisest Kristjan Jaak Peterson, muistenditegelaseks kujundas ta Friedrich Robert Faehlmann. Näiteks muistendid "Vanemuise laul", "Emajõe sünd". variant teisend; mingi rahvaluuleteose üks ajalooline arengukuju. Iga varianti käsitletakse iseseisva tervikuna ka siis, kui tema erinevus arhetüübist või mõnest teisest variandist on minimaalne
Mustvees avati uus kirik, mis annab tunnistust selle piirkonna erilisuses. Meenutati, kuidas vanasti vilja võeti. Küll pidi hobuse asemel traktorit kasutama, sest tänapäeval ei leidu sellise jõuga hobust, kes suudaks niidukit vedada. Kohanimed: Vaiatu, Põltsamaa 2 korda, Kasepää, Elistvere, Mustvee, Jõgeva 3 korda, Kuremaa, Pala 4 korda. 4 6. Jõgeva linna uudised 6.1. Kolhoosnik 97. Sajad virgad kätepaarid andsid enne maid Jõgeva tänavaile, väljakuile ja haljasaladele nägusaima ilme, puhastades need talvisest saastast (Oras, Sarapuu, Rink: 1960). Möödunud aastal tehti Jõgeva heakorrastamise ja haljastamise alal riiklike summade arvel tõhusat tööd (Ibid). Jõgeval kui parkidevaeses linnas tuleb aga haljastamisele erilist rõhku panna, kuna iga haljastatud maa ala, iga puu ja põõsas on väärtuslikuks lisandiks linna üldpildile (Ibid).
keskmiselt kooti koduseks tarbeks kuni kaheksa 4060 küünralist kangast. Enamik neist olid linased ja takused. Ülerõivaste ja tekikangad tehti villased või poolvillased. Vöökudumisel säilis piirkonniti juba neoliitikumi ajal tuntud kõlatehnika, tööpõhimõttelt on kangakudumisele lähedane kiritehnika ehk korjatud kirjadega vööde kudumine. Silmkoes sukki ja kindaid kulus Eestile omase külma ja niiske kliima tõttu hulgaliselt. Eriti virgad kudujad olid saarte naised. Nagu mujalgi Euroopas, on ka eesti vanemaks silmkoetehnikaks nõelatehnika, mis 19. sajandil oli vähesel määral kasutusel vaid saartel ja Lõuna-Eestis. Kõige varasem Eestist pärit varrastel kootud ese on dateeritud 14. sajandisse. Rõivaste kaunistamine pilutamine, tikkimine ja pitsivalmistamine moodustas naiste näputööst üsna töömahuka osa. Käsitöötehnikad ja kaunistusvõtted ning ornamendid on saanud olulisi mõjutusi nii
'järele tema väesalk viimaks lüüa sai, kuna teda ennast kangema vaenlase oda rabas ja hingetuna võõrale pinnale paiskas. Lahingu torm mühises mööda, 32 halastajad maainimesed leidsid haavatu külma maa pealt, tõstsid üles ja viisid oma koju. Palavik raputas mõne nädala nõrkenud keha, surm kõlistas tema sängi ääres oma külma vikatit, lugedes minuteid, millal pingule tõmmatud elulõnga jõuaks läbi lõigata. Aga mahedad neiusilmad valvasid lahkesti haige üle, pehmed virgad käed kohendasid kõvaks läinud aset, kastsid kuivanud suud magusa märjaga, meelitasid põgenevat eluvaimu rohtudega tagasi. Ja kondine tont sängi ees peitis nurisedes vikati selja taha, astus iga päev ukse poole, kuni viimaks üle läve õue ja sealt oma koledasse kodusse põgenes. Ühel kenal hommikul lõi paraneja silmad lahti ja nägi otsekohe kaht ilusat silma, mis armsa naeratusega tema üle kummardusid ja kohe ehmudes jälle kadusid. «Ara põgene, ingel!» sosistasid haige huuled