Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vinum" - 16 õppematerjali

Alkoholid
3
docx

Alkoholid

Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada. Viski on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
Veinid
23
docx

Veinid

Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi,

Toit → Joogiõpetus
20 allalaadimist
Alkohol ja alkoholi alaliigid
3
doc

Alkohol ja alkoholi alaliigid

Tequila - on kange (38­50%) ja kergelt kibe alkohoolne jook, mida valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses Tequila't valmistatakse sinisest agaavist. Sellest on saanud osa Mehhiko kultuurist. Linn ja jook on mõlemad saanud oma nime tequili suguharult, kes asustasid neid paiku enne asteekide vallutusi. Kokku valmistatakse 35 marki tequila't, arv on täpselt teada, sest tequila tootmine Mehhikos on range riikliku kontrolli all. Vein - (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. Veini tegemisel

Keemia → Keemia
28 allalaadimist
Linguistics lexicon handout
2
pdf

Linguistics lexicon handout

does not exist in French; a number of Western European languages use the apparently English word beamer to refer to a computer data projector, and speakers of those languages are astonished when visiting native speakers of English don't know the word). Finally, doublets are pairs of different words in a given language that can both be traced back to the same source but which have come into the language by different routes. English wine and vine both ultimately go back to Latin vinum, but the first was borrowed into early Germanic at the peak of the Roman Empire (i.e. before Germanic speakers moved to Britain), whereas the second was borrowed from French into Middle English during the period when England was ruled by Norman French kings. The Romance languages are full of doublets. Crystal, David (1987). The Cambridge encyclopedia of language. Cambridge: Cambridge University Press. Lakoff, George (1987)

Kategooriata → Lingvisitka
3 allalaadimist
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad
19
pptx

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad

s üg a vkülm uta m is e l Malaaria Seletus Ma la a ria o n Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, m ille le o n is e lo o m ulikud p a la vikuh o o d ko o s külm a vä rina te ja h ig is ta m is e g a , ke h vve re s us ning p õ rna s uure ne m ine . Ülevaade Ma la a ria o n üks le vinum a id na kkus h a ig us i m a a ilm a s ig a l a a s ta l h a ig e s tub m a la a ria s s e 3 0 0 5 0 0 m iljo nit inim e s t. Aa s ta s s ure b m a la a ria s s e 1 ,5 2 ,5 m iljo nit inim e s t. Um b e s 4 0 % m a a ilm a e la nikko nna s t e la b m a la a ria p iirko nd a d e s Aa frika s , Lõ una ja Ka g uAa s ia s , Ke s kAm e e rika s ning Lõ una Am e e rika p õ h ja o s a s .

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
Valged ja roosad veinid
17
rtf

Valged ja roosad veinid

.............. KOKKUVÕTE...................................................................................................................... KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................... LISAD.................................................................................................................................... Lisa 1. Valge veini valmistamine Lisa 2. Roosa veini valmistamine SISSEJUHATUS Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7­15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. VEINI AJALUGU Vein, mille sünnidaatum paigutatakse erinevate arheoloogiliste leidude järgi 3500 ­

Toit → Toidukaubandus
40 allalaadimist
Veini koolitus
46
pptx

Veini koolitus.

Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus. Viinamarja keskmine kasvuiga on 35 aastat, vanemad väädid annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine Noores veinis rohkem happeid, vanas vähem Jahedas kliimas rohkem, soojemas vähem Kui happeid on vähem, siis lisatakse Happe rohkus sõltub viinamarjasordist

Toit → Toiduainete õpetus
31 allalaadimist
Sinuhe--Mika Waltar-
23
doc

Sinuhe ,, Mika Waltar''

Juba ammustest aegadest on kirvest kasutatud ka relvana ning rituaalse võiheraldilise sümbolina -Põõsas (lk 578)- Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekes -Relv (lk 579)- Relv on seade või ese, mis on valmistatud või mida on võimalik kasutada kas spordis ja jahipidamises võisõjanduses teise elusorganismi, isiku või vara kahjustamiseks või hävitamiseks. -Vein (lk 593)- Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadudalkohooln jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. XV Raamat: Horemheb Tutanhammon sureb ja uueks valitsejaks pidi saama kas Sinuhe, Eje või horemheb. Valitsejaks sai Eje, kes lõpuks suri nälga, sest ta kartis, et keegi tahab tema toitu mürgitada. Peale Eje surma saab võimule Horemheb, kes valitseb väga hästi. Sinuhe ja Horemhebi sõprus puruneb

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
43 allalaadimist
Antiigipärand Euroopas
10
rtf

Antiigipärand Euroopas

16. Milles avaldub ladina keele mõju rahvusvahelisele sõnavarale (tuua näiteid eri keeltest sõnatüvede tähenduse ja liidete kohta)?) Ladina tähestik, grammatika mõjutused (romaani keeled, samuti sks. gramm aluseks) Saksa keel ja seosed eesti keelega · Sõjandus: Kampf (campus), Pfeil (pilum). · Kaubandus: kaufen (caupo), Münze (moneta), Sack (saccus), Pflanze (planta), Fenster (fenestra), Wein (vinum), Zwiebel (cepulla), Keller (cellarium), Bete (beta), Rettich (radix, vüs. ratih), Kirsche (vüs. kirsa, vld. ceresia), Frucht (fructus); · Linn, ehitus: Mauer (murus), Spiegel (speculum, vüs. spiagal), Küche (coquina, vüs. chuhhina); · Valitsus, võim: Kaiser (caesar), Kette (catena, vüs. ketina). · Haridus: Brief (brevis sc. libellum), Meister (magister), Schule (vld. scola, kr. FP@8Z), Tafel (tabula)

Ajalugu → Antiigi pärand euroopa...
239 allalaadimist
Sinuhe
11
docx

Sinuhe

moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Ehnatoni reformis Atoniga. Samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks.Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul".Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga. (lk. 48) Matemaatik ­ see on teadlane, kes lahendab matemaatika probleeme.(lk.38-39) Vein - (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. (lk.42) Vääriskivi - ehk kalliskivi on juveelina kasutatav mineraal või kivi.Tihti on vääriskivil spetsiifiline nimetus, mis erineb vastava mineraali või kivimi teaduslikust nimetusest.(lk.48) 3.raamat. Vaarao on suri ja teda hakati mumifitseerima. Sinuhe jutustab Atonist ja ka vaarao järglasest.

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
Rooma eraõiguse konspekt 2014
94
doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

Cassiuse järgi kutsuti koolkonda ka kassiaanideks. ühtlustamispüüetest (enne Justinianust ja Justinianuse poolt) ümbertöötamise ehk spetsifikatsiooni (specificatio) näitel: Inst. 2.1.25: Cum ex aliena materia species aliqua facta sit ab aliquo, quaeri solet, quis eorum naturali ratione dominus sit, utram is qui fecerit, an ille potius qui materiae dominus fuerit: ut ecce si quis ex alienis uvis aut olivis aut spicis vinum aut oleum aut frumentum fecerit [...]. (Kui keegi teeb võõrast materjalist midagi [uut], siis esitatakse tavaliselt küsimus, kes neist kahest on loomuliku arusaama kohaselt omanik, kas ümbertöötaja või materjali omanik; näiteks kui keegi teeb võõrastest viinamarjadest, oliividest või viljapeadest veini, õli või teravilja [...].) Küsimus asja omandi kohta asja ümbertöötamise järel tekkis alles Serviuse

Õigus → Õigus
131 allalaadimist
Sinuhe Mika Waltari
15
docx

Sinuhe Mika Waltari

templiteks. · Paastumine (lk 45) ­ Paastumine on aja mahavõtmise ja enese taastamise aeg. Vaimne puhastumine on paastumise juures kõige olulisem. · Egiptus (lk 35) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Vein (lk 56) ­ Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. · Odraiva (lk 51) - Hordeolum (lad.k) Stye (ingl.k). Odraiva on lauservas paiknevate rasunäärmete äge põletik. Odraiva puhul lauserva tekkiv rasu- ja higinäärmete põletik väljendub punetava ja valuliku sõlmekesena ripsmete juures. Odraiva esineb sagedamini lastel

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Kalev Kesküla-Uus veinijuht
46
pdf

Kalev Kesküla: Uus veinijuht

Tahaksin tänada raamatu mõnd osa täiendanud Arne Pajulat (kes on Château´d ja Hispaa- ühtlasi ka raamatu toimetaja) ja Andre Peremeest. Samuti veinimaju, kes nia Marqués’id). mulle maitsetöös peavarju pakkusid – eeskätt In Studio Vinum, aga ka Ne- Kirjelduse lõpul gossiant ja Gloria Veinikelder, aga neidki õpetatud ja kirglikke veinisõp- olevat veini ligikaud- ru, kes mulle “joomisabi” pakkusid ning veinide hindamisel kontrollgrupi set hinda maksab tõ- moodustasid. Viimase kõige püsivamad liikmed olid Imre Uussaar, Arne siselt võtta veinide

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

amphora>ampora>amber>ämber; Panromaani nimisõnad: aqua, barba, cucurbita> Kurbitz> kõrvits; caro-carnis, clavis, corpus, dens, ceresa>Kirse> kirss; folium, fructus, granum, herba, cepulla>Zwiebel>sibul;radix>ratih>r homo, lingua, luna, manus, mare, edis nodus, oculus, os, passus, pellis, beta>bete>peet piscis, rota, sanguen, terra, vacca, cellarium>Keller>kelder; ventus, vinum. caupo>kaufen>kauplema moneta>Münze>münt Panromaani omadussõnad: alter, murus>Mauer>müür altus, bonus, clarus, fortis, largus, speculum>spiagal>peegel jne. longus, mollis, plenus, rotundus, siccus, surdus, tantus, vetulus, vivus. 3 kihti sõnavaralaene eesti keelde Panromaani verbid: cognoscere,

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Rooma tsivilisatsioon
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

k), fecato(it.k). Suur maiuspala keisririigi ajal oli surnuks söödetud siga. Söögi juurde joodi veini, mida lahjendati leige veega. Kui oli pidulikum õhtusöök, määrati joogiülem, keda kutsuti rex mensae, määras ära, mis vahekorras veini lahjendati. Veinid kanged ja paksud, muidu poleks säilinud. Veini püüti säilitati keraamilistes anumates, vein ei laagerdanud, käärinud nii hästi kui puitanumas. Puidust anumad tulevad galliast gallidelt. Paljast veini nim (vinum) merum. Kui keegi jõi paljast veini, oli ta joodik. Õhtud võisid minna ülekätte, toimusid etteasted, mängud. Võidi minna üle padujoomisele, mida nim commissatio, mille käigus oli tavaline minne linna peale, orjad saatsid tõrvikutega. Võidi minna uuesti sauna. Algselt naised ei võtnud sellest osa, vabariigi aja lõpus võtavad. Naised ja lapsed sõid enne eraldi. Naised hakkavad ise korraldama õhtusööke, kutsudes mehi. Võib arvata, et väärikas rooma patroon ei külitanud

Ajalugu → Vana-Rooma
20 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Vahel ässitas ta skolaaride salka mõnda kõrtsi ründama kõigi reeglite järgi, quasi classico excitatikus siis kõrtsmik «ründekeppidega» läbi peksti ja lokaal hõisates tühjaks laastati, isegi keldris kõik veiniankrud puruks taoti. Sellele järgnes ladinakeelne aruanne, mille Nagu pasunast äratatuna (lad. k.). 150 Torchi abiõpetaja õnnetu näoga dom Claude'ile tõi järgmise kurbliku ääremärkusega: Rixa; prima causa vinum optimum potatumLõpuks kõneldi -- ja see oli kuueteistkümneaastase poisi kohta hirmus --, et ta üleaisalöömised mõnikord isegi Glatigny tänavani ulatusid. Kõige selle järel andus kibestunud Claude, kes oma inimesearmastuses pettus, veel suurema innuga teadusele, sellele muusale, kes vähemalt teile näkku ei irvita, vaid kes alati teie hoole ja vaeva ära tasub, tõsi küll, vahel üsna odava rahaga. Nii muutus ta ikka enam ja

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun