Lahendus oli aga lihtsam kui oodati. Vahetult enne tervisehäirete teket vahetati ära maja vanad puitaknad uute plastakende vastu. Nii vähenes seni akende kaudu toimunud ventilatsioon pea olematuks ja ahjusiibri liiga varasel sulgemisel hakkas vingugaas tuppa tungima ja ületades koguse, mis inimese tervisele mõjuma hakkas. Tervisehäired lakkasid koheselt kui ahju siibrit kütmise lõppedes enam täielikult ei suletud. Muidugi on vingugaasi tekkepõhjuseid teisigi valesti reguleeritud gaasipliit, töötav automootor...jne. Vingugaas on ääretult salakaval ja ohtlik vaenlane. On ju teada, et enamik tulekahjudes hukkunuist sureb vingumürgituse tagajärjel. Mida kauem inimene vingugaasi, isegi väikeses koguses, sisse hingab, seda raskemad ja eluohtlikumad on tagajärjed. Eriti tundlikud on vingugaasile lapsed, rasedad, vanurid ja südamehaiged. Suitsuandur vingugaasi olemasolule ruumis ei reageeri ja seda kahel põhjusel;
0 Aine iseloomustus CH4 metaan CO vingugaas CO2 süsihappegaas 1. Süsiniku oksüdatsiooniaste selles ühendis,ioonis molekulis. 2. Kas süsiniku ühend CH4+2O2CO2+2H2O 2CO+O22CO2 CO2+O2ei toimu reageerib hapnikuga ja kui reageerib siis võrrand 3. Süsiniku ühendi M(CH4 )=12+14*1=16 M(CO)=12+16=28 M(CO2 )=12+32=44 molaarmass kergem kergem raskem Õhk =29g/mol 4. Kas süsiniku ühend Ei ole Väga mürgine Ei ole on mürgine,ohtlik 5. Aine tekkereaktsioo...
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ...
CO ehk vingugaas CO ehk süsinikoksiid ehk süsinik(II)oksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu, maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Süsinikoksiid on ka autoheitgaasi koostisosa. Täielikul
Valga Gümnaasium SÜSINIKOKSIID Keemia referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.CO ehk vingugaasi iseloomustus......................................................................................... 4 2.Süsinikoksiidi kasutusalad ning reageerimised teiste ainetega............................................ 5 3.Vingugaasi mõju inimese tervisele....................................................................................... 6 4.Sigaretid ja vingugaas.......................................................................................................... 7
........................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes. Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi. Töö koosneb ühest suurest peatükist, mille all on 4 alapeatükki. Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest. Informatsiooniallikaks oli internet. Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire
........................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes. Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi. Töö koosneb ühest suurest peatükist, mille all on 4 alapeatükki. Töö peamiseks raskuseks oli andmete kattuvuse probleemid. Enamasti tekitatud õhuseire süsteemi muutumisest. Informatsiooniallikaks oli internet. Enamasti Riikliku keskkonnaseire programm, Välisõhu seire
soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab energiat soojusena ja ka valgusena. Kui lõke põleb, toimub keemiline reaktsioon. Selle tunnuseks on ainete muundumine. Kui puuhalud põlevad siis nad muutuvad tuhaks ja eraldub suits ning veeaur. Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO 2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks, mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest.
kokkkutõmbeid (spasme), ärritatavust, mis läheb üle tähelepanu nüristamiseks ja võib lõppeda isegi minestusega. Niimoodi reageerib iga terve inimene tubakale. Kui organism nikotiiniga harjub, siis nõrgenevad toksilised e. mürgistusnähud ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat toimet. See on väga petlik, sest tubakasuitsus leiduvad ained on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leiduvad kahjulikud ained. Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on kantserogeenne (vähktõbe tekitav) aine. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki. Need arvud on üldistatud mitme maa andmetest. Suitsetajate tavalised haigused on kopsupõletik, tuberkuloos ja bronhiaalastma.
Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab vereringet jäsemetes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel. Vingugaas - Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mitte täieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse. Tõrv - Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav
Ei reageeri: Kriimustuskindel Vee ja teiste lahustitega Ei vanane Õlidega Ei hallita Osooniga Ei lähe katki Kasutamine Vastupidavates istmepolstrites Soojustuspaneelides Tihendites Vastupidavates rehvides Tugevates liimides Vaipade aluskihtides Tugevad plastikosad, nt elektroonikas Automotive suspension bushings Spandex fibers Ohud Põledes eraldab vingugaasi, vesiniktsüaniidhapet ning lämmastikoksiidi Polüuretaani tolm ärritab silmi ja kopse Täname kuulamast!
Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Erinevad tubakad *Sigaret *Sigar ja sigarillo *Pabeross * Vesipiibutubakas *Mokatubakas Mida tubakas sisaldab? sõltuvust tekitavaid aineid vähki tekitavaid aineid valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid pärilikke muutusi põhjustavaid aineid loote vääraarenguid põhjustavaid aineid radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine Sinu keha? Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab väga kergesti sõltuvust füüsilist ja vaimset millest on pärast väga raske vabaneda.
toksilised, st inimorganismile ohtlikult toimivate omadustega." (Sarin, 2015, lk. 37) ,,Suits, nagu kõrge temperatuurgi, takistab päästjate tegutsemist, raskendab tunduvalt päästjate orienteerumist ja ohustab nende elu" (Sarin, 2015, lk. 38). Kõige levimaks põlemisgaasiks on vingugaas. Suurema osa tulekahjul hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingumürgitus. 2.1 Vingugaas Süsinikoksiid ehk CO on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Vingugaas on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaas tekib igasugusel põlemisel, kui põlemistsoonis puudub puhast õhku, tekib oht vingumürgistuseks. CO 5 ei ole võimalik kuulda, näha ega haista, ärkvel olevad inimesed võivad tunda nõrkus, õhupuudust, peavalu, kuid magavad inimesed mitte. Igapäevaelus mürgistus
samaks STATISTIKA Viimase 20-30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Aastaks 2040 prognoositakse, et energa tarbimine tõuseb poole võrra Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast. Iga aasta põletatakse 5 miljardit tonni kivisütt ja 3,2 tonni naftat Orgaanilist kütust jätkuks 150-200 aastaks Naftat jätkub umbes 56-ks ja maagasi 60-ks aastaks Iga-aastaselt eraldub 20-30 miljardit tonni vingugaasi LAHENDUSED Taastuvad energiaallikad: Tuuleenergia Päikeseenergia Maapõueenergia Bioenergia Euroopas on võetud suund taastuvate energiaallikate eeliskasutamisele ja fossiilsete kütuste osatähtsuse märgatavale vähendamisele. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kasv
tiirlemisperiood 115,88 Maa ööpäeva. Keskmine orbitaalkiirus on 47,88 km/s. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. 7. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ning planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse atmosfäär on Maa omast umbes 100 korda tihedam, enamuse sellest moodustab süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa on peamiselt lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, kuid see toimub tiirlemisele vastassuunas, seega on päikeseööpäev (117 Maa ööpäeva) pöörlemisperioodist lühem. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam- vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. 8. Veenust ümbritsev tihe pilvine atmosfäär varjab meie eest planeedi pinna. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool
Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Valge tahke aine Vees praktiliselt ei lahustu Väga nõrk alus Amfoteerne hüdroksiid Reageerib kergesti hapete ja alustega Kasutusalad Ravimites Tulekindlas täitematerjalis Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lahustamatu Valge värvusega Kasutusalad Keraamilistes glasuurides Poleerimispulbrina Suitsuandurites, vingugaasi tuvastaja Tina(II)kloriid SnCl2 tugev redutseerija Kasutusalad tekstiilimaterjalide viimistlusprotsessides keemilises sünteesis Plii Ühendid Pliimennik Pb3O4 Oranzpunane tahke aine Mürgine Tekib PbO pikemal kuumutamisel Vees lahustumatu Kasutusalad Korrosioonivastaste kruntvärvide koostises Plii(IV)oksiid PbO2 Tugevate oksüdeerivate omadustega Pruunikas Mürgine Vees lahustumatu Kasutusalad Pliiakudes Tuletikkudes pürotehnikas Võrrandid Sn + O2 Sn + HCl Sn + Cl2
Vesipiip Eneli Nilbe 8.klass Mis on vesipiip? Vesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseade (piip), milles suitsu jahutatakse vees. Vesipiibu suits sisaldab... Vingugaasi Tõrva Nikotiini Raskemetalle Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid Miks vesipiipu suitsetatakse? Gruppi kuulumise tunne Populaarsusejanu Teiste eeskuju Arvamine, et see pole tervisele kahjulik See on uus ja näiliselt huvitav Vesipiibu ohtlikkus Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu
meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus.Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2- 20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke,
Pinnavormid Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Üldiselt tasane Suurim kõrgustevahe 12 km Pinnalt on leitud 100000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Suur hulk meteoriidikraatreid Üsna sageli toimuvad maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat Atmosfäär Temperatuur planeedi pinnal 480°C Atmosfääri rõhk 9 MPa Koostis: süsinikdioksiid 96,5%, lämmastik 3,4%, argoon 2%, hapnik 0,1% Vähesel määral sisaldab vingugaasi, vääveldioksiidi, veeauru (kokku 0,1%) Atmosfäär on nii tihe, et öö ja päeva vahet peaaegu ei ole Pilved Kollakasvalged Liiguvad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvkiht on 20 km paks ning ulatub 60- 70 km kõrgusele Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, sest taevas on kogu aeg pilves Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline Pöörlemistelg orbiidi tasandiga peaaegu risti aastaaegu pole
Raua peal tekkivat punakat massi kutsutake rahvasuus roosteks, kuid ka rooste on tegelikult oksiid täpsemalt öeldes raud(III)oksiid. Raud(III)oksiidi kasutatakse puhta raua tootmisel sulatusahjus. Vingugaas ehk süsinikmonoksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Hapniku puudusel kaotab inimene ka teadvuse ning abi puudumise korral võib saabuda surm. Uraaniumdioksiid on must, radioaktiivne ning kristalne pulber. Seda leidub looduslikult uraniniidi mineraalis ning kui toodetud rikastatud uraaniumist, siis kasutatakse seda tuumakütusena tuumareaktorites. Oksiide kasutatakse peaaegu kõikjal toidu valmistamisest kuni tuumakütuseni. Kuid
Veenus Veenuse läbimõõt on 12 104 kilomeetrit. Kaugus päikesest on 108 200 000 kilomeetrit. Veenus on maale lähim planeet. Veenus asub Maast minimaalselt 42 miljoni kilomeetri kaugusel. Veenuse reljeefi kõrguste vahe on 12 kilomeetri. Veenuse atmosfäär sisaldab lämmastikku, argooni ja hapnikku. Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenus erineb teistest planeetidest selle poolest, et ta pöörleb oma telje ümber tiirlemisele vastupidises suunas. Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi kuna ta atmosfäär on väga tihe siis laseb see soojuse sisse aga välja enam ei lase. Ööpäev veenusel kestab 117 päeva. Veenuse aasta kestab 225 päeva ning veenusel on aasta jooksul ainult kaks ööpäeva. Kuna öö on väga pikk siis võiks arvata, et selle ajaga jahtub pool planeedist ära
suurte kivikamakate põrkumisel planeediga Veenus - tuline planeet · Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa Pilvede vahel ja all · Veenuse atmosfäär · Täpsema analüüsiga koosneb põhiliselt: leiab sealt ka: Süsihappegaasist Vesinikku sisaldades veel Hapnikku lämmastikku väävliühendeid vähesel määral inertgaase vingugaasi vääveldioksiidi veeauru Pilvede vahel ja all · Süsihappegaas Veenuse atmosfääris laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks · Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi Veenuse pöörlemine · Veenus pöörleb aeglaselt, kulutades 243 Maa ööpäeva üheks pöördeks ja on ainus planeet, mis pöörleb tema Põhjapooluselt vaadates kellaosuti
moodustunud süsihappegaas(co2)liigub verest alveoolitesseja hingatakse välja. Nina kõrvalurked-sisaldavad õhku,ninaõõs on nende kaudu koljuluuga ühendatud;urgete seinad on limaskestaga vooderdatud Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised,mida ümbritsevad kapillaarid.Kops sisaltab umbes 300 miljonit alveooli.Alveoolites toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. · Suitsetamine · tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineis:nikotiini,vingugaasi,sinihapet · ammoniaaki,formaldehüüdi jm · Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni,mis tekitab vähktõbe.Bensopüreen on kantseogeenne (vähktõbe tekitav)aine. · Sutsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagetamini söögitoruvähki.Need on arvud üldistatud mitme maa andmedest Sutsetajate tavalised haigused onkopsupõletik,tuberkuloosja nronhiaalastma. · suitsetaja ei kahjusta mitte ainult ennast,vaid ka teisi
ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik; · vähem mürgine kui metanool; · tekitab sõltuvust seda nimetatakse alkoholismiks · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks; · saadakse alkoholkäärimisel glükoosist C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 Alkoholide tähtsamad esindajad
Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab ja halvendab sellega verevoolu südamelihases. d) Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? hingamisteede limaskestadele Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? 2. Milline on tubakatoodete tarbimisega seotud olukord koolinoorte (11-15 aastased) hulgas? Palun vaata HBSC uuringu lehekülge: http://www.hbsc.org/publications/datavisualisations/tobacco_use.html Hinda ja märgi üles (%) kui palju on vähemalt kord nädalas suitsetavaid 15-aastasi poisse ja tüdrukuid erinevates riikides: Riik Poisid Tüdrukud
Põlemine-keemiline reaktsioon,milles eraldub soojust ja valgust. Täielik põlemine-Palju O2 ja tekib CO2 (C+O2>CO2,üks süsiniku molekul ühineb ühe hapniku molekuliga,takib üks süsihappegaasi mmolekul) Mittetäielik põlemine- Vähe O2 ,tekib CO.(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas
Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. 4. Veenuse atmosfääri rõhk pinnal on 90 atmosfääri (see on umbes sama palju kui rõhk Maal 1 km sügavusel ookeanis). Veenuse atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiid 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenusel on mitme kilomeetri paksused pilvekihid, mis koosnevad väävelhappetilkadest. Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab tema pinna temperatuuri umbes 400 kraadilt kuni 740 k-ni. Suurem osa Veenuse pinnast on tasaselt kulgev lauskmaa väiksete mäeahelikega. Samuti on mitmeid avaraid madalikke. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit).
suurema suitsukoguse sissehingamist võrreldes sigaretiga. · Piibutaja võib ühel piibutamise seansil sisse hingata mahuliselt rohkem kui 100 sigareti suitsu. · Eriti ohtlik on piibutajate seltsis viibimine lastele ja rasedatele. Vesipiibu tubakas · Spetsiaalne vesipiibu tubakas on valmistatud Egiptuses. · See on maitsestatud ja lõhnastatud. (Tihtipeale mee või muu magusainega) Vesipiibu suits sisaldab... · Vingugaasi · Raskemetallisooli · Tõrva · Nikotiini · Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid. Söe liigid · Kiirsüsi- kiirelt süttiva ja kaua hõõguv süsi. Peamine Euroopas toodetud süsi. · Naturaalsüsi- grillsüsi, söetolm, mis pole kaugeltki "naturaalsed". Seda sütt ei soovita vesipiibutajad isegi, kuna võib põhjustada peavalu. Vesipiip kui nakkusekandja Vesipiibu otsaku kaudu võivad levida: · Piisknakkused · Huuleherpes
planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid
Vesinikust (90%) ja heeliumist (10%), vähe leidub 152 K Kõige suurem planeet metaani,ammoniaaki,etaani,atselüleeni ja veeauru. koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumis 143 K rõngad koosnevad jääst vesinikust ja heeliumist 68 K pöörlemistelg vesinikust ja heeliumist, lisaks veidi metaani 53K Suur Tume Laik Lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja 35-45 K kääbusplaneet metaani lisandiga. Tiirlemisperiood 87,97 Maa ööpäeva 225 Maa ööpäeva 365,256 päeva 687 Maa ööpäeva 11,8 Maa aastat 29,46aastat 84,01aastat 164,79aastat 247,7aastat
jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Etanooli toodetakse suhkrut või tärklist sisaldava biomassi fermenteerimise ja destilleerimise teel. Teiste sõnadega - metsa- ja põllumajandussaadustest nagu teravili ja kartul. Etanooli toodetakse biomassist, ei suurenda selle põletamine süsihappegaasi hulka. Etanooli puuduseks on, et süsivesinike, vingugaasi ja lämmastikoksiidi kogus on umbes sama suur kui bensiini puhul. Metanool on vedelik, mida praegu toodetakse tselluloosist või maagaasist (metaanist). Põhimõtteliselt saab metanooli toota igast ainest, mis süsinikku sisaldab. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse
Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30 45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Tubakasuitsu kõrvalvoos on: 3,5 korda rohkem tõrva 6,8 korda rohkem vingugaasi 6,6 korda rohkem nikotiini kui peavoos. Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest
· metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus IV... IV SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik redutseerijana (oksüdeerub, st loovutab elektrone) söe täielik põlemine C + O à CO 2 2 söe mittetäielik põlemine 2 C + O à 2 CO 2 vingugaasi edasine põlemine 2 CO + O à 2 CO 2 2 raua tootmine Fe O + 3 CO à 2 Fe + 3 CO 2 3 2 SÜSINIKU KEEMILISED OMADUSED Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) süsiniku reageerimine vesinikuga C + 2H à CH 2 4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana süsiniku reageerimine süsihappegaasiga C + CO à 2 CO 2 LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO
3. Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem tööstuses- lahusti, mootori küte, leidub kütuses, lahustites 4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mürgine kuid joodav, tekitab sõltuvust, saadakse kartulist ja teraviljadest kääritamise teel- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2 alkohoolsetes jookides, lahusti, ravimid, autokütus, lõhnaõlid 5
Veenus on väga hele, temast on vaid heledamad Päike ja Kuu. Taevast on ta kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Temperatuur planeedi pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast, Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter
veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? Kopsudesse Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? Tõrv võib hävitada limaskestal oleval ripsmekarvakesed ja seeläbi satub kopsudesse rohkem baktereid ja haigustekitajaid. Võib tekitada ka vähki. Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? Vingugaas seondub hemoglobiini molekulide külge ja seeläbi ei suuda need enam siduda hapnikku, rakkudes tekib hapnikunälg ja elusorganism võib lämbuda. Milline on tubakatoodete tarbimisega seotud olukord koolinoorte (11-15 aastased) hulgas? Palun vaata HBSC uuringu lehekülge:http://www.hbsc.org/publications/datavisualisations/tobacco_use.html Hinda ja märgi üles (%) kui palju on vähemalt kord nädalas suitsetavaid 15-aastasi poisse ja tüdrukuid erinevates riikides:
Euroopas, kujunedes salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks. Miks hakkavad noored vesipiipu kasutama? - Teiste eeskujul. - Gruppi kuulumise tunde pärast. - Populaarsusejanu. - Arvamisel, et see pole tervisele kahjulik. - Leiavad, et see on lahe ja seltskondlik tegevus. Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. - Tõmbamisest tekkiv suits sisaldab palju mürgiseid kemikaale nt. vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiibu tõmbamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. - Nikotiinist sõltuvusse jäämine suurendab riski hakata sigarettide suitsetajaks. Haigused Vesipiipu tõmmates võib saada mõne järgmistest haigustest: - vähkkasvajad - kroonilised kopsuhaigused - südame-veresoonkonna haigused - C-hepatiit - herpes - hingamisteede viirus - tuberkuloos - maksapõletik Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega
Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks on peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid
keemistemp. 1797°C vesinikust ja heeliumist, üheks tiiruks kulub 165 maist atmosfääri temp. 214°C Suur Tume Laik lisaks veidi metaani aastat Lämmastikust koos pinnatemperatuur jääb ühe tiiru tegemiseks kulub tal mõningase vingugaasi ja kääbusplaneet -235°C ja -210°C vahele 247,7 aastat metaani lisandiga.
Suurenenud CO kogus tekib, kui tegemist on liiga rikka seguga. Mootori tööiga sõltub silindritesse saabuva segu koostisest. Heitgaasides sisalduv CO kogus on suurim küttesegu põlemise ajal silindrites. Õhuga kokkupuutel CO reageerib suhteliselt kiiresti süsinikdioksiidiks CO2. Vingugaas on inimesele kahjulik ja ohtlik. Ta seob ennast punaste verelibledega ja sellega alandab vere hapniku omandamisvõimet sest organism ei taha omastada vingugaasi ja verelibled jäävad oma "koormaga" tavalisest kauemaks ajaks. Suurem kui 0,3%-ne vingugaasi sisaldus sissehingatavas õhus teatud aja jooksul võib olla inimesele surmav. · PÕLEMATA BENSIINI OSAKESED ehk VESINIKUÜHENDID (HC) Vähene hapnikukogus mootorisse saabunud põlemissegus (mis aitas kaasa mootori silindrites ebatäielikule põlemisele ja sellest tulenevalt vingugaasi koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite
heeliumist, argooni ja lämmastikku heeliumist metaan, vähesel määral väikese kaaliumist, hapnikku, ja argooni ammoniaak, ka atsetüleeni. metaani naatriumist, vähesel määral on kuni 2%, dioksiidist, etaan, lisandiga. hapnikust, ka vingugaasi, hapnik lämmastikku atsetüleen ja süsinik- vääveldioksiidi veeaur. ja argooni fosfiin. Atmosfäär dioksiidist, ja veeauru. on kuni 2%, neoonist ja hapnikku argoonist. 0,3% veeaur Kaugus 57 919 000 Päikesest Asub Umbes viis
Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid. Levinumad mürkained: Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi. Bensiin on kesknärvisüsteemi kahjustav narkootilise toimega mürk. Bensiin võib organismi sattuda hingamisteede ja naha kaudu, kuid mõningatel juhtudel ka allaneelamisel. Ammoniaaki - NH3 - kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmasside, lõhkeainete ja puhastusseadmete tootmiseks. Üks tähtsamaid ammoniaagi kasutuse kohti on mitmesugused külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti
suuremat nikotiiniannust; · Mida ei loodud selleks, et saaksime tubakat nautida, vaid selleks, et vastata organismi elutähtsatele signaalidele; · mis paiknevad aju neis piirkondades, mille ülesandeks on reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus tunnet. Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes · Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem · Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes · Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes · Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem · Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem · Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja
· On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja. · Eesti Vabariigi seadusega on vastu võetud seadus mis keelab avalikes kohtades suitsetamise. Suitsus sisalduvad mürkained · Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. · Hingeõhk muutub haisvaks, nõrgeneb lõhnataju. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. · Krooniline köha ja köhatamine.
tubaka hõõgpõlemise protsessis; suitsuvabad tubakatooted, mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel, nagu huuletubakas ehk snus; tubakatoodetele sarnaselt kasutatavad tooted, nagu e-sigaret ja taimne sigaret 9. Vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse erinevate ainetega, et tubaka maitse poleks nii tugev. Suits, isegi pärast veefiltri läbimist, sisaldab suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaasi, raskemetalli soolasid ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. Tavaline vesipiibu suitsetamine kestab 20–80 minutit, et rahuldada organismi nikotiininälga. Sigareti suitsetamiseks kulub keskmiselt 2 kuni 10 minutit. Sigaretisuitsetajad tõmbavad 5–7 minuti jooksul tavaliselt 8–12 mahvi ja hingavad sisse 0,5–0,6 liitrit suitsu. Piibu suitsetamise tavaseansil tehakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavaline
saada suuremat nikotiiniannust; Mida ei loodud selleks, et saaksime tubakat nautida, vaid selleks, et vastata organismi elutähtsatele signaalidele; mis paiknevad aju neis piirkondades, mille ülesandeks on reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus tunnet. Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja
Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg (vt. lisa 2). Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid
sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Maksimaalne sisaldus organismis tekib 30-90 minutiga, mürgistuse nähtude ilmnemiseni kulub 1-72 tundi. Vingugaas (Carbon Monoxide) Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2...20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Arseen (Arsenic - mürk) Arseen lihtainena pole mürgine, surmavad on arseeniühendid. Et arseenimürgistusel puuduvad
Omadused Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator . Ajalugu Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes
Kofeiini liigtarvitamine imetamise ajal vähendab rinnapiima hulka. Tubakas Suitsetamise ajal satuvad organismi paljud kahjulikud ained, mis lähevad verre ja vere kaudu kogu organismi laiali. Need ained jõuavad ka looteni. Teatud aineid koguneb loote organismi rohkem kui ema organismi. Võrreldes suitsetava emaga koguneb loote organismi kaks korda nii palju vingugaasi. Lisaks sellele püsib vingugaas loote veres tunduvalt kauem kui ema veres. Nikotiin ahendab platsenta veresooni. Seetõttu väheneb verevool lootele ja loode saab vähem hapnikku. Seepärast suitsetavate emade lapsed on sündides väiksemad ja vastuvõtlikumad kõigile haigustekitajatele. Suitsetavate vanemate lapsed ei ole mitte sagedamini haiged, vaid haiguse kulg on pikem ja raskem.
annaabi.ee 
