. Maailma rahvaarv on viimase kahesaja aasta jooksul suurenenud ise-kiirenevalt. Millised on rahvastiku kasvu miinused? Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasvu kiiresti ei pidurda, siis võib loodus varsti kasutusele võtta oma reguleerimismeetodid: nälja ja haigused Kui rahvaarvu kasvamisele piiri ei panda, suureneb see arv lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Viimastel aastatel on viljavarud ühe inimese kohta kõvasti kahanenud. Juba praegu on planeedil 1-2 miljardit alatoidetud inimest, peatselt võib ka veest nappima hakata. Kõige kõrgem iive on arengumaades ja vähearenenud riikides. Rahvastiku kasvu põhjus on suremuse langus. 250 200 Surmajuhte 1000 lapse kohta 150 100 50
Nimelt lasti inimene pea ees vette, kui ta põhja vajus oli ta ilmselgelt tavaline inimene, kelle hing võis nüüd ,,puhta hingega'' taevasse minna. Kui aga katsetav vee peale jäi, mis on füüsikaseadustele kohane, põletati ta ära. Teiseks suureks probleemiks Rootsi ajal oli aastatel 1695-1697 valitsenud näljahäda. Kaks aastat olid ilmad kohutavad. Talved olid nagu talved ikka, kuid suved, kevaded ja sügised olid kõik ühtlasi külmad ja vesised. Esimesel talvel hakkasid otsa saada viljavarud. Tuli suvi ja juurde ei kasvanud enam midagi. Teisel talvel hakkasid surema ka kariloomad, kuna neile ei jätkunud enam toitu, ning nad ise olid ju ka paras toiduports perele. Seejärel hakkasid ka inimesed surema. Kes ei suutnud oma ligimest maitsta, see jättis eluga hüvasti. Ära suri 70 000 eestlast. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, perioodi algusest kuni ajal kuni suure näljani.
Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega olid teater, korterid, transport jms tasuta. NEP peale kodusõda sõjakommunism enam ennast ei õigustanud, võeti kasutusele uus majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele,
eelisarendamisele-industrialiseerimisele Hakati kehtestama viisaastakuplaane (esimene 1928.1932), mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest Hoogsalt arenes sõjatööstus, kadus tööpuudus Sundkollektiviseerimine 1920.a lõpul tekkis raskused viljavarumisega, selle asemel, et viljale õiglane hind panna, hakkas Stalin kasutama vägivalda, konfiskeeriti jõuga kõik viljavarud, varjamise eest surmanuhtlus 1932.-1933.a tekkis suur nälg, esines inimsöömist, hukkus pea 7 miljonit inimest Talupoegi hakkati vägivallaga sundkollektiviseerima, st kolhoosid, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-1933.a 9miljonit talupoega Talupoegade vastupanu murdus. 1932.a oli kolhoosidesse ühinenud 62.4% talumajapidamist, 1937.a 93%
suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati. *Suur nälg 1695.1697. oli kõikjal PõhjaEuroopas ikaldus. Linnades oli nälga surnuid vähem kui maal, sest seal olid viljavarud. Nälga suri Eestis umbes 70 000 75 000 inimest. Rootsi vedas samal ajal Eestist vilja välja. 1697. sai Rootsi kuningaks 15aastane Karl XII. Põhjasõda *Sõja algus ja Narva lahing Põhjasõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12. veebruari 1700. Linna vallutada ei õnnestunud, algas Riia piiramine. Suvel tungisid Taani väed Rootsi liitlase Holsteini hertsogi valdustesse
· Aurukatel tuleb jällegi Aiaste tallu, kuid nüüd on masin kolhoosi käsutuses, kes eraisikute vilja ei peksa. Kolhoosiesimees Arvo Saaremägi on noor üheksateistkümne aastane poiss, kes tegelikult ei tea kolhoosi juhtimisest midagi. Nurme Vilma ning Arvo vahel on tekkinud sümpaatia. · Eesner saabub Aiastele, temast on saanud kohoosi partorg, äärmiselt tähtis mees. Ta tõreleb talurahva ja esimehega, et viljavarud pole valmis tehtud ning käsib koheselt aurukatel tööle panna. Samuti vihastub Eesner, et Sirgaste eravilja on kolhoosi aurukatlaga pekstud, ta seab ise masina tööle ning tõreleb Arvoga. · Masinist Elmar, kes on purjus, saab Eesneri omavolitsemise peale niivõrd vihaseks, et tahab talle labidaga pähe virutada, kuid hoop tabab Arvot. Jällegi on Aiaste talus rehepeksu ajal juhtunud mõni õnnetus ning noor Saaremägi toimetatakse linna arsti juurde
Kehtestama hakati viis-aastakuplaane. Mahult oldi küll Euroopa riikidest üle (v.a USA), kuid kvaliteet jäi arenenud maadele alla. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, eelisarendati rasketööstust, sõjatehnikat, kuid turgu ei reguleeritud ja see tõi kaasa elanike vaesumise. Kodusõja keskpaigas (1920.a) tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Viljale õiglase hinna panemise asemel, hakkas Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt võeti ära kõik viljavarud, millele järgnes mõne aja pärast nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tõttu hukkus ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega. Kollektiviseerimisega langes põllumajandus- vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus. Võimu kindlustamiseks alustas Stalin 1934.a vägivallakampaania, mis on tuntud suure terrori nime all
Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte
Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hrustsovile ei julgetud midagi öelda. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli elevaatotitest vili otsas, näpud põhjas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Breznevi ajal hurjutati Hrustsovi selle eest. 2 Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees
Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hruštšovile ei julgetud midagi öelda. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli elevaatotitest vili otsas, näpud põhjas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Brežnevi ajal hurjutati Hruštšovi selle eest. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hruštšovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides
Tänu sellele, et nüüd pööratakse rohkem tähelepanu loodusele, võib loota et haruldased taimeliigid kuhugile ei kao. Uus-Meremaa kahe saare mullastik on täiesti erinev. Põhjasaarel on niiskete lähistroopiliste metsade kolla- ja pruunmullad. Seevastu Lõunasaarel on pruunid metsmullad ja vähesel määral leidub ka mägi- gleimuldasid ja gleimuldasid. Gleimuldasid leidub põhiliselt mägedes. Muldade viljakus on erinev: viljakatel muldadel kasvatatakse riigi viljavarud, vähem viljakamatel aga kasvatatakse lambaid. Loomastik Uus-Meremaa loomariik erineb kardinaalselt muu maailma omast. Kui Kondvana mandri küljest hakkas tükk maad eralduma, polnud imetajad veel välja arenenud. Sellepärast elabki Uus-Meremaal ainult üks imetaja -nahkhiir. Paljud sealsed linnud on kaotanud lennuvõime "tänu" vaenlaste puudumisele . Uus-Mermaa rahvuslind on väike, pika nokaga kiwi. Lindudest leidub palju ka kohalikku
-Langes uuesti -Oli Suur Nälg. -1696: Väga kehv ilm, ei saanud heina teha, vili ei kasvanud, ei saanud vilja koristada, ei saanud korralikult künda (vesised põllud, ei saanud rukist külvata). Oli külm, varajane, lumerohke talv. -1697: jälle vesine, halb kasv rukkil, ei saanud heina teha, loomad nälginud ja haiged -Alguses linnades raad aitas, põgeneti linna, aga peagi enam ei lubatud linna tulla -Olid viljavarud, aga mõisnikel. Rootsis ka ikaldus, mõisnikud müüsid Rootsi parema hinnaga. *1710: 170 000 120 000 inimest -Tuli Põhjasõda -1709 1710 oli Eestis katk Haldusjaotus Rootsi ajal Kubermangud *Eesti alade ei olnud ühtne tervik, oli kaks kubermangu *Põhja-Eestis Eestimaa kubermang, keskus Tallinn *Lõuna-Eestis (ja Põhja-Lätis) Liivimaa kubermang, keskus Riia *Kubermangu juhtis kindralkuberner või kuberner *Kubermang jagunes maakondadeks:
Sinuhe läheb Ghazasse. Meritsi seal läheb Egiptusesse tagasi. Kohtub Babüloni saadikuga Memphises. 3 ptk Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub. Sinuhe rändab taas Teebaisse. Surmavaikus Akhnetatonis. 4 ptk Seemnevilja pole. Täpiline vili pidavat tapma lapsi. Sinuhe kaotab sõudes oma paksu kõhu. Lähen Meriti juurde Teebais. Kaptahi sõnul on Sinuhe nüüd veel rikkam. Suured tühjad kruusid. Viljavarud süürlastel. Thot elab Krokodillisabas koos Meritiga. Thoti läbipeksmine. 5 ptk Suvi Teebais kuum. Vaarao küsib Sinuhe järele. Tühja kruuse ei tohi Süüriasse müüa, ka vilja mitte. · Teekond Aziru juurde · Läbirääkimised Aziruga · 30 aastane pidu · Olukord Teebais · Muudatused kaubanduses XIII Raamat ATONI KUNINGRIIK MAA PEAL I ptk Atoni kuningriik maapeal. Sinuhe Akhetatonis. Vaarao haigus, oli sünge ja kibestunud, sügisel paraneb
*Kärbiti tallinna ja Riia raeõigusi. *Tehti muudatusi seadushalduses(haridus, kaubandus, postiliiklus, toll, kohtukorraldus *Vaatamata piirangutele jäi aadelkond kuningale truuks. Suur nälg 1695-1697 *Põhja euroopas oli neil aastatel põllumajanduses ikaldus *Puhkes näljahäda (suri palju vanureid ja lapsi, Eestis suri u. 75 000 inimest nälga) *Palju vilja veati välja Eesti ja Liivimaalt Rootsi päästmiseks.(rahvaarv kahanes katastroofiliselt, riigi viljavarud said otsa.) *Need põhjused nõrgastasid tugevalt Rootsit enne põhjasõja algust. Põhjasõda 1700-1721. *Rootsi riigil oli raha otsas, inimesi vähe. *Enamasti Rootsi ja Venemaa vahel.(oli ka teisi riike) *Enne põhjasõda oli Rootsi väga nõrk *Venemaal sai võimule 1689 aastal tsaar Peeter I *Tsaar võttis ette Venemaal suuri muudatusi *Venemaa soovis: I väljapääsu läänemerele II Osa saada euroopa poliitikast III Osa saada maailma kaubandusest *Rootsil puudusid kindlad liitlased.
Need sademed võivad kultuuridele mehaaniliselt kahjustusi põhjustada.Oluline on ka sademete territoriaalne jaotus. Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. Sad vaesem per on läänerannikul ja Saaremaa , rikkam Lõuna-Eesti. 10) Teraviljakasvatuse tähtsus ja levik. Tähtis kogu maailmas, leib on tähtis toiduprodukt. Sööt loomadele, tooraine tööstusharudele.Teravili on strateegiline kultuur.Väga hästi säilitatav.Igal riigil on oma viljavarud ekstreemseteks olukordadeks.Varusid vahetatakse pidevalt välja,süüakse või söödetakse loomadele. Kasut kondiitritööstuses.Toitumisharjumused on maailmas erinevad. Meil must leib, maailmas valge leib. Valgu ja tärklise suhe peab olema 1:7, teraviljas see nii on.Söödana kasut kogu mullapealset osaTeravilja saak on kergesti töödeldav ja kasvatamine on kergesti mehhaniseeritav.Kasut ka tööstuses tärklise tootmine (mais),
mehaaniliselt kahjustusi põhjustada.Oluline on ka sademete territoriaalne jaotus. Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. Sad vaesem per on läänerannikul ja Saaremaa , rikkam Lõuna-Eesti. 10) Teraviljakasvatuse tähtsus ja levik. Tähtis kogu maailmas, leib on tähtis toiduprodukt. Sööt loomadele, tooraine tööstusharudele.Teravili on strateegiline kultuur.Väga hästi säilitatav.Igal riigil on oma viljavarud ekstreemseteks olukordadeks.Varusid vahetatakse pidevalt välja,süüakse või söödetakse loomadele. Kasut kondiitritööstuses.Toitumisharjumused on maailmas erinevad. Meil must leib, maailmas valge leib. Valgu ja tärklise suhe peab olema 1:7, teraviljas see nii on.Söödana kasut kogu mullapealset osaTeravilja saak on kergesti töödeldav ja kasvatamine on kergesti mehhaniseeritav.Kasut ka tööstuses tärklise tootmine (mais
andnud head lõikust kaugeltki mitte iga aasta. Kui jõgi oma veetõusul ei saavutanud küllalt kõrget taset, siis saabusid Egiptuses nood hirmsad nälja-aastad, millest jutustavad egiptuse tekstid ja Piibel, rääkides seitsmest nälja-aastast, aga samuti Egiptuse keskaja araabia ajaloolased. Kui otsustada araabia allikate usutavate kirjelduste järgi, siis oli surevus nälja tagajärjel erakordselt suur: surid välja terved asulad. Lõunariigil tuli viljarikkail aastail koguda suured viljavarud nälja korraks. Selleks oli tarvis luua suuri viljaaitu ja nälja ajal reguleerida nendest vilja väljajagamist. Kõik see, ühest küljest, oli üheks tähtsaimaks nomoste ühendamise ja tsentraliseerimise ning ühe kuninga valitsemise kujunemise põhjuseks, teisest küljest aga tugevdas kuninga võimu. Ülem-Egiptuse riigi kohta öeldu kehtib üldiselt ka Alam-Egiptuse riigi kohta. Tuleb ainult meeles pidada, et Alam-Egiptuse kuninga võim põhja nomarhide seas ei olnud nii täielik.
annaabi.ee 
