torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti. Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev rakumembraan on tavaliselt üsna õhukesed. Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga
teiste organismide sees, kus nad moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli, s.o harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustiku. Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine. Toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Osa seeni moodustab viljakeha Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened tihedasti põimunud seeneniitidest viljakehasid. Viljakehad on seente paljunemisorganid, mis hõlmavad vaid väikese osa kogu organismist. Viljakehas valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed, mis on mikroskoopilised, ümara kuju ja paksu kestaga rakud. Viljakehasid on vägamitmesuguse kuju ha suurusega, nt söögiseentel koosnevad need kübarast ja jalast. Madalamalt arenenud seentel tekivad eosed lihtsalt püstistel rakkudel. Seente paljunemine ja levik Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. Ühel seene viljakehal võib areneda miljoneid või isegi miljardeid eoseid. Need levivad tuulega, aga ka vee ja loomadega.
seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid:
..............................8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................10 SISSEJUHATUS Enamik seen koosneb pikkadest silinderjatest seeneniidtest ehk hüüfidest. Mullas, puidus ja muudel kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakuesta läbivateks molekulideks
Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite.Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Seente ehitus ja elutegevus Ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse.Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena
· Mükotoksiin- seenemürk, see mürk, mis tapab on alfatoksiin. · Fototrapism- esineb sõnnikuhallikul, keerab end valguse liikumise suunas. Sparangium moodustub hüüfi tippu ja see paisub, kuni lõhkeb. Elutsüklis peab sõnnikuhallik läbima veise seedekulgla(eosed peab veis ära sööma). Kottseened- eosed valmivad eoskottides. Kottseente hulka kuulub nii hallitusseeni kui söögiseeni(kevadkogrits). Vaheldub suguline ja suguta elutsükkel. Viljakehas paiknevad eoskotid, mille sees on eosed 8 kaupa. Mittesugulisel koniidid(pintselhallik). Sugulisel askused. Nt prk punaliudik, prk kerahallik. Askuses paiknevad eoskottidega, eostel on haploidne(ühekordne) kromosoomistik. Eostel arenevad seeneniidid, mis võivad areneda koniididega(mittesuguline paljunemine). Seeneniidid võivad omavahel ühineda, sellisel juhul arenevad viljakehad. NT: prk
Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik,sapipuravik,valgepuravik,pomerants puravik jne. Riisikas Eestis kasvavaid riisikaid võib jaotada kahte rühma: kibedamaitselised riisikad, mida tuleb
· Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi · Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid. · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist. · Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba.
Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Klass: Ikkesseened Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened Hõimkond: Krohmseened Hõimkond: Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt
Seente ehitus ja elutegevus Enamus seeni koosneb pikkadest silinderjatest rakkudest, mida nimetatakse seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Seenehüüfid
Referaadi põhjal peaks lugeja saama informatsiooni seente tähtsusest keskkonnale. 3 1. SEENED 1.1. Ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma osadel seentel ka tuumas ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja
seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned. Ikkeseened on kas saprotroofid või biotroofid ja mükoriisa kooseisus. Parasiitseid ikkeseeni ei leidu. Kottseened (hallitusseeni ja söögiseeni): Kõikidel on olemas rakuvaheseinad. Sugulise ja mittesugulise paljunemise tsükli vaheldumine. Sugulise paljunemise viljakeha on askus. Viljakehas paiknevad eoskotid 8-kaupa. Nt : liudikud Mittesuguliselt paljunevad nad koniididega ehk lülieostega. Kerahallikud toodavad aflatoksiini, mis on mürgisematest maailmas. Kerahallikut kasutatakse pesupulbrite ensüümide tootmisel, tegemist on transgeensete seentega ehk nende sisse on viidud kuumaveeallikate bakterite bioensüüme. Pintselhallikud on hallitus seened, askust pole. Esimene antibiootikum töötati välja pintselhallikutest (penitsiliin)
polüspoorsetest kultuuridest heteroploidseid hüüfe (avaldamata andmed), seetõttu võib kahtlustada neil paraseksuaalse tsükli olemasolu. P. varia ja P. violacea kompleksi liikidel esineb konidiaalstaadiumis anamorf Oedocephalum sp. (Öpik, 1998). Tuleks kontrollida, kas monospoorsete tüvede ristamisel kultuuris esineb anastomoose, tuumade liitumist ja haploidiseerumist ning koniidide DNA-sisalduse heteroploidsust (NB! sugulisel paljunemisel liituvad tuumad alles viljakehas, vahetult enne eoskoti teket). P. varia ja P. violacea kompleksid erinevad oma paljunemistüübi poolest. Esimene on homotalne, teine heterotalne (Weber, 1992). Valitseva seisukoha järgi on sugulise paljunemise puudumine taandareng (Yun et al., 1999). Võimalik, et paraseksuaalsusest tingitud heteroploidsus on üheks põhjuseks, miks paljudel kottseentel on suguline paljunemine kadunud. Pealtäha vegetatiivselt paljunevates
viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed, õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine, samblikud rakise tükikeste abil
üleelamis kude. Seen kogub sinna varuaineid. Sklerootsium on iseloomulik väga eripärase toiduga seentele. Viljakeha esineb ainult keerulisematel vormidel kandseentel ja kottseentel. Ürgsemad kottseened on ilma viljakehata. Viljakeha on paljunemisorganite kandja, täpsemalt sugulise protsessiga. Viljakehal toimub nitroitsete (?) rakkude teke. Viljakehal moodustuvad eosed on meioosijärgsed eosed, alati haploidsed. Formaalselt seentel ei ole tõelisi kudesid. Kudesid võib näha viljakehas. Strooma on paljunemisorganite kandja. Strooma sees võib paikneda ka viljakehad. Seente paljunemisest. Eristatakse kolme tüüpi paljunemist: vegetatiivne, sugutu, suguline. Sugutu ja vegetatiivse vahe on see, et vegetatiivne toimub sisuliselt suvaliste rakkudega, sugutu spetsiaalsetes organistes tekkinud rakkudega. Vegetatiivse alla pannakse kolme tüüpi rakke: 1) oiidid hüüti rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud, puudub
Suguline enamasti puudub, sageli partenokarpseid seigeoseid 4) Seidseened (umbes 800 liiki, mütseel vaheseinteta, hüüfide kestas kitiini, põhiliselt sugutu paljunemine, zoospoore pole, enamik elavad maismaal, nt nutthallitus leival ja juurviljadel). 5) Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Toituvad taimejäänustest, harvem parasiidid. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) nt leivapärm, veinipärm, pintselhallitus. 6) Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud, u 25 000 liiki põhiliselt suguline paljunemine milles haploidsed hüüfid ühinevad, tuumade ülekandumine
tugifunktsioon-siserõhk(turgorg) avaldab mõju tsütoplasmale, rakumembraanile-tagab püstise varre(rohtsetel vartel) Seened Kõik seened on eukarüoodid(rakutuum olemas). Seened on heterotroofid. Hulkraksed seened: organismi keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Läbipõimunud seeneniidistik-mütseel( soodsates tingimustes) Seened plajunevad eoste abil8sugulisel või mittesugulisel teel). Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehas(jalg, kübar). Eosed valmivad kübara alaküljel Kandseened- puravik, riisikad, pilvikud(söögiks), torikulised(puul) Kottseened-Hallitus-erinevate seente kogu.-Pintselhallik(sinihallitusjuust). Hallitus on mürgine, kuna eritab mükotoksiine. Pärmseened-üherakulised(pagaripärm)- taine kergitamiseks, alkoholiks. Pärmseen plajuneb pungumise teel. Seene ehitus- Raku tsütoplasmas on samad organellid mis loomarakul. Taimede omaseid plastiide
Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina - Äärmiselt erineva ehitusega: suhteliselt komplekssed niitjad vormid, üherakulised pärmitaolised vormid. Prk. Taphrina Saccharomycotina - Kasvab tavaliselt üksikute rakkudena, esineb pseudohüüfe või ka tõelisi hüüfe. Viljakehad puuduvad. Candida albicans. Pezizomycotina - traditsioonilises mõistes kui viljakeha omav päriskottseen. Viljakehad võivad moodustuda üksikult või rühmiti, paikneda substraadi peal või selle sees. Eoskotid suletud viljakehas on hästi kaitstud, kuid nad vabanevad ainult viljakeha koore mehhaanilisel murdumisel. Aspergillus nidulans. 7. Hõimkond kandseened: Tallus valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuna; Seeneniidid suurema osa elutsüklist kaksiktuumalised, kaasa arvatud viljakeha, enamasti pannaldega (viimastel suur tähtsus süstemaatikas); Haploidne faas peale kandeose idanemist lühiajaline; tuntud on ka pärmistaadium pungrakkudena;
Libisevalt liiguvad müksobakterid, paljud niitjad bakterid ja tsüanobakterid, mükoplasmad. Libisemise arvatavad mehhanismid 1. Kokkutõmbumisvõimelised valgulised fibrillid 2. Lima suunatud eritamine rakust ja sellelt tõukumine 3. Pöörlevad membraansed mootorid. Müksobakterite liikumine Müksobakteritel on on olemas 2 tüüpi liikumist: 1. Sotsiaalne (social). See võimaldab neil kokku koguneda ja koos tsüsteeruda viljakehas. Seda vahendavad tüüp IV piilid (piiltõmbumine). Ühe raku piil kinnitub teise raku külge, siis lüheneb ja bakterid lähenevad üksteisele. S-engine. 2. Seiklev (adventurous). See on juhuslikum liikumine ja see võib toimuda lima eritamise abil. Sellist liikumisviisi oletati juba 75 aastat tagasi. A-engine. Bakterid saavad kasutada eukarüootse raku masinavärki, et liikuda rakust rakku. Listeria
annaabi.ee 
