2.4.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.4.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.5. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist [viivisemäär] % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1
esitatud tähtpäevaks. Maksetähtaeg on 14 päeva. Üleandmise perioodi makse suuruse arvestamise alused on esitatud Kontorimööbli liisingulepingu üldtingimustes. 7.3 Liisingumaksed tasub Liisinguvõtja kvartaalselt. 7.4 Liisingumaksete arv ja suurus esitatakse Vara üleandmise-vastuvõtu aktis. 7.5 Liisingumaksete laekumise tähtpäev: iga kvartali viimase kuu 25. päev. 8. Sanktsioonid 8.1 Viivisemäär: 0,3 % päevas liisinguvõtja poolt tähtajaks tasumata lepinguliste maksete summast. 8.2 Leppetrahvid: liisinguandjal on õigus liisinguvõtjalt nõuda Liisingulepingu üldtingimuste punktis 6.1 nimetatud kohustuste rikkumise eest trahvi kuni 192,- eurot; liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.2 ja 3.3 nimetatud kohustuste rikkumise eest trahvi 128 eurot. 9. Liisinguandja ei vastuta, kui: 9.1 müüja keeldub müügilepingu sõlmimisest; 9
või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“(Veidebaum 2014). Kui lepingus pole viivisemäära sätestatud, siis saab nõuda viivist seaduse alusel. Vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates 1. jaanuarist 2015 Võlaõigusseaduses loetakse viivisemääraks §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on seadusjärgne viivisemäär aastas 8,05% ehk 0,02% päevas (Creditreform 2015). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral (sellest võlgniku kahjuks
Kasutusobjekti korrashoiuga seotud kulud vastavalt maksu sissenõudja maksuteadetele või Kasutusse andja poolt esitatavatele arvetele. 3.3 Kasutusobjekti kasutamisega seonduvad kulud kohustub Kasutaja tasuma hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul peale maksuteate või arve esitamist. 3.4 Lepingus sätestatud maksetähtaegadest mittekinnipidamisel tasub Kasutaja viivist [viivisemäär] % päevas tasumisele kuuluvast summast. 4 Poolte õigused ja kohustused 4.1 Kasutusse andjal on õigus: 4.1.1 kontrollida Kasutusobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Kasutajale ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4.1.2 saada Lepingu lõppemisel Kasutusobjekt ja Lepingu lisas nr 1 nimetatud esemed tagasi; 4.1
Kui VÕS §82prim lg 1 p1 – muutub sissenõutavaks 30p jooksul. See ei kohaldu, laenuleping ei ole vastastikune. Vastastikune – st ajaline seotus. (b) millist viivise % on Riigikohus lugenud tühiseks tüüptingimuses VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi? Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. 0,5% päevas on liiga kõrge; maj-kutsetegevuses 20x võib olla. Intressi kallale minna ei saa, viivise kallale saab; siis kohaldatakse seaduses ettenähtud viivisemäära kui käesolev viivis on vastuvõetamatu. Viivisemäär on ebamõistlikult kõrge või kogusumma (kogunenud viivise summa on nii suur, et see on ebamõistlikult suur; kohtu diskretsioon) (c) kuidas on selgitanud RK laenu refinantseerimisel intressi arvutamise õigust? Laenu
Müüja tarnib esimese osa puitmaterjali ostjale kätte. Samas annab müüja ostjale üle ka arve, mille taha on kirjutatud „Maksega viivitamise korral tuleb ostjal maksta müüjale viivist 10% iga viivitatud päeva eest“. Müüja ja ostja allkirjastavad arve. Ostja jääb arve tasumisega viivitusse üks kuu. Seejärel tasub ostja müüjale viivist 0,02% kogu osamaksest iga viivitatud päeva eest. Müüja nõuab ostjalt aga viivist 10%. Ülesanne: hinnake, milline on pooltevaheline viivisemäär. HÜPOTEES: Ostja võib müügilepingust taganeda VÕS § 16 lg 1 alusel KAS POOLTE VAHEL ON KEHTIV LEPING/VÜLASUHTE ALUS? - Lepinguliik – ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 16 lg 3 müüja tegi ettepaneku teha pakkumus o VÕS § 16 lg 1 ostja tegi ettepaneku Määratletud Tahe olla õigulikult siduv Kindlale isikule o VÕS § 20 müüja nõustus - Kas leping kehtib?
Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. VÕS § 113 lg 1 sätestab nii viivise arvestamise ajavahemiku kui ka määra. Viivist arvestatakse rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest (eelkõige täitmiseks ette nähtud tähtpäev) kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Viivise arvestamine toimub automaatselt, see ei ole seotud nõude esitamise ajaga. Viivise suuruseks on poolaasta EURIBOR + 8 protsenti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral (sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine). 15.04.2013 jõustunud VÕS § 1131lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda
rikkumisest olenemata (nt VÕS § 101 lg 3);riskivastutus (nt mootorsõiduki valdaja) Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral- Nõuda kohustuse täitmist; Keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest, Nõuda kahju hüvitamist Taganeda lepingust või öelda leping üles , Alandada hinda, Nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivis -on ÕKV rahalise kohustuse täitmisviivituse puhuks: ärilistes suhetes: sõltumata võlgniku vastutusest Viivisemäär kas seadusest või lepingust (VÕS § 94, 113) Kahju hüvitamise nõue viivisesummat ületavas osas Intressi tasumisega viivitamisel viivist nõuda ei saa Viivise vähendamine kohtus kui see on ebamõistlikult suur Hinnaalandamine- Eeldus: mittekohase täitmise vastuvõtt Tahteavaldus teisele poolele, Hinda vähendatakse võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, Alternatiiv kahju hüvitamisele
32 Õiguslik probleem: RK: „Aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel. Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua.“ Lisaks ei ole HUP-i ka vastuolus see, kui arvetel on lepingust erinev viivisemäär, ja see, kui hageja ei esita arveid iga kuu vaid ühekorraga RKTKo 3-2-1-2-14, p 13, 14 - viiviselt intressi arvutamine võlatunnistuses Asjaolud: Sergei Rezanovi (hageja) hagi Osaühingu Musket (kostja I) ja Raivo Susi (kostja II) vastu solidaarselt 168 768 euro ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem:
Kõige selle aluseks on ka ettevõtete vahel sõlmitud lepingud. Lepingutes tuleb kindlasti fikseerida tasumise arveldusvormid, maksetähtajad ning otstarbekas oleks viia kauba müügihind sõltuvusse kauba eest tasumise tähtajaga. Seega kiire ja korraliku tasumise eest võiks kasutada hinnaalandust 5-10% ( selgita- kui raha laekub kiiresti ei ole ettevõttel endal võtta laenu uute kaupade väljaostmiseks) Lepingutes tuleb fikseerida ka kauba hinna tõus ja viivisemäär. Ei ole otstarbekas sõlmida pikaajalisi ostu- müügilepinguid. Debitoorse võla juhtimisega seotud probleeme ei tohi ettevõte alahinnata. (tavaliselt moodustab debitoorne võlg ettevõtetes kuni 25% ettevõtte varadest ja üldlevinud, et pikad maksetähtajad tekitavad suurema % tasumata arvetest) FAKTOORINGTEHINGUD Et ettevõte debitoorse võlaga kahju ei saaks, võib riski vältimiseks kasutada faktooringtehingut. Faktooringut kasutatakse rohkem kaupade kui teenuste juures. Ostja on
kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua. Viivisenõuet ei muuda tervikuna hea usu põhimõtte vastaseks ka see, et arvetel oli esitatud lepingus märgitust erinev viivisemäär. Sellises olukorras oleksid pidanud kohtud hindama, kas tegemist võis olla hageja tahtega viivisekokkulepet muuta või osaliselt viivisenõudest loobuda. Muu hulgas peab selleks olema arved esitanud isik, keda saab pidada hageja esindajaks. Alles seejärel saanuks
Uue sättena viidi sisse, et tagasimaksmisega viivitamise korral ei saa tarbijalt nõuda seadusest tulenevast viivisemäärast kõrgemat viivist. Nii sätestab VÕS § 415 lg 1, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist ehk kohaldub VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Aga kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ning kuigi VÕS § 415 lg 1 ühest küljest keelab seadusjärgsest (pluss kaheksa protsenti aastas) või lepingujärgsest intressimäärast kõrgema viivise küsimise, lisab ta samas: „See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.“ Lisaks sätestati, et tagasimaksmisel ebapiisava makse alusel toimub erinevate
Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Viivis. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita
seitse protsenti aastas. (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (2) Kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. (3) Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on
eest ja võimalikust negatiivsest üürivahest uue üürniku makstava üüriga. Kui üürnik on leitud, tuleb hüvitise arvutamisel vähemalt üldjuhul eeldada, et vähemalt samasugustel tingimustel on võimalik üürieset kasutusse anda kogu algse üüritähtaja kestel. iii. Saamata jäänud üürist tuleb maha arvestada uue üürniku üür. c. Viivisenõue VÕS § 113 lg 1, kus viivisemäär tuleneb seadusest 8%. Tegelikult ei oleks O pidanud T-ga üürilepingut üldse lõpetama § 296 lg 3 järgi. T oleks saanud sel juhul teha mahaarvestust oma üürilt. Lisaks saaks T kasutada HUP-i või § 296 lg 1 vv-t. Kaasus nr 13 (lisakaasused) A – C: üürileping läks § 291 alusel C-le üle. Nõuded võiksid tekkida A ja B vahel sõlmitud üürilepingust (§ 271). ÕKV-de kasutamise põhjuseks võiks olla C poolt üürilepingu rikkumine,
otsusega. VIIVIS § 113. Viivis (1)Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (2)Viivise maksmise nõude võib esitada mitte ainult lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel, vaid ka kahju hüvitamise kohustuse täitmata jätmise korral alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 113 lg 2) (3)Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest
töötasu 1000 eurot maksmata. Millised nõuded, millises summas ja millise kuupäevani saab töötaja tööandja vastu esitada, nii et need ei oleks aegunud? Töötastu nõue: nõude aegumistähtaeg on 3 a. kui palgapäev on 30. Sept 2020 (sissenõutavaks muutub 1. Okt) siis nõude aegumine on 30.sept.2023. (igal palgapäeval nt 31.okt aeguv 31.okt2023 on oma tähtaeg) Viivis – kui viivise määr on kokkulepitud TL, siis on see, praktikas pole väga. Kui seda pole siis VÕS § 113 viivisemäär – 8% aastas (viivise protsent 00,00%) = 8% aastas, päevas 8/365=0,02% päevas . Viivisenõuet saab esitada (ainult töötasul on 3. A aegumistähtaeg, viivisel on 4 kuud). Viivist võib nõuda ala töötasu sissenõutavaks muutumise päevaks 30. jaan 2021 Viivis vöga õkv-ne ei kasutata, enne oli 0,5%p 21.10.2020 Eelmine kord. TA on lepingut rikkunud või töötajast endast tulenev põhjus. Vaidlustamine: kui TA rikub § 91 alusel.
tõendamiskoormusega. Kostja ja põhivõlgniku sõlmitud laenulepingute kohaselt koosnes lepingujärgne intressimäär kostja Eesti krooni laenude baasintressist (ajas muutuv) ja marginaalist (mis oli märgitud konkreetse summana, nt 1,5% aastas), vt nt laenuleping nr 73 (I kd, tl 77 jj). Viivist oli kostjal õigus nõuda intressimäära kahekordses määras. - Seega on võlgnikult nõutava intressimäära teadasaamiseks vajalik teada ka baasintressi suurust. Kuna viivisemäär on kahekordne intressimäär, on ka viivise arvutamiseks vaja teada baasintressi suurust. Kostja ei ole baasintressimäära suurust vaatamata hageja taotlusele maakohtu menetluses avaldanud. Kostja on küll esitanud apellatsioonkaebuses tabeli (III kd, tl 163), millest on baasintressimäär nähtav, kuid selles tabelis on kostja baasintressimäära avaldanud tagasiarvutamise teel (kas lahutades kostja avaldatud
annaabi.ee 
