Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viirused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viirusiirusedirus, lüütilineiirushaiguse, molekuliiruseid, aline, rändaiirushaigused, normaal, herpes, rakusisesed, parasiidid, rakuline, elusorganismide, lipiididest, rake, etappi, eluviisid, produktiivne, nakkuseiirusosakeste, persistent, latentsus, püsimine, regulaatorid, heks, teguriks, endeemiline, teated, sporaadiline, levikugaVIIRUSED Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. · Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest · Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m),
12 molekuli NADH2 lagundamisel hingamisahelas saadakse 36 ATP molekuli 36 ADP + 36P 36 ATP Summaarne: 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel VIIRUSED Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid! · Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke 13 Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus.
tsitraaditsüklisse. 12 molekuli NADH2 lagundamisel hingamisahelas saadakse 36 ATP molekuli. 36 ADP + 36 P -> 36 ATP. Summaarne: 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) -> 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel. Viirused: Kui me võtame 1 mm merevett, siis seal on kuni sada korda rohkemviiruseid kui baktereid. Viirused – nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Nad on rakusisesed parasiidid. Elus molekulid või struktuurüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Väga väikesed geneetilised elemendid. Viirus kujutab endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega, mistõttu nad olid
Viirused Viirused Taksonoomia Viirused Vira Allikas: Vikipeedia Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruse mõiste Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid, mõnel juhul sisaldavad ka lipiide. Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida
organismilisel, liigilisel, ökosüsteemilisel. Ökoloogia seob kokku bio- ja geoteadused. Tsütoloogia tegeleb rakkude ehituse ja talituse uurimisega. Histoloogia tegeleb kudede uurimisega. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus. Füsioloogia uurib organismi talitust ja regulatsiooni. Anatoomia uurib organismi ehitust. Metabolism aine- ja energiavahetus. Assimilatsioon sünteesimine. Dissimilatsioon lagundamine. Elusorganismide tunnused: 1. Rakuline ehitus ainuraksed (koosneb ühest rakust), hulkraksed (koosnevad mitmest rakust). 2. Keerukas organiseeritus ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil. Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud, organismid, liigid, ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus?
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; *struk
kahjulike mõjutuste Rakumembraan koosneb: fosfolipiidid (2 kihti) ja nende vahel on valgud, välispinnal paiknevad süsivesikud, membraanid sisaldavad ka kolesterooli. Päristuumsete rakkude sisemuses on samuti membraanseid struktuure. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on sarnased välismembraaniga: fosfolipiidne kaksikkiht, millega on seostunud mitmesugused ülesandeid täitvad valgud. Membraani funktsioonid: *kaitsefunktsioon välismõjude eest *ümbritseb rakku ja säilitab raku kuju *väliskeskkonna ja sisekeskkonna eristamine *osa loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni *fagotsütoos selle käigus satuvad tahked ained organismi *pinotsütoos vedelad ained satuvad organismi (raku sisse)
Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele. Infektsiooniga reageerimisel on oluline nii loomulik kui rakuline immuunsus. HPV suudab maha suruda või peituda immuunvastuse eest. On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht- koht immuunpriviligeeritud kohas replikatsiooni ajal. Kaitsva tsütolüütilise reaktsiooni jaoks on vaja põletikulist vastust. Haigused. • Tüügas. Healoomuline isepiirduv nahaproliferatsioon, mis taandub ajas. Tavaliselt kätel-jalgadel. Esialgne infektsioon lapsepõlves või varases täiskasvanueas
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energee
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom)
NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus. Kõik elusorganismid on AVATUD SÜSTEEMID st. nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. (Energia jaotus : osa vabaneb soojusena, osa salvestatakse ja osa kasutatakse koheselt elutegevuse läbiviimiseks)
Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid Elusorganismidega seob: 1) Valkude ja nukleiinhappe olemasolu 2) Võime muteeruda (eriti kiire võime RNA-viirustel gripp, HIV) 3) Viirused evolutsioneeruvad (uute omadustega viirustüvede teke sars, linnugripp) 4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus 4) Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Viiruste ehitus ja elutegevus: Viiruse geenid esinevad DNA/RNA kujul. Mõlemad nukleiinhapped üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv 3, suurim üle 1000. Toimelt jagatakse viiruse geenid: 1) Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma)
aktsepteerimise eest: MHC klass I esitlevad tsütotoksilistele T rakkudele, MHC klass II esitlevad helper T rakkudele. Antikehade funktsiooonid Toksiinide neutralisatsioon; Mikroorganismide opsonisatsioon, et teha nad kergemini fagotsüteeritavaks; Mikroorganismide lüüs komplemendisüsteemi abil; Mikroorganismide adhesiooni takistamine; Ekstratsellulaarselt asetsevate viiruste aktiivsuse pärssimine - viiruste neutralisatsioon; Antikehadest sõltuv rakuline tsütotoksilisus (antibody dependent cell mediated cytotoxicity -- ADCC). Tsütokiinid ja lümfokiinid Lümfokiinid on lümfotsüütide poolt produtseeritavad valgulised või glükoproteiinsed mediaatorid. Nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel. Lisaks on lümfokiinid ka süsteemsed mediaatorid põletikuliste protsesside korral, meenutades funktsioonilt neuromediaatorite ja hormoonide toimet. Tsütokiinide
· Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2. alatasa kui omavahel kobineeruvad erinevad viirus osakesed(siis tekib ,,hübriid" viirus, mis liidab omadusi mitmest viirusest, näiteks: sars, linnugripp, seagripp). · Viirustel on ka parsiidid, viirustel paratiseerivad veel lihtsamad viirused. Pole elus: · Viirustel puudub rakuline ehitus · Puudub iseseisev paljunemine · Kriitiliselt väikesed mõõtmed, minimaalne elu viirusesse ära ei mahu · Puudub iseseisev aine vahetus Viirusosakeste ehitus: 1. Nukleiinhape, kas DNA või RNA (üks neist, aga mitte kunagi pole koos). 2. Valgud (viirus), need moodustavad erinevaid katteid ehk kapsiide. 3. Superkapsiid: on osadel, SV(süsivesikud)+lipdiidid+ensüümid. Näiteks surmatud peremeesrakud.
Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse �
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi des
Lammaste 19 haigus Skreipi- lammaste jäätmed lehmadele- hullulehmatõbi- inimesele Creuzfeld-Jacobs disease. Kuru puhul oli ca 20. aasta jooksul ca 2000 inimest. Prioon haigused mõjutasid inimeste toiduharjumusi. 2. Viirused kas elus või eluta. Eluta- rakuväliselt puudub iseseisev paljunemine, puudub iseseisev ainevahetus, pruudub rakuline ehitus, liiga väiksed mõõtmed (et aktiivelu sisse saada). Elus- koostises on nukleiinhapped ja valgud, viirused muteeruvad (eriti RNA viirused), viirused evolutsioneeruvad (teatud viiruste tõvestavad omadused ajas laienevad, võivad ohustada ka inimest nt: SARS (tsiibeti kassidelt hakkas), linnugripp, seagripp), viirustel on omased viirused ehk virofaagid (parasitism on samuti üks elu tunnuseid). Klassikaline bioloogia loeb viirusi eluta organismideks
Kui munad on viljastatud, jäävad need enamasti omapäi arenema. Suurem osa selgrootuid järglaste eest ei hoolitse ja seetõttu hukkub neid palju. Kaotusi korvab munade suur hulk, mis võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse. Munadel on liigile omane kuju, suurus ja värv ja neid munetakse kas ühe- või mitmekaupa üksteise kõrvale või kuhjakestesse. Munad paigutatakse tavaliselt toidu lähedusse, et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Näiteks lehesööjad putukad munevad lehtede alla, parasiidid aga isegi ohvri keha pinnale või selle sisse. Lisa Kõrvahargid ja ämblikud on selgrootutest ühed vähesed, kes on hoolitsevad lapsevanemad. Kõrvahargid valvavad ja puhastavad arenevaid mune ning kaitsevad koorunud vastseid. Mõned ämblikuemad aga mässivad munad kookonisse ja kannavad neid ning ka vastkoorunud poegi endaga kaasas. Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega. Nende munadest koorunud järeltulijad
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
