ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30
Metsatööst.-puidutööst.allharu,tarbe(saemat.paberipuit- seina,mööbliplaadid),küttepuit.Puidutöös tus-metsa,puidu,tselluloosi,paberitööstus.Toiduainetetööst-põllumaj.toodang vajab töötlemist.Piima-veerand kogu toiduain.toodangust Tln piimatööst.,Liha-tood.vorsti,sinki,lihakonserve,Rakvere Lihakomb.Kala-saart el,põhjarannikul,soolatud/külm/sool kala.Teraviljakomb.ja leivatehased-jahu,kruup,leib,sai- teravili.Kondiitri- Kalev,sokolaad,kommid,tordid.Karastusj/õlle/veini/viinavabrikud,Saku.Masinatö-juhtiv maj.haru,masinad,me tallist masinaosad,sulamid.Aparaadiehitus,mikroelektroonika-vähe metalli,oskustöölised,insenerid,konstrukto rid,töökogemused.Leibur ja Elcoteq on tööstusharud!Kõrgtehn.tootm-füsa,keemia,bio uusimad saavutused ,teadusmahukus,keerulised tööoperatsioonid,arvutite tootm,mikroelektr.robotitehnika,geenitehn,kõrgtehn.aren gut sood.ajude sissevool.Masinaehitust mõj.enim-metallimaakide par.Kergetööst.ettevõtted- kangad,rõivad,töö del
Kõrvalhooned just kui iseseisvusid arhitektuuriliselt ja nad ei pidanud enam järgima kõigi uusi moevõtteid, mida peahoone tegi. Eelkõige järgiti kõrvalhoonete püstitasmisel utilitaarseid faktoreid, nagu materjal, konstruktsioon. Püsima jäi sajandeid kestnud jaotus: Lõuna-Eestis kasutati materjalina telliseid ja maakivi, Põhja-Eestis, saartel paekivi. Ornament tuletati ehitusmaterjali kasutamisest, faktuurist. Kõige suuremaid komplekse moodustasid viinavabrikud, järgmisena karjahooned (piimakarjakasvatus oli muutunud oluliseks majandusharuks). Viinapõletamine tõusis siinsete mõisate oluliseks majanduslüliks XVIII sajandi kolmandal veerandil (1766. a. avanes Eesti- ja Liivimaa alkoholile Vene turg). Viinatootmisest järelejääva praagiga nuumati kariloomi. Viina tootmisest sai peamine mõisate tuluallikas. XIX sajandil hakkas viinaköökide arv aga vähenema, sest tootmine arenes kontsentreerumise suunas. Viinakööke tuli nende olulisuse ja
*viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang Kundas ja Aseris Viinavabrikud maakohtades Militaartehnika Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi
viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas Paberitööstus à Tln ja Räpinas, Pärnus ,,Waldhof", Türil ja Kohilas Tsemenditoodang à Kundas ja Aseris Viinavabrikud à maakohtades Militaartehnika à Vene-Balti, Bekkeri, Tln's 9. Tartu renessanss: Liider Jaan Tõnisson, ajaleht ,,Postimees", rahvusliku eneseteadvuse arendamine, venestusvastasus, nõuti emakeelset haridust Tallinna radikaalid: Liider Konstantin Päts, ajaleht ,,Teataja", majandusliku olukorra parandamine, baltisaksa vastane, koostöö venelastega, radikaalsed ideed Sotsiaaldemokraadid: Peeter Speek, ajaleht ,,Uudised", demokraatlik vabariik pidi
5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905. aasta revolutsiooni tähtsusest Eesti arengule.(Õpik, II osa, lk 9-13) Puhkes, sest võim oli vene keisri käes, puudusid kodanikuõigused, revolutsiooni ajendiks oli Verine pühapäev. Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits, õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda. Bürgermusse koosoleku otsus- 17.oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada; poliitilised süüdlaseda tuleb vabastada; nõuti kõrgete rentide alandamist; nõuti alko. joogi müügikohtade sulgemist; Revolutsiooni tähtsus- loodi esimesed erakonnad ja ametiühingud, jõudsalt kerkis rahva haridus- ja kultuuritase. 6. Eesti kahe revolutsiooni vahel: Esimene maailmasõda ja Eesti: sõja mõjud Eestile (sõjandus, majandus, rahvuslik liikumine)
Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine
Veojõuna võeti härgade asemel kasutusele hobused, suuremat tähelepanu pöörati tõu-ja sordiaretusele, maaparandustele, kunstväetise kasutusele, laienes agrotehnika ja põllutöömasinate, sh aurumasinate kasutamine, töviljakus ja põldude saagikus kasvas. Peamised põllukultuurid olid lina, kartul, teravili. Sajandi lõpuks kujunes valitsevaks piimakarjandus, mille toodangut (liha,või,juust, piim) turustati ka Venemaal ja ekporditi välismaale. Mõisate viinavabrikud andsid Venemaa viinatoodangust ligi kümnendiku. Peaaegu 2/3 elanikkonnast oli hõivatud põllumajanduses. Juhtivateks tööstusharudeks kujunes: tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus. Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr, Belgia, sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti kapitali osa oli tagasihoidlik. Eesti soodne asend
võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi. Väärtuslikud esemed rööviti, sisustus peksti puruks, hooned põletati maha, kõik toimus enamasti P-Eestis, Harju- Järva-Läänemaal ja Pärnumaal. Kokku rüüstati 160 mõisa, neist 70 Harjumaal. Viinavabrikud hävitati. Karistussalgad. Kogu maal kehtestati sõjaseisukord, kohalik võim läks sõjaväelaste kätte. Eestis tegutsesid kindralite V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad. Tapeti üle 300 inimese. K. von Sieversi salk hukkas Viljandis 53 inimest. Sõjakohtud mõistsid surma üle 500 isiku. K. Pätsi surmanuhtlus asendati aastase vangistusega. Sadu saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, karistati avaliku ihunuhtlusega. Eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse
mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud Umbes pooled tööstused rajanesid vene kapitalil, ¼ sks, ingl, pr kapital, ¼ baltisaksa, eestlaste kapital. Eestlastel suurtööstusi polnud. Tervikuna Eesti ala Vene Tsaaririigi üks enamarenenud piirkondi. OLUKORD EESTIS PÄRAST 1905. AASTA REVOLUTSIOONI · Poliitilises mõttes rev saavutatud ühinemisvabadus jäi alles, tegutses edasi ERE. ESDTU ei saanud tegutseda aktiivselt, sest juhid vangis või Eestist lahkunud. Eestist valiti ka Vm riigiduumasse esindajaid. 5 saadikut
saabus uus sulane, noor, pikk ja sihvakas, tekkis Eesperre rõõmsam meeleolu. · Maril Andresega esimene laps Indrek. Ristiisa Hundipalu Tiit. · Krõõdalt kolm tütar: Liisi, Maret ja Anna. Ja poeg Andres. Marilt poeg Indrek ja ka Jussi lapsed: Juku ja Kata. Lapsed ehitavad koplit. Põhiehitaja on karja Atu. Liisi ja Maret tahaks seal rohkem aega veeta, aga peavad Indrekut hoidma. · Elatakse suurel majanduslise tõusu ajajärgul. Põllusaaduste hinnad kerkivad, viinavabrikud nõuavad üha rohkem kartuleid. · Andres ja Pearu vaatavad, kel on rohkem raha, kes on KÖNN. Andres teeb sohki. Pearu paneb kümnekaga piibu jaoks tule põlema. -> Kõik muu on tuhk ja tolm, mille peale ei maksa aevastadagi. · Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul muutunud nii, et pidev vaen hõõgus nagu tuli lees tuha all. Kodumail hoiti teineteisest eemale, juttu juleti sõlmida vaid väljas, teiste keskel.
Kasari sild 1904 Eesti esimene raudbetoon sild, omaaja suursaavutus Arved Eichorn: Kuradisild Tartus 1913 Historitsism, rahvusromantism. 2 suunda : üks kopeeris läänelikke stiile ja keskendus renes ja gootika, teine oli tarbekunsti esile tõstev suund (esindajad puitpitsiga hooned). Tekkisid tallinnasse tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstuskohta, odav tööjõud, odav maa. Mõisad. Eesti on mõisa arhitektuur suurejooneline, lihtsad karjamõisad. Viinavabrikud. Mõisated kasutati gooti stiilist lähtuvat arhitektuur ( nt. Sangaste mõis- pseudogootika). Nurgatornid jne. Pseudo ja neo tähendab seda et pole õigel ajal tehtud aka neogootika on hilisemalt ehitatud hoone mis pole gootika ajal tehtud aga on gootika stiilis. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisaklaste ja venelaste kõrvale tekkima ka võimukad eestlased. Sakslaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on Pärnu tütarlaste gümnaasium.
erimeelsused olid nii suured, et koosolek läks lõhki. Käremeelsemad jäid TÜ aulasse ja nõudsid tsaarivõimu kukutamist, mõõdukamad eesotsas Tõnissoniga lahkusid Bürgermusse saali ja nende nõudmistes oli esikohal senise korra parandamine. Detsembris 1905 karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud, osa sotsialiste vahistati. Vastukäiguna läks ca 100 Tallinna töölist 12.dets 1905 mõisaid rüüstama. Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud. Valitsus vastas sellele karistussalkade ellukutsumisega. Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese. Karistussalkade tegevus tähendas revolutsiooni kõrgpunkti möödumist, kuigi 1906-7 aastal toimus veel terve rida väiksemaid väljaastumisi. Oma eesmärke revolutsioon ei
hakkab, mis peale tuleb Mari poissi hoidma - kopli-Vargamäel on laste ühine majapidamine, sellest võtab osa ka karja-Atu, lastel omad põllud, kraavid, loomad, kohtud jms, peamine suur töömees, kes enda õlul kõike kannab on Atu, mäng peab alatihti Liisi ja Mareti jaoks pooleli jääma, sest peavad minema last hoidma - Andresel palju tööd, sest nagu on lapsi juurde tulnud, keda toitma peab, on ka loomi ja seega on vaja rohkem heina teha ja põldu harida - Majandus tõusis, viinavabrikud tahtsid järjest rohkem kartuleid, et alkoholi teha, need kes oma kartulit müüsid said palju raha ja käisid seda kõrtsis laiaks löömas, Andres aga nende hulka ei kuulunud, sest ta käis harva kõrtsis ja joomisega ei tegelenud, see oli nö vaesuse märgiks - Pearu hakkas kord kõrtsis Andresega jälle ärplema, et näidata oma rikkust, Andres kavaldas mehe jälle üle, ladudes võõrast rahakotist sajalisi lauale
· Majanduslikud: õllepoodide, kõrtside, monopolipoodide, õlle-ja viinavabrikute tegevus sunduslikult lõpetada, pankadest ja riigihoikassadest raha välja võtta · Rahvuslikud nõudmised: eesti keel õppeaineks 10.dets sõjaseisukord tsaarivalitsus keelas koosolekut, osa sotsialiste vahistati 12.dets algab mõisate põletamine + Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud. Valitsus vastas karistussalkade ellukutsumisega. Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese, tuhendad saadeti vangi või Siberi. + Karistussalkade tegevus tähendas revolutsiooni kõrgpunkti möödumist, kuigi 1906-7 aastal
suured, et koosolek läks lõhki. Käremeelsemad jäid TÜ aulasse ja nõudsid tsaarivõimu kukutamist, mõõdukamad eesotsas Tõnissoniga lahkusid Bürgermusse saali ja nende nõudmistes oli esikohal senise korra parandamine. Detsembris 1905 karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud, osa sotsialiste vahistati. Vastukäiguna läks ca 100 Tallinna töölist 12.dets 1905 mõisaid rüüstama. Kokku rüüstati ca 160 mõisa ja mõned viinavabrikud. Valitsus vastas sellele karistussalkade ellukutsumisega. Salk koosnes sõduritest, ohvitserist ja tavaliselt oli nendega kaasas ka mõni kohalik mõisnik, kelle näpunäidetele tuginedes inimesi karistati. Karistussalkadel oli õigus hukata kohapeal, ilma kohtuta. Kokku hukati sel viisil üle 300 inimese. Karistussalkade tegevus tähendas revolutsiooni kõrgpunkti möödumist, kuigi 1906-7 aastal toimus veel terve rida väiksemaid väljaastumisi
Veel peaks märkima ehitusmaterjalide tööstust, mida esindasid eelkõige tsemenditehased Aseris ja Kundas. Tsemendi järele kasvas vajadus järsult enne I MS. Lisaks lubjatehased, neist suuremad Rakkes, Tamsalus ja Tlnas, tellisetehased, suuremad Narvas, Sindis, Loksal, kõige moodsam 1912 asutatud tellisetehas Tlnas Baltika. Klaasitööstus Lelle, Järvakandi, Vändra külje all. Ka toiduainetööstus hakkas 20 saj algul välja kujunema jahuveskid, meiereid, viinavabrikud (mõisates võidi turustada ainult piiritust) ilmasõja eel. Ka 2 moodsat õllevabrikut Saku ja Tartu (A le Coq), Rotermanni suurveski, mille juurde kuulus Eesti esimene leivavabrik. Üldiselt jäi toiduainetetööstus siiski üsna madalale arengutasemele. Uute tööstusev-te ja harude rajamine tähendas ük sotsiaalse struktuuri muutumist. Tööstustööliste arv kasvas väga kiiresti. Tööstustöölisi Eestis 1885 10000, 1900
,,Teie ütlete: kaljudel hing sees. See on ju iseenesestki mõista. Aga maakera tõmbejõud? Ah see ei ole teie arvates hing? See pole elu? Ei, va vennas, tehke oma kõrvaluugid lahti, siis kuulete, mis sellest järgneb, et kaljud süüa tahavad: teie kuulute kiviriiki, looma- ja taimeriiki igatahes oma söömisega." Ja kui ta oli veel kord oma loogikale kinnitust küsinud ja jaatava vastuse saanud, jätkas ta: ,,Aga kas kividel, loomadel või taimedel on oma monopol, oma viinavabrikud, trahterid, kõrtsid, oma aktsiis kroonumaksudeks, oma õigeusklik riigivalitsus, kes levitab alkoholi ja võitleb ise karskusega tema vastu? Olete seda kuulnud? Ei? Mina ka ei ole. Keegi ei ole! Tähendab, ma räägin alles loogiliselt. Loomariigis pole niisugust elukat ja taimede seas niisugust roomajat, kes eest end toidaks ja takka sööks või alt saeks ja ülalt jätkaks. Nõnda teeb ainult õigeusklik inimene. Sellepärast on õigeuskliku inimese peatunnuseks, et ta võitleb
annaabi.ee 
