lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Konjak on Prantsusmaal Cognac'i piirkonnas viinamarjaveini destilleerimisel saadud alkohoolne jook. Nõukogude Liidus nimetati konjakiks igasugust brändit, mis aga kaubamärgikaitset arvestades pole õige. Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks (kangusega alla 25-30%) ja kangeteks (kangusega üle 25-30%)
veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid: siili punaste viinamarjasortide lipulaevaks peetakse Carmenere'i, mis on oma nime saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux'st. Algul kasvatati seda viinamarjasorti Tsiilis Merlot' pähe, alles 1991. aastal avastati, et tegemist on kadunud Carmenere'iga, mille juuretäi Bordeaux' piirkonnast hävitas. Palju kasvatatakse ka Cabernet Sauvignon'i, millest paljude asjatundjate arvates valmivadki Tsiili parimad veinid. Samuti Chardonnay´d, Sauvignon Blanc'i ja Merlot'd. Poes riiulite vahel kõndides ja veinide silte uurides leidsin visuaalselt silmatorkavaid
protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest
lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud pehmemamaitselist viinamarjasorti. Merlot Prantsusmaa Bordeaux Veini võib leida nii kerget, marjast, kiiresti valmivat, kui ka pehmet, kompleksset ja pikaealist. Tuleb lihtsalt teada päritolumaa eripära. Merlot
Ta annab veinile värvained ja jõulisust. Kahjuks üsna tundlik erinevate haiguste suhtes. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 3 Mazuela - Üle Hispaania kasvatav viinamarjasort, mida peamiselt kasutatakse segatuna teiste viinamarjadega. Iseloomult klassikaline, võibolla isegi iseloomutu viinamari, mida kasutatakse seguna teiste sortidega. D. O. Carinena piirkonnas kutsutakse seda viinamarjasorti Carinena nimega. Cabernet Sauvignon on maailma tuntuim punane viinamari, mille kodupaigaks on Bordeaux ja mida kasvatatakse väga paljudes regioonides üle kogu maailma. Suhteliselt raskesti kasvatatav ja koguseliselt väikest saaki andev mari kogub endasse intensiivse kontsentratsiooniga mahla. See on aluseks tugevate, jõuliste ja kvaliteetsete veinide valmistamiseks. Tüüpiline Cabernet Sauvignon on eristatav intensiivse ja puhta värvuse järgi. Aroomis võib leida mustsõstra,
Valais ( 5255 ha veiniaedu ). Viinamarjad kasvavad päris kõrgel ( Rhone`i org on siin 500-600 meetri kõrgusel merepinnast ), aga päike on intevsiivne ja puhub soe tuul, mis tagab head kasvutingimused. Kuulsas Visperetermineni veiniaias valmistatakse 1100 meetri kõrgusel solera meetodil nn liustikuveini- Vin Glacier`d. Piirkond on väga kuiv, viinapuid kastetakse. Parimad maad on tingimata päikesepoolsetel nõlvadel. Tänapäeval viljelevad 20 000 aiaomanikku 50 eri viinamarjasorti. Chasselas`d kutsutakse siin Frendand`iks ja just selle nime all ongi ta tuntuim Sveitsi vein. Fredant on enamasti mahlakas ja täidlane, vahel ka mineraalne, aga ikka teatud loomuliku sarmiga. Mingil moel meenutab ta mulle austerlaste Grüner Veltlinerit. Johannisberg pakub ümarat ja hästi libisevat veini. Punasest veinidest on kuulsaim Dole ( umbes 20% üldtoodangust ), mis on Pinot Noiril põhinev segu. Tavaliselt on
piirangud seadsid. Kui võim 1878.aastal Inglismaa kätte läks, hakkas olukord paranema. Ent Teise maailmasõja järgsetel aastatel, kui kogu Euroopas taastati täismahus veinitootmine, oli Küprose veinivalmistamises alanud langus, mis jätkub praeguseni ja selle majandusvaldkonna tulevik on tume. Nagu Bulgaarialegi oli Küprosele N.Liidu kui peamise veinituru lagunemine suureks löögiks.Nüüd tuleb kvaliteedis võistelda kogu Euroopaga.Viimase ajani kasvatati vaid kaht kohalikku viinamarjasorti;nüüd avastati veel 12. KÜPROSE VEINIDE VALMISTAMISE ERIPÄRA Commandaria 4 Seda,kui vana see maailma vanima veini tiitlile pretendeeriv vein tegelikult on,ei tea keegi. Küll on aga teada, millal ta sai oma praeguse nime. Aastal 1191 vallutas Richard Lõvisüda Küprose ja andis saare Templirüütlite ordule. Templirüütlid jagasid oma valduse
On olemas ka eksklusivsampanjad nt. Moet&Chandon valmistab jooki nimega Dom Perignon. Ruinart vastav toode on Dom Ruinart, Taittingeril Comtes de Champagne. Eelnimetatud sampanjad on valmistatud valitud veinidest, st absoluutne tipp. Värv Blanc de Blancs tähendab valgetest viinamarjadest sampanjat ja Blanc de Noir tumedatest viinamarjadest valmistatud jooki (on vaatamata nimele heledad) Asi on selles, et sampanaja tegemiseks on lubatud kasutada kolme viinamarjasorti: 1)Chardonnay (hele) 2)Pinot Noir (tume) 3)Pinot Meunier (tume) 5 Tekiila Tequila on sinise agaavi käärinud mahlast (pulque) destilleerimise teel valmistatud viin . Valmistatakse ainult Mehhikos , põhiliselt Jalisco osariigis . Lisaks võib sinist agaavi kasvatada - Guanajuato; - Michoacani; - Nayariti; - Tamaulipalise regioonis .
huvitavaid, kuid alaväärtustatud veine Loire´i orus. Cabernet Sauvignon- Kõige massilisemalt tuntud punase viinamarjasort maailmas. Selle kodukant on Bordeaux, kuid nüüd on see levinud ka Californias, Toscanas ja Austraalias. Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda pehmemamaitselist viinamarjasorti. Gamay- Kasvatatakse Burgundia lõunaosas Beaujolais´s, kuid see viinamarjasort pole kuigi laialdaselt levinud. Gamay´st valmistatakse noori veine, mille värv on sinakaspunane ning mille aroomis domineerivad marja- ja lillelõhnad. Veinid on kerged st vähese parkhappesisalduse ja täidlusega. Grenache- Kõige suurematel pindadel kasvatatav punane viinamari maailmas, kuid on konsentreeritud Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Head veini teeb sellest
Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks
Kuigi sealseile veinivalmistajaile tõi kuulsuse legendaarne Cabernet Sauvignon, on imehea ka Stag's Leap Wine Cellarsi Chardonnay. Kuidas degusteerida veini Maitsmisel kasutatakse nelja meelt: nägemist, haistmist, maitsmist ja kompimist. Veinizargoonis räägitakse välimusest, ninast ja suulaest (hõlmab nii maitsmise kui ka puudutuse). Nende kriteeriumide abil suudate juba enne rüüpamist hinnata veini tõenäolist vanust, võimalikku päritolupaika ja viinamarjasorti, samuti kliimat, kus viinamarjad kasvasid, ja seda, kuidas vein on valmistatud ning säilitatud. Nägemismulje Kõigepealt tuleb veini hoolega vaadelda. On see hägune? Kui on, siis võib see olla riknenud - kuigi mõne punase veini kerge hägusus tähendab seda,et veinimeister on otsustanud mõõdukalt filtreerida. Klaasi põhja tekkinud setet ei peeta häguks, see kuulub pudeldatud veini normaalsete muutuste hulka. Värvi tumedus ütleb veini kohta nii mõndagi
Palavad päikesekiired, mineraalirikas maapind ja laialt levinud vanad viinapuusordid annavad üheskoos häid tulemusi. Ainuomase täidlase maitsega Apuulia vein võib vabalt võistelda ja maitseomaduste poolest ka edestada Uue Maailma riikide veine. Selle Lõuna-Itaalia piirkonnas valitsev majanduslik olukord võimaldab veini toota väiksemate kuludega. Apuulia piirkonna lipulaevaks on Primitivo viinamarjadest valmistatud rikkaliku täidlase maitsega punane vein. Seda Horvaatiast sissetoodud viinamarjasorti on Apuulias kasvatatud juba 100 aastat. Basiilika Calaabria Sitsiilia Itaalia lõunapoolseimas maakonnas Sitsiilia saarel valitseb selline kliima, mis võimaldab väiksete kuludega valmistada eriti kvaliteetset veini. 20. sajandi lõpus alanud veinitootmise traditsioonide ümberkujundamine muutis tunduvalt Sitsiilia veinitööstust – eesmärgiks ei ole enam kvantiteet, vaid kvaliteet. Kerkisid esile sordiveini valmistavad veinimajad. Sitsiilia
Viinamarjuu süüakse nii värskelt kui ka kuivatatult (vt rosin), suurem osa saagist töödeldakse mahlaks ja Veiniks. Viinapuulehti kasutatakse Kreeka rahvusroa dolmades tegemiseks, mis on riisiseguga täidetud viinamarjalehed. Samalaadset toitu pakub ka kaukaasia köök. Kaubanduses müüakse peamiselt konservitud ja hapendatud viinapuulehti. Viinapuu on parasvöötme lõunapoolsete alade ja lähistroopika taim. Mõnd külmakindlamat ja varavalmivat viinamarjasorti saab kasvatada ka Eestis tuulevarjulises kohas ja kasvuhoones. Eestis on üldtuntum harilik metsviinapuu; selle iluronitaime tumesinised marjad pole söödavad. (http://nammy.pbwiki.com/Viinamari) 19 3. Retseptid Minutijäätis 400g aedmaasikat 1.25 dl suhksuhkrut 2 dl sidrunimahla 3 dl rõõskkoort 1. Mõned marjad hoia kaunistamiseks 2
keemiaalased teadmised on täienenud, destilleerimis- ja villimisseadmed on kaasajastunud, tootmisareaal laienenud ning mõnede regionaalsete tipptoodete kaitseks on täpselt paika pandud ka nende nimekasutusõigus. Tegelikult tehakse nüüdki suur osa tööst mehaaniliselt või lausa käsitsi ning lõpptulemuse kvaliteet oleneb endiselt ilmast ja inimesest. Konjaki valmistamine Charente'i ja Maritime'i regioonis asuvaid Cognaci kasvualasid, kus viljeldakse kolme viinamarjasorti (90% ugni blanc, 10% folle blanche ning colombard), on kokku kuus: Grand Champagne, Petite Champagne, Bordiers, Fins Bois, Bons Bois, Bois Ordinaires et Bois Communs. Paralleelselt saagikoristusega, mis algab septembri 3.4. nädalal, käib seal ka viinamarjade töötlemine ning veini kääritamine. Järgnev destillatsiooniperiood, mille algus pole reglementeeritud, käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31. märtsiks
3) Maitsestatud vein 7 -22 %. 4) Puuvilja ja marjavein, sh siider - kuni 15%. 5) Õlu. 6) Muu alkohoolne jook vähemalt 14%. Vein - on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka
annaabi.ee 
