L A S S Üheidulehelised Seemnes on väike, ilma toitainete- varuta iduleht. Seemne põhiosa moodustab säilituskude. Iduleht vahendab toitainete kulgemist säilituskoest idusse seemne idanemisel . (Seeme kestade eemaldamisel ei jagune) Süstemaatika alused Kaheidulehelised Roosõielised Mitmeaastased puud, põõsad või rohttaimed. Õis korrapärane, viietine, S üksikõie või õisikuna (kibuvits, toomin- U gas, pihlakas, õunapuu, maasikas jt.) G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed.
Valged kroonlehed Kellukjas õiepõhi Pune Huulõis Monosümmeetrilised e sügomorfne õis Kroonist ulatub välja kaks tolmukat Lillakasroosa Käokannus Monosümmeetriline e sügomorfne õis Huulja kannusega Kroonlehed kollased Akakapsas Huulõis Sügomorfne õis Huuljas ainult alahuulega Harilik lutsern Tupp putkjas Kroonlehed pole putkega kokku kasvand Sinakaslilla Puri piklik kuni äraspidimunajas Monosümmeetriline Roomav tulikas Aktinomorfne õis Kroonlehed kollased Viietine Kaheli õiekattega Ogaõun Õis lehterjas Valged kroonlehed Meelespea Kiirjas õis Ratasjas Liitlehine kroon Krooni alumine osa moodustab putke Põldrõigas Õis neljatine Kiirjas Kroonlehed helerohelised Metsa nõianõges Huuljas õis Ülahuul ulatub kiiverjalt ette Tupp liitlehine Sügomorfne kroon
(Fumaria), vereurmarohi (Chelidonium) Sugukond kukerpuulised - Berberidaceae Rohttaimed või põõsad, puit kollakas, vahelduvad lihtlehed, õied mitmesugustes õisikutes, õiekate lihtne harilik kukerpuu – Berberis vulgaris Sugukond tulikalised – Ranunculaceae Põhjapoolkera sugukond 2500 liigiga Rohttaimed, mürgised Lehed vahelduvad, sageli lõhestunud lihtlehed või liitlehed Õiekate kolmetine kuni kaheksatine, tavaliselt viietine Õiepõhi sageli pikenenud Mõnes perekonnas tupp- ja kroonlehed, enamasti esineb lihtne õiekate Kroonlehed kujult erinevad, mõnikord kannusega Vili on kukkur, pähklike, kupar või mari Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris veel mõned Selts nelgilaadsed – Caryophyllales Praeguse seisuga 25 sugukonda Monofüleetilise rühmana hästi piiritletud: - endosperm tärkliserikas (teistel päriskaheidulehelistel pole) → harilik tatar - sigimik sageli ühepesaline
ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht
morfoloogilistel tunnustel põhineva süsteemiga. Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks, primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt. Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED - siia kuuluvad sugukonnad tulikalised, magunalised, kukerpuulised. Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult,
Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus - on monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid kl. üheidulehelised- üks iduleht; õied kolmetised; narmasjuurestik; rohttaimed; juhtkimbud hajusalt; primaarne kambium puudub; lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole; kaheidulehelised(päriskaheidulehelised) - kolmeavaline tolmutera; tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate; lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed; juhtkimbud ringina, kambium olemas. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad; lehed juurmised v. varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed enamasti jagunenud, harva terved; õied tipmises õisikus, harva üksikult; õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult; õieosade arv varieeruv; õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm
Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili ·Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp · Lisaks viktooria, lootos · PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed · Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised
Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp Lisaks viktooria, lootos PÄRISKAHEIDULEHELISED o ¾ kõigist õistaimedest o Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate o Juhtkimbud ringina, kambium olemas o Selts tulikalaadsed Sugukond tulikalised Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved, abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur Tulikad on mürgised!
(,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 50. Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 51. Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 52. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid
araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 22.Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 23.Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised. Vastus viimase küsimuse all 24.Sugukondade iseloomustus ja esindajad: Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk- ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits, tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi, har härjasilm, lõhnav kummel, har puju) Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2
Dianthus - nelk Dianthus caryophyllus - väärisnelk sug. Polygonaceae kirburohulised ehk. Tatralised o Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, tihti paisunud varresõlmedega Lehed: vahelduvad, lihtsad, alusel on kaks abilehte varreümbristeks tõrveks kokku kasvanud Õied: hüpogüünsed, liitõisikutes, kilejate kandelehtede kaenlas, varustatud kandelehekestega Õiekate: kolmetine või viietine, 3+3 aluselt kokkukasvanud õiekatelehti Kroon: -; Tolmukad: 2-9, tavaliselt 6 või 8 Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne, ainsa basaalse seemnealgmega Vili: 3 tahuline või 3 tiivuline pähkel tavaliselt ümbritsetud perigoonilehtedega o Paljud umbrohud, nt: p Polygonum kirburohi, p. Rumex oblikas o Tähtis teravili: Fagopyrum esculentum tatar
potentsi. 14. FÜT rakendamise põhireeglid? 1) Alustada tuleb nõrgematoimelistest ravimtaimede preparaatidest 2) Ravikuur on pikk, vähemalt 2-4 nädalat, sest toime saabub aeglaselt 3) Vältida keerulisi segusid (2-3 taimet terapeutilise toimega ja 1-2 aroom ja maitseks) 4) Ravimtaimi kasutada komplekselt. 15. Missugused on südameglükosiidide 2 tähtsamat rühma? Bufadienoliidid (kuuetine laktoonring) Kardenoliidid (viietine laktoonring) 16. Leesikalehed a) taime nimetus ladina keeles b) droogi nimetus ladina keeles c) peamine TA d)mis aineterühma TA kuulub e) milleks kasutatakse? a) arctostaphylos uva ursi b) folium uvae ursi c)arbutiin d) fenoolsed ühendid (hüdrokinoon) e) diureetilise toimega urrini erituse stimuleeriv toime. Desinfitseeriva toimega, kasutatakse põiepõletiku puhul. 17. mis iseloomustab droogidest valmistatud Galeeniliste prepaaraatide koostist (3)?
44. lillad kõrglehed hariliku härgheina varre tipus Kandelehed õie või õisiku alusel olev leht, sageli värviline, teistsuguse kujuga kui pärislehed 45. valged kandelehed soovõha õisikute alusel AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE ÕIS Kolmetine õis Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv 100. kõõlusleht Neljatine õis Kõiki õieosi neli või neljakordne arv 101. põldrõigas Viietine õis Kõiki õieosi viis või viiekordne arv 102. muulukas Täidisõis Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad, seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed 103. KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks 104. roomav tulikas
sammasjuurestik. enamasti narmasjuurestik. Varrel esineb teiskasv, sest juhtkimbud on Varrel ei esine teiskasvu, juhtkimbud on avatud; juhtkimbud paiknevad varre ristlõikel kinnised, varre ristlõikel paiknevad ringina või esineb kesksilinder. korrapäratult. Lehed on võrkkroodsed, liht- või liitlehed. Lehed on rööp- või kaarroodsed, lihtlehed. Õieosade arv on viietine, harvem neljatine. Õieosade arv on kolmetine. Taime kuulumist ühte või teise klassi ei sa määrata toodud loendi ühe tunnuse järgi, vaid tuleb arvestad kõiki. (Botaanika lk 270-271) Parafüleetiline Monofüleetiline On abilehed; lehe laiad Lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu Emb-kimb Enamasti rohttaimed. (Botaanika lk 328)
Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine.Viljaks on neil kupar või luuvili. Hõimkond:Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) Tatralised on õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid kui ka rohttaimi. Tatraliste perekondi on 43 ringis ja sisaldades umbes 1100 liiki. Tatralised on kosmopoliitse levikuga, kuid liigirikkaimailt on neid parasvöötmes. Nt:Põld-konnatatar, rabarber
Õisiku areng võib olla takistatud jaheda ilma, põua või mehaaniliste vigastuste tõttu. Õitsemist soodustab soe ja päikeseline ilmastik. Õite arv, õisiku suurus, õite värv ja õitsemisaja pikkus on sordiomased tunnused. Õite värv võib olla: 1. Valge või nõrgalt kreemikas; 2. Punavioletne; 3. Sinivioletne; 4. Sinine Kartuli õisik on hargnenud keeris, mis koosneb pearaost, mis omakorda jaguneb neljaks külgraoks. Õis koosneb viiest omavahel kokku kasvanud kroonlehest e. on viietine. Tal on ka kroonlehtede all viis omavahel kokku kasvanud tupplehte, 5 tolmukat ja emakas. Õie läbimõõt keskmiselt 3,5 cm. Selle järgi jaotatakse õied: 1. Alla 3,5 cm - väike; 2. Üle 3,5 cm - suur. Hinnatakse värvust ja suurust äsja avanenud õie puhul. Olenevalt sordist avanevad õied erinevatel aegadel: osadel sortidel varahommikul, teistel keskpäeval. Vili e. mari: Mari kujuneb sigimikust, on kahepesaline ja paljuseemneline. Kuju poolest võib olla
ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed. Õiepõhi on kumer kuni nõgus, kuiv või lihajas, tupplehtede alustega kokku kasvanud. Tupp on mõnedel liikidel välistupega. Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või –luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride – õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas.
eluvormid on igihaljad ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed. Õiepõhi on kumer kuni nõgus, kuiv või lihajas, tupplehtede alustega kokku kasvanud. Tupp on mõnedel liikidel välistupega. Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas.
· Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus Mullapealsed organid Varred- Vars on rohtne ja sõlmeline.vars hargeb Leht- paaritusulgja leht.tumeroheline/kollakas karvane Puhmas- Puhma moodustavad ühe taime pealsed Õis - on viietine Mullasisesed organid Juuesrtik- narmasjuurestik, kuni 1 m sügavusel Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul Kartulipesa- ühe taime mugulad Mugul-moodusub stooloni tippu 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid Mugulal silmad.Silm- arenemata külgvõrse. Silma ümbritsevad kulmud Idandid-stooloni algmed 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Kartuli kasvatamine Kasvuperiood: varajased 75-100 päeva
eluvormid on igihaljad ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed. Õiepõhi on kumer kuni nõgus, kuiv või lihajas, tupplehtede alustega kokku kasvanud. Tupp on mõnedel liikidel välistupega. Emakkond apokarpne või tsönokarpne. Enamasti koguviljad: koguseemnis, -pähklike, -kukkurvli või luuvili. Siia kuuluvad perekonnad kibuvits, murakas ja maasikas. Alamsugukond õunapuulised- Pomoideae. Puud ja põõsad. Sigimik alumine, õiepõhi nõgus. Õiekate kaheli, viietine. Tolmukaid enamasti 20. emakkond on tsönokarpne, viljalehti on tavaliselt 5, sageli on nende arv vähenenud 2-3 või isegi üheni. Alumine sigimik kasvab karikakujulise hüpantiumiga kokku. Vili on marjataoline õunvili. Vilja tipus säilivad tupe jäänused. Selle alamsugukonna esindajad on põhjapoolkera ja parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas.
rohumaadel, aedades kui metsades, nt. metsateedel. Roomav tulikas on maapealsete võsunditega laienev kodarikpüsik, ta juurdub pindmises mullakihis. Vars on harunenud, okslik, pikkade sõlmekohtadelt juurduvate, roomavate võsun- ditega. Juurmised lehed on kolmetised, üldkujult kolmnurksed, tumerohelised. Lehed on kohati talvehaljad. Õied 15-23 mm läbimõõdus, tulikate perekonnale iseloomulikud: viietine kroon on karotinoididest kollane, kroonlehtede alumine tärkliseteradest kiht talitleb reflektorina sellest ka eriline läige. Kroonlehtede alusel paiknevad nektarinäärmed, mis on kergesti ligipääsetavad tolmeldajatele. Õitseb maist augustini. Viljaks koguvili rohketest pähklikestest, puist- ja lindlevi. Kasutamine: roomav tulikas on mürgine; sisaldab anemoniini ja ühendeid, mis hüdrolüüsimisel sinihapet eraldavad.
annaabi.ee 
