kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluühiskond sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Heaoluüh pahupool kujunes välja massikultuur, kasvas keskklassi ostuvõime, reklaam. Noorterahutused (Pariisi) tudengid nõudsid sõjaliste
Rikkaim maa, kommunism, 1961-Berliinimüür L.Breznev-neostalinist,liiduriikide õigused vähenesid, sõjakas Kuuba kriis-1956- Kuubas-partisanisõda- Fidel Castro(1959)-kehtestas oma diktatuuri-Suhted USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K nõudis likvideerimist-Moskva andis järele Vietnami sõda- 1954- NSV: Põhja-Vietnam, USA:Lõuna-Vietnam(ebademokraatlik) Ametlik sõda vietkongide vastu 1964.- Pikk, julm sõda, 1973-Pariisi rahuleping Vietnamiseerimine-1968-Nixoni korraldus- sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele(said lüüa)- Vietnami pooled ühendati-kommunism Praha kevad: 1968 liider-Alexander Dubcek- Tsehhoslovakkias toimunud sündmused- D. Nn inimnäolise sotsialismi rajamine-sotsialism jäi, aga muudeti-Kaotati tsensuur, ideoloogiline järelvalve.NSV otsus- Lõpetada vabavolilisus- Arvati et tahetakse lahtiöelda sotsialismist, NSV võimust-Sõjavägi
5. Vietnami sõda (lk 24 + kava vihikust) 1960 algul, samal ajal, kui oli läbimurrang mustanahaliste olukorras, oli Vietnamis 2 riiki: Põhja- ja Lõuna-Vietnam. USA võitles meeleheitlikus ahastuses kommunistide vastu ning seetõttu osales ta ka 1964. aastal alanud Vietnami sõjas. Tol ajal oli presidendiks Johanson. NSV Liit ei saanud vaheleastumata ning sekkus toetades Põhja-Vietnami. Ameeriklased, kes toetasid Lõuna- Vietnami, pidid seega võitlema kommuniste ehk pardissanttde – vietkongide vastu. Paraku kaotas USA sõja. Eelkõige seetõttu, et rahvas, näinud televisioonist sealset sõjategevust, oli vastu. Lisaks toimust sõda ka ameeriklastele tavatus džungliolustikus. Sõda lõppes 1973. aastal. President oli tol ajal Nixon. Sõja tulemusena sai Vietnamist 1976. aastal ühtne sotsialistlik Vietnam, mis tegi koostööd NSV Liiduga. 6. Reagani valitsemine (lk 25) Ronald Reagan oli tark ja asjalik USA president. Ta lubas taastada ameeriklaste usu enesesse
*kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont raketibaasid likvideeriti Castro reziimi püsimajäämine Vietnami sõda: 1954a jagunes Vietnam 2ks: PVietnam (NSVL ja Hiina toetusel) ja LVietnam (USA) kommunistide mõju kasv riigis 1957a partisanisõda 1964a USA astus sõtta vietkongide vastu 1968a valiti pr R. Nixon 1973a rahuläbirääkimised (Pariisi rahuleping) *sõjategevuse lõpp *ameeriklased lahkuvad ameeriklased lahkusid, kodusõda kestis edasi lõunavietnamlased said lüüa kehtestati range kommunistlik reziim 1976a Vietnami 2 poolt ühendati Praha kevad: Novotny asemel uus juht Dubsek inimnäolise sotsialismi rajamine 1
kuulutas välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat. 5) Vietnami sõda 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks ja Lõuna- Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik ja see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda. Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964. Põhja-Vietnami territooriumi pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda kujunes julmaks ja järjest verisemaks demoraliseerides Ameerika sõdureid. Maailm hakkas aina enam nõudma sõja lõpetamist. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mis pidi lõpetama sõjategevuse. Tänu rahulepingule lahkusid Ameerika väed Vietnamist, kuid kodusõda jäi kestma. Lõunavietnamlased jäid Usa abita ning said lüüa, Saigon alistus ja kehtestati kommunistlik režiim
Prantslased piirati ümber Dien-bien-phu`s ja sunniti kapituleeruma. Vietnam jäi pooleksjagatuks mööda 17. Laiuskraadi. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja- Korea valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami küll pommitati, kuid maavägedega sinna ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks. Dzunglist tulnud ja dzunglisse kaduvaid vietkonge oli võimatu hävitada Sõda demoraliseeris Ameerika sõdureid, selle hirmsamaks näiteks on Song My külas korraldatud veresaun Maailm ja USA enda avalik arvamus hakkas aina kõvemal häälel nõudma sõja lõpetamist
jätkata, kuid P-Vietnam jätkas siisgi, Kozinin ja kaaslased olid valmis saatama surma tuhandeid kaasalsi et saavutada võittu Usa ja relvajõudude üle. Hozinin teadis, et usakad ei suuda sõdida igavesti , eriti kui see toimub kaugel nende kodust, üsnavarsti kaotas usa lennuvägi oma üleoleku, N-Liit aitas p-Vietamit effektiivse õhutõrje süsteemi loomisel, ning aastail 1964 1972 kaotasid ameeriklased rohkem kui 4000 lennukit. Usa valitsus saatis vietkongide vastu võitlema oma dessantväelasi, kuid ka nende tegevus ei andnud loodetud tulemust. Dzunglites tundsid sissid end kindlamalt sooritades ameeriklaste vastu äkkrünnakuid ja kadudes seejärel kui tinatuhka, usa sõdurid hakkasid oma viha tsiviile elanike vastu välja elama, pärast seda kui sõja koledusi hakati näitama usa televisoonis, puhkes protestilaine, ning noored mehed hakkasid keelduma sõjaväkke minemast. N-Liidu ja
väga lähedal. Ameerika tegi diili, et kui Venemaa ületab piiri siis Ameerika pommitab neid. See karikatuur näitab, kui lähedal me olime 3. Maailmasõjale. Me olime lähedal Ameerika hävitamisele kuid õnneks nii ei läinud. 1964 Vietnami sõda osutus suurimaks läbikukkumiseks USAle. Lõuna- Vietnamis algas 1957.a partisanisõda, mida toetas Vietnami valitsus, Moskva kui ka Peking. USA astus vietkongide vastu 1964. Kardeti, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna- Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ning Moskva mõju alla langeb kogu Ida- Aasia. Sõda oli väga verine ja ohvriterohke. Nagu ka karikatuurilt näha, siis Vietnami sõda oli kui lihamasin. Mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid lõpuks nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Ainuüksi tsiviilisikuid hukkus üle 4 miljoni. 1968
üksused läksid ÜRO vägedele kallale. ÜRO taandus. Liitlasväed panid hiinlaste edasitungi seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. Kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. NSVL autoriteet Aasias ja Euroopas vähenes. Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam kaheks riigiks. NSVL ja Hiina toetusel Põhja-Vietnamiks ja USA toetusel Lõuna-Vietnamiks. 1957-63 algas partisanisõda. Põhja-Vietnami valitsus (Ho Chi Minh) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli julm ja verine. 1968 USA presidendiks Nixon. Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping. Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik
Kuuba kriis Castro asus võimule ning tahtis Kuubale rajada rakette mis oleks võinud hävitada tuumalöögiga suurema osa USA’st. Rakettide paigaldamine sai aga ameeriklastele teatavaks. USA president kuulukas välja kontrolljoone merel ja teavitas kõiki. Maailm seisis tuumasõja äärel. Lõpuks andis Moskva järele ning sõda suudeti ära hoida. Vietnami sõda USA suurim läbikukkumine kogu külma sõja jooksul. Vietnamoli jagunenud kaheks. Mõlemat toetasid erinevad riigid. USA vietkongide vastu. Tapeti naisi, lapsi, vanureid. Hakati nõudma sõja lõpetamist, sest asi läks väga käest ära. Pariisi rahulepingu alusel ameeriklased lahkusid, kuid kodusõda käis edasi. Kehtestati kommunistlik reziim. Praha kevad 1968. tsehhoslovakkia rahvas ei olnud rahul riigi presidendiga. Ta sunniti tagasi astuma ja valiti uus juhtkond, eesotsas Dudcek. Peale seda kaotati tsensuut ja ideoloogiline järelvalve. Kõik oli vägivallatu ja optimistlik. NSV Liit sellega aga rahul ei
Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ning USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks (Vietnami Vabariik reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik; see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis). 1957.a algas lõunaosas Vietnami DV (juht Ho Chi Minh) toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi, USA astus vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. USA lähtus nn. doominoteooriast (president Eisenhower), mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu (sõjategevus pidi lõppema, ameeriklased lahkuma). Vietnami
Lõpuks andi Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta. Vietnami sõda * külma sõja suurim läbi kukkumine USA poolt * 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustunud Põhja- Vietnam ja USA mõju all olev Lõuna-Vietnam * 1957 alustasid kommunistid L-Vietnamis partisanisõda, mida toestas P-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga * Punapartisani ehk vietkongid tapsid külade kaupa inimesi * 1964 astus USA ametlikult vietkongide vastu sõtta. P-Vietnami territooriumi pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. * kommunistide saamist võimule L-Vietnamis kardeti, siis avalduks ahelreaktsioon ja Moskva alla langeb kogu Ida- Aasia. * USA nõudis sõja lõpetamist- USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis * 1968 presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ning ka rahuläbirääkimisi.
maha, rahvas põheneb Lääne-Berliini ja edasi Lääne-Saksamaale. 13.aug 1961 betoonblokkidest müür- Berliini müür- 155km pikk, 3-4m kõrge. See on ,,raudse eesriide" sümbol. 3)Lääne-Berliin- 1948-49 Berliini blokaad. Vietnami sõda · 1950-75 a. · Osalejad: Põhja-Vietnam (H Chi Minh), Lõuna-Vietnam, USA, NKL, Hiina. · Põhjused: Vietnami lagunemine. · Sündmused: 1954 Vietnam lõheneb kaheks- P-V ja L-V. 1964 USA astub vietkongide vastu sõtta. 1968 USA presidendiks Nixon- sõja vietnamiseerimine. 1973 Pariisi rahuleping- USA lahkub, kodusõda jätkub. 1976 P-V võitis- kehtestati kommunism, Vietnami sotsialistlik vabariik, pealinnaks Hanoi. · Tagajärjed: USAl hukkus 50000 sõdurit. Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks. · Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge. Jaguneb: 1)Etapp 1950-54 USA annab Prantsusele nõu, kuidas sõdida (pr valdused). 1954 rahuleping- piir mööda
iseseisvumist 1954 Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2te ossa17 paralleeli pidi Põhja-Vietnam võimul kommunistid Lõuna-Vietnam FRA mõju all, kellega tegelikult rahul poldud Põhjused: P-Vietnam püüdis oma võimu alla saada L-Vietnami, kasutades nn punapartisanide ehk vietkongide abi USA hirm nn ,,doominoefekti" pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias (Kambodza ning Laos võivad ka langeda) Osalejad: P-V. NSVL ja Hiina L-V. USA Tulemused: 1973 Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma ning sõjategevus lõppema Kodusõja jätk P-V. väed allutasid L-V. 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik kuulutati välja
Vietnami sõda osutus USA jaoks kõige suuremaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riiigis. 1957. Aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnam. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964.aastal. Põhja-Vietnami pommitati, kui vägedega sisse ei tungitud. USAl oli hirm, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna-Vietnamis , siis tekib ahelreaktsioon ning Mõskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oliväga verine ja ulatus kaugele, selle käigus demoraliseerisid ka USA sõdurid, kes tapsid külades naisi, lapsi ja vanureid. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma
moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (Lõuna-Vietnami pealinn) režiim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna- Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga, kelle seljataga seisid nii Moskva kui ka Peking. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami territooriumi küll pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise põhjuseks oli hirm, et kui lubada kommunistide võimule Lõuna-Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju all langeb kogu Ida-Aasia. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks, väljapääsu aga ei paistnud, sest džunglist tulevaid ja džunglisse kaduvaid vietkonge oli võimatu hävitada. Ühtlasi kujunes
· 1954-1961 tegi USA panuse Saigoni armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele · 1963 läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile ja juba samal aastal oli pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all. Samal ajal alustasid USA väed Põhja-Vietnami pommitamist · Põhja-Vietnami eesmärk polnud tingimata lahinguis võidu saavutamine, vaid vastase kurnamine ning sõjategevusest loobuma sundimine · USA saatis vietkongide vastu võitlema oma dessantväelasi, kuid ka nende tegevus ei andnud loodetud tulemusi · Pärast seda, kui sõjakoledusi hakati näitama USA televisioonis, puhkes protestilaine ning noored mehed hakkasid keelduma sõjaväkke minekust · President Nixon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järkjärgulist väljaviimist ja sõja vietnamiseerimist. 1973 lahkusid USA sõdurid. · 1975
kuulutati välja Vietnami DV, mida PM ei tunnistanud. Sõda VDV(NSVL ja Hiina) ja PM (USA) vahel. PM kaotas, riik jagati kaheks, aga põhi polnud sellega nõus -> Vietnami sõda o 1957 alustasid kommunistid L-Vs partisanisõda, mida toetas P-V valitsus (Moskva ja Peking) o Punapartisanid (vietkongid) tapsid vastaseid külade kaupa o Esialgu osales USA sõjas instruktorite ja erivägede kaudu, ametlikult astus vietkongide vastu sõtta 1964 o P-Vsse sisse tungida polnud võimalik o Indohiinasse minemise põhjuseks oli hirm: kardeti, et kui kommunistid saavad L-Vs võimule, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia (doominoefekt: kardeti, et kui ei sekkuta, levib kommunism edasi) o Sõda laienes, muutus järjest verisemaks, vietkonge oli võimatu hävitada -> sõda demoraliseeris USA sõdureid
annaabi.ee 
