Roomas. Raffael. Sixtuse madonna. Piero della Francesca (1416- Bramante. Peetri kirik 1492) Roomas. Federico da Montefeltro ja Battista Sforza portree. Michelangelo. Pieta. Andrea Palladio. Villa Rotonda Sandro Botticelli. Venuse sünd. Vicenzas Tizian. Pearaha. Michelangelo. Taavet. Tizian. Urbino Venus. Michelangelo. Medicite hauamonument. Koidik. Päev. Loojang. Öö. Michelangelo. Sixtuse kabeli interjöör. Michelangelo. Giorgione. Äike. Sixtuse kabeli laemaal. Inimese loomine.
tsentraalehitis(rangete kujundite ülesehitus) Michelangelo - jätkus Bramante projekti(Rooma Peetri kirik), sammaste rida-kolonaad, kirik pole enam tsentraalehitis, sihvakad(üle mitme korruse ulatuvad sambad, kupli sambad ja kupli roided) Palladio - koolkond, palladionism, maapiirkondades rikaste villad, kaunistas fassaade sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude korraldaja, dekoratsioonid, mehhanismid, liikumised, insener & leiutaja, lõpetatud maale vähe, teadustöö, ei hinnanud inimesed välimust vaid hingeelu, fumato(tehnika) udune tagataust, annab ruumilist sügavust, Madonna kaljukoopas( peategelane keskel, kõrvaltegelased ümber, moodustub kolmnurk), ´´ Pühaõhtu söömaaeg ´´ (Kristus teatab, et keegi 12 jüngrist annab ta ära, perspektiiv)
Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset kompositsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: Leonardo da Vinci Michelangelo Raffael Veneetsiast: Giorgione ja Tizian. Andrea del Verrocchio. Kristuse ristimine. Vasakpoolse ingli ja maastiku
Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset kompositsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: Leonardo da Vinci Michelangelo Raffael Veneetsiast: Giorgione ja Tizian. Andrea del Verrocchio. Kristuse ristimine. Vasakpoolse ingli ja maastiku
kompositsioon on ebaloomulik ja tõetruu kujutamine (perspektiiv, kõrgresesanssi kõrval primitiivne. ehitised, loomad, esemed) Kõrgresesanssis oli tähtis aga kompositsiooni täiuslikkus harmoonia. 8. Kes on Palladio? Milline on tema stiil? Miks on ta oluline? Palladio oli Itaalia arhitekt, üks lääne arhitektuuriajaloo mõjukamaid isikuid. Ta tegutses Vicenzas ja Venezias. Stiililt olid tema otseseks eeskujuks antiikarhitektuuri suurkujud, ise tegutses ta renessansi ajal ning hiljem oli tema loomingul väga suur mõju klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks palladio laad, mis sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskujuks. 9. Kes oli da Vinci? Räägi temast pikemalt! (Olulisus, teosed) Leonardo da Vinci oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstink,
Perugino (Madonna lapse ja peainglite Miikaeli ja Raafaeliga: mingid nunnunäod, udune kergelt, sinist ja punast palju) 16.sajkõrgrenessanss. Arhitektuur: liialdatakse detailidega. Bramante (Tempietto: 2-korruseline, ümarehitis, Rooma Peetri kirik: tema unistus, lähtus kuubist ja kerast) Micaelangelo Buonarroti (jätkas Rooma Peetri kiriku ehitust: muutis kupli hõljuvamaks ja kergemaks) Andrea Palladio (Villa Rotanda Vicenzas, San Giorgio kirik) Kunst: keskuseks Rooma, kunstniku kui isiku tähtsuse tõus, kunstnik kui Jumal?. Leonardo da Vinci: arhitekt, kunstnik, teadlane, sõjaväeinsener, pidude korraldaja. ( Püha õhtusöömaaeg: fresko, Mona Lisa, Madonna kaljukoopas: sinine rüü, 3 last) Raffael (Autoportree: must barett, pruun taust, valge nägu, Madonna roheluses: punane pluus, sinine kleit, kaks last, taga
Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edasi ka lastekodus. 1713 a. oli kuu aega Vicenzas, et tuua lavale oma esimene ooper ,,Ottone in villa." 1717 a. lõpus kolis Vivaldi kaheks aastaks Mantovasse, kus temast sai kapellmeister Hessen-Darmstadti prints Philippi õukonnas. 1720 a. kolis taas eneetsiasse, kus kirjutas uusi oopereid Sant Angelo jaoks. 1723-1724 oli Vivaldi Roomas, kus leidis endale metseeni. 1725. aastal anti Amsterdamis välja kogumik "Il cimento dell' Armonia e dell' Invenzione" kaheteistkümne kontserdiga. 1730
asjaarmastajad. Näitekirjandus kui selline oli algeline näidendid kirjutati üheks etenduseks või kindlaks tähtpäevaks. Samas olid etendused rahvale tasuta. Nagu teada, kohandati Vana-Kreekas etenduseks mäenõlvak, Vana-Roomas püstitati lava lihtsalt väljakule ja rahvas seisis lava ääres püsti. Keskajal toimusid etendused kirikutes ja väljakutel. Esimesed teatrihooned (tänapäevases mõistes, et on olemas lava, dekoratsioonilaod, publikusaal jm) ehitati 16.sajandil Itaalias Vicenzas. Kirjandus keskajal. Antiikkirjandus Põhineb antiikmüütidel. Need kujunesid välja I- II aastat enne meie aega. See on alus euroopa kirjandusele. Homeros ,,Iilias". Achilleuse vihastas kuna tema üks lemmikorjataridest oli ära võetud. Trooja hobune ja võitlus Trooja linna vastu. ,,Odüsseia" oli teekond, vaevades vapper. ,,Kuningas Oidipus" Keskaeg Kirik, religioon, Maine elu on ettevalmistus taevasse minekuks, vaimulik kloostri/kirjandus. Piibli uurimine, ladina kirjandus
varjude tekitamist. Teostel kujutati usutavalt tundeid ja emotsioone. 14. Tuntuimad Itaalia arhitektid 16.sajandil olid Bramante, Michelangelo Buonarotti, Andrea Palladio. Bramante tuntumad ehitised- Tempietto, väike kabel. Samuti pidi ta ehitama ajakohasema Rooma Peetri kiriku, mille järgi pidi kuppel tulem apoolkerakujuline nagu vanade roomlaste Panteon. Michelangelo- jätkas Bramante'i tööd Rooma Peetri kiriku kallal. Palladio- San Giorgio kirik Veneetsias ja Villa Rotonda Vicenzas. 16.sajandil sai arhitektide püüdluseks suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldsmuljesse. Suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. 15.16.sajandi alguse kunsti nimetatakse kõrgrenessansiks. 16. Leonardo da Vinci töötas sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrvalt tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga. 17. Püha õhtusöömaaeg jutustab Kritsuse ja tema 12 jüngri viimasest koosviibimisest, kus Kristus teatab,
pikemaks, et saada läänemaisele ristiusu kirikule tüüpiline pikihoone, mistõttu asendus kreeka risti kujuline põhiplaan ladina ristiga. 3. Mis on palladianism?(Kes tegi ja tuntud töö) Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, matkides nii antiiktemplite arhitektuuri. Palladio kavandatud on San Giorgio kirik Veneetsias ning Vicenzas asuv Villa Rotonda. 4. Milline oli kõrgrenessansi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas? Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 5. Leonardo da Vinci ( kes on, tööd ) Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius
paroodiad. Teatri taassünd (tragoodia, komöödia). Dante ("Jumalik komöödia"), Boccaccio ("Decameron") · Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). · Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) · Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Barokk: Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest (kulunud väljend). Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus..
sajandi suurim rajatis- Rooma Peetri kirik. Kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli. · Michelangelo Buonarroti jätkas Bramante tööd, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija, luuletaja ja teadlase anded. · Andrea Palladio oli kuulsaim ehitustegevuse meister. Teda isel usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv. Ta kavandas Veneetsiasse San Giorgio kiriku. Tema kavandatud villadest oli kuulsaim Vicenzas asuv Villa Rotonda. Kunst Itaalias 16.sajandil. Leonardo ja Raffaeil · 15.sajandi lõpul olid Itaalias rasked ajad. Korraldati sõjakäike sinna. Ka tööstuse areng takerdus. · Kunstielu uueks keskuseks sai Rooma. · 16.sajandi alguse kunsti nim kõrgrenessansiks. See ei ole ainult vararenessansi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine, uute eesmärkida või rõhuasetusega kunst. · Kõrgrenessansile omane on isiku tähtsuse enneolematu tõus.
ANDREA PALLADIO (1508-1580) Renessansiajastu viimane suurmeister, silmapaistev teoreetik. Renessansiarhitekt, kes kõige järjekindlamalt püüdis silmas pidada antiikarhitektuuri mõjusid. Tema kunst oli esmajoones rajatud monumentaalse mõju taotlusele, mis kippus siiski varjutama funktsionaalsuse. Domineeriv on sammas, sambad ulatuvad üle mitme korruse, muud detailid jäävad kõrvale. Ka tema kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Palladio tegutses Veneetsias ja Vicenzas. Vicenza basiilika, mille Palladio kohandas linna raekojaks, arvukad paleed Vicenzas, tuntuim Villa Rotonda. Villa Rotonda (tuntakse ka Villa Capra Valmarana nime all) on täiesti sümmeetriline ehitis, see on kokkuvõte Palladio loomingust. Hoone ja maastik tekitavad terviku. Palladio oli väga mõjurikas arhitekt, tekkis Palladio laad ehk PALLADIANISM, mis oli mitme sajandi jooksul eeskujuks euroopa arhitektidele.
● ANDREA PALLADIO (1508-1580) ● Renessansiajastu viimane suurmeister, silmapaistev teoreetik. Renessansiarhitekt, kes kõige järjekindlamalt püüdis silmas pidada antiikarhitektuuri mõjusid. Tema kunst oli esmajoones rajatud monumentaalse mõju taotlusele, mis kippus siiski varjutama funktsionaalsuse. Domineeriv on sammas, sambad ulatuvad üle mitme korruse, muud detailid jäävad kõrvale. Ka tema kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Palladio tegutses Veneetsias ja Vicenzas. ● Vicenza basiilika, mille Palladio kohandas linna raekojaks, arvukad paleed Vicenzas, tuntuim Villa Rotonda. Villa Rotonda (tuntakse ka Villa Capra Valmarana nime all) on täiesti sümmeetriline ehitis, see on kokkuvõte Palladio loomingust. Hoone ja maastik tekitavad terviku. 21 ● Palladio oli väga mõjurikas arhitekt, tekkis Palladio laad ehk PALLADIANISM, mis oli
palladionismile. 9. Kuidas näeb välja tema ehitatud San Giorgio kirik Veneetsias? Vaata pilti ja leia sellel sulle tuttavaid ehitusosi ja -detaile. Fassaadi ilmestab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil. Lossitaolised maamajad., ruudukujuline põhiplaan,poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korrus, laiad trepid, keskel, kupli all ümmargune saal. 10. Milline oli tuntuim tema paljudest villadest? Kirjelda seda ehitist. Vicenzas asuv Villa Rotonda, ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. 11. Mida kujutab endast kolossaalorder? Kolossaalorder 'sambad ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse Kunst Itaalias 16.saj. Leonardo ja Raffael 1. Kuidas nimetatakse 16.saj. I poole kunsti Itaalias? kõrgrenessanss 2. Milliseks muutus kõrgrenessansi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas?
arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile- tüüpiline on siin ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Palladio kasutas sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse- nim. kolossaalorder. (5. pilt) Sammasfassaade pidas Palladio sobivaks mitte ainult kirikutele, vaid ka ilmalikele hoonetele. 16. saj.-l oli rikastel veneetslastel mandril maavaldusi, kuhu nad püstitasid lossitaolisi maamaju- villasid. Palladio kavandatuist on kuulsaim Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujulise põhiplaaniga hoone (keskse ümmarguse saaliga kupli all), mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. Itaalia maalikunst 15. saj. Maalide temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks- pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15 saj. II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus
sajandil basiilikaks ja enamus kirikust on barokkstiilis (nt. Pikihoone), natuke on näha ka renessansi (nt kuppel, kooriruum), ei saa õigeusu moodi kirikut Tema õuearhitektiks on D. Bramaute Tsentraalehitis Tempietto (rotund) kiriku õuel lk 59 Michelangelo Buonarroti Rooma Peetri kirik - Läänemaailma suurim kirik, mahutab umbes 600 inimest, kirik on väga kõrge Üleval on rist A. Palladio San Giorgio kirik (kolossaalorder, sambad) Tuntum ehitis on kodulinnas Vicenzas Villa Rotonda (ruudukujulise põhiplaaniga) Saal on ümmargune Ruudukujulisel villal on 4 sissepääsu suure trepiga, need moodustavad 4 väiksemat ruutu Jacopo Sansovino Tema on teinud Veneetsia raamatukogu, mis valmis 16.sajandi keskpaigas (Püha Markuse raamatukogu); 2-korruseline MADALMAADE RENESSANSSKUNST 15.-16.sajandil Holland, Belgia, Luxembourg Majanduslikult teine Euroopa arenenum piirkond Itaalia kõrval
Bütsantsist kreeka käsikirjad 15. saj. – Vatikani raamatukogu. Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 –1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Draama taasavastamine 15.-16. saj. Püsivate teatrite ehitamine Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Renessansi eepika 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre de Ronsard, La Franciade) 2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de Camões, Os Lusíadas)
Firenzes tegutsenud maalija, arhitekt ja kunstiteoreetik Giorgio Vasari (1511- 1574) lõi aga esimese renessanss-stiilis tänavaansambli nn. Uffizi tänava (1560-74). Uffizi tänava hooned olid kavandatud ruumidena Cosimo di Medici paisunud riigiaparaadile. Seda 140 m pikkust ja 18 m laiust tänavat äärestavad ühesuguste fassaadidega 18 m kõrgused hooned, mille kaunistamisel on rikkalikult kasutatud stiilseid ehisvorme. Renessansi viimaseks suureks esindajaks peetakse Veneetsias, Paduas, Vicenzas ja Veronas ehitanud Andrea Palladiot (1508-80), kes on tuntud ka arhitektuuriteoreetikuna. Oma loomingus taotles Palladio hoone selget liigendust, rangust ja proportsioonikooskõla. Palladio rakendas ehitistes osade üksteisest väljakasvamist, saavutades sellega tervikliku mõju. Tema tähtsamate ehitiste hulka kuuluvad Vicenza lähedale ehitatud aadliku maamaja Villa Rotonda (1553-1606). Künkale ehitatud hoone põhikorpus kuubikujuline massiiv on tasakaalustatud
aeda rajama. Reljeef oli siin künklik, domineeris pöögimets. Hiljem on siia palju eksootilisi puid- põõsaid juurde istutatud. Ümber järve lookleb teerada, mida mööda kõndides avanevad jalutajale erinevad maalilised vaated. Sümboolikast. Järve ümber rajatud ansambel on loodud Virgiliuse poeemi "Aeneis" järgi, sümboliseerides Cumae sibülli seiklusi Aeneist allmaailma saates. Palgatud arhitekt projekteeris koopia Palladio kivisillast Itaalias (Vicenzas), siin on ka klassikaline Apollo tempel, Flora tempel, obelisk, gooti stiilis kolmnurkne torn. Kõik need ehitused äratavad jalutajas erinevaid assotsiatsioone ja panevad vaikselt mõtisklema klassikalistel teemadel. Suurimaid atraktsioone Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 123 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
