nende vaba aega ning seal hulgas sellega ka kasumit teenida. Missiooniks on lähiümbruskonna inimeste teadlikkuse suurendamine vibulaskmisest ning loodan, et inimesed hakkaksid rohkem sellega tegelema. Teha Tapa elu võimalikult põnevaks ühiste üritustega Tapa mõisa juures. 4 Visioon Tulevikus sooviksin näha Tapa mõisa juures askeldamas palju turiste ning erinevas vanuses inimesi, eelkõige noori. Visiooni üheks osaks on veel õpetajad, kes õpetavad soovijatele vibulaskmist. Ootan ka tulevikus Eesti meistreid vibulaskmise alal ning ka lisaks vibulaskmisele on soovi alustada ka paintball'i või laskmisega. JUHTIMINE JA PERSONAL 5 Juhtimine Enamus ülesanded on juhatajal. Juhataja peab hoolitsema selle eest, et kõik toimiks nii nagu peab, tema muretseb vajalikud kaubad, et teenust pakkuda. Lisaks peab juhataja tegelema ka raamatupidamisega. Klientide eest hoolitseb personal ja vajadusel ka juhataja. 6 Personal
-EEK Limpa maasikajook 15.-EEK KARASTUSJOOGID Limonaad 20.-EEK Kelluke 15.-EEK Valge klaar 20.-EEK RC COLA 25.-EEK Vesi 20.-EEK A lecoq kali 20.- LISA 3 Väimela Mõisahotell Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] Ekskursioon ATV matk Seedri puhketalu Matk kestab kokku 3 tundi · 1 tund:koolitus, kus tutvustatakse ohutusnõudeid ja rajaskeeme · 2 tund:saab sõita mööda radasid ATV-dega · 3 tund:saab proovida vibulaskmist ja soovikorral mängida lauatennist, noolemängu Saab tutvuda Seedri puhketalu tööde ja tegemistega Soovikorral võib ka sauna rentida Hind sisaldab käibemaksu 30% www.seedripuhketalu.ee Väimela Mõisahotell Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] LISA 4 Bussirent: Giidimikrofon Konditsioneer DVD ja stereo Joogiaparaat Külmik WC Wifi Busside tellimine: [email protected]
Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, hästi ujuma, laskma vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega, kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures, oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine. Rüütel pidi valdama seitset rüütlioskust: ratsutamist, ujumist, vibulaskmist, rusikavõitlust, pistrikujahti, malemängu ja luuletamist. Rüütlile vajalikke oskusi lihviti turniiridel. 3.1 TURNIIRID Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid. Neid peeti mõne feodaallossi läheduses ning sinna kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa
Portreed keiserlikust perekonnast näitavad et Maria Theresa sarnanes imperaator Elisabeth Christinega ja peahertsoginna Maria Annaga. Preisi suursaadik märkis et tal olid suured sinised silmad ja heleblondid juuksed kerge punase varjundiga, lai suu ning tugev keha. Tema vanemad ja vanavanemad olid üksteisega lähedalt seotud, muutes Maria Theresa üheks ainukestest Habsburgidest keda poldud koha peal üles kasvatatud. Maria Theresa oli vaikne ja vaoshoitud laps, kes nautis laulmist ja vibulaskmist. Ta isa keelas tal hobusega ratsutamise kuid hiljem õppis ta ära kõik põhitõed sest tal läks neid vaja kui teda Ungaris krooniti. Imperaatori perekond tegi pidevalt ooperi etendusi, sageli viis neid läbi Charles VI , ning Maria Theresale nautis neis osalemist. Tema haridust kontrollisid jesuiidid. Maria Theresa uskus et kaasaegne ladina keel on väga hea aga muud ei osanud jesuiidid talle õpetada. Tema kirjavead ja kirjavahe märkide kasutus olid
Põhimõtteliselt kasutati õpipoisse ära tasuta tööjõuna, sest rüütliks hakati poisse õpetama alles siis, kui nad olid umbes neljateistaastased. Õpinguid alustati nii vara, sest siis oli laps kõige mõjutavam ning seda said mõjutada mõtlema rüütelikult. Paazist järgmine aste oli skvaier. Varem õpitut hakati edasi arendama. Relvade õppimisest ja kasutamis põhitõdest astuti sammu võrra kõrgemale ning hakati relvade käsitlemist lihvima. Harjutati vibulaskmist vastu puutulpa, nad pidid olema võimalised tegema hirvele lõppu peale. Musklijõu treenimiseks harjutati kaks korda raskemate relvadega kui lahinguväljal. Turviste puhastamisest mindi üle selle kandmisele. Skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loolik osa. Rüütlite elus oli tähtsal kohal lahinguturniir, selle jaoks harjutati piigi hoidmist nii, et see käest ära ei libiseks ning piigiga pöörleva märklaua tabamist. Peale tabamist
Survive in sööki vabas õhus jne. Samuti Finnish 2.-10. august sõidetakse mägijalgratastega, wilderness 15-20 inglise 299 Soome, Syöte proovitakse mägironimist, during the vibulaskmist ja tehakse pikki matku. night Mõnel ööl ööbitakse vabas looduses. Laagrit juhendavad Soome rahvamuusika professionaalsed muusikud ja muusika õpetajad. Folk Music
Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, ujumist, laskmist vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega ja kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine. Rüütel pidi valdama seitset rüütlioskust: ratsutamist, ujumist, vibulaskmist, rusikavõitlust, pistrikujahti, malemängu ja luuletamist. Rüütlile vajalikke oskusi lihviti turniiridel. Need olid näitlikud lahingud, mis olid väljaõppes väga tähtsal kohal. Esialgu võideldi turniiril nüride odadega, seejärel odadega, millel oli otsas ketas, et tera liiga sügavale ei läheks ja vastast liiga rängalt ei vigastaks. Viimaks võideldi ka lahingurelvadega.Turniirid ei olnud ainult sõjalise väljaõppe
a. rangelt puritaanlikus väikeeaadliku perekonnas, kus ta pärast kahe lapseeas venna surma kasvas üles viie õe seltsis. Tänapäeval tähistab puritaanlus pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust, kuid 17 sajandi Inglismaal olid puritaanid range usulise elukorraldusega kristlased (3). Kohalikus koolis omandas ta nii palju ladina keelt, et suutis hiljem riigimehena selles keeles välissaadikutega vestelda. Tugev impulsiivne noormees harrastas pallimängu, vehklemist, vibulaskmist, ujumist ja jahipidamist. Astunud Cambridge´i ülikooli, sai ta seal õppida vaevalt aasta, kui tal isa surma tõttu tuli õpingud pooleli jätta. Mõne aasta pärast abiellus ta Londoni kaupmehe tütrega. Ootamatult surnud emapoolse onu 6 pärandus tegi Cromwelli rikkaks ja temast sai tüüpiline uusaadlik. Olles valitud pika parlamendi saadikuks, ei paistnud ta teiste seas esialgu silma
Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente Babüloonia: Riik Lõuna-Mesopotaamias, tekkis 1830.a eKr. Hammurapi seadused. Leitud bareljeefe, mis kujutavad jahipidamist, vibulaskmist, rusikavõitlust ja võiduajamist 2-rattalistel kaarikutel. Kehalised harjutused sõjalise ettevalmistuse eesmärkidel. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente. Egiptuses: Valitseva klassi kehaline kasvatus oli sõjalis-rakendusliku suunitlusega. Valitsevasse klassi kuuluvad Egiptuse naised harrastasid meelelahutusena pallimänge ja tantsimist. Harrastati maadlust, rusikavõitlust, ratsutamist, kaarikusõitu, jahipidamist, vehklemist,
Kuid tolle aja tavade kohaselt olid lapsed juba tutvunud sõjalise etiketi alustega. Igas poistegrupis oli oma liider, kes vastutas templi või kooli õpetaja ees kõigi oma grupi liikmete eest. Nende õpetajate range järelvalve all hakkasid poisid kirjanduslikke tekste pähe õppima, aru neist polnud veel tarviski saada. See tegevus algas kümnendast eluaastast. 10-11 aasta vanuses hakkasid nad õppima ja kasutama ametliku etiketi reegleid. 13- aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15-aastaselt asusid nad õppima hiina klassikat ning kogemustega pedagoogid aitasid neil valida neile sobivama ja meeldivama suuna sõjalises juhtimises. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õppimist oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Säärane individuaalõpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni.
palju rahvuseline Vene riik kujunes välja riigi keskus: aastaks: · 10.-12.sajandil · 1682 · 12.-14.sajandil · 1721 · 14.-16.sajandil · 1825 2. Peeter I asutas noormeestele elementaarse 20.Peeter I valitsemise ajal hakati Venemaal sõjalise väljaõppe andmiseks mängupolgu: harrastama · Tsarskoje Selos · Vibulaskmist · Semjonvski külas · Riistvõimlemist · Preoprazenski külas · Uisutamist 3.Väejuht, kes viis Vene armee sõjali- 22.Vene väejuht,kelle deviisiks oli ,,raske kehalise ettevalmistuse maailma tasemele õppustel,kerge lahingus" on oli: Fjodor Usakov · Francisco Amoros Mihhail Kutuzov · Mihhail Kutuzov Aleksander Suvorov
Saanud kuningaks, ei kulutanud Philippos II poeg tühjalt aega. Rahuajal veetis ta päevi kohtuasju arutades ja sõjaväge lahinguteks ette valmistades, jahil käies ja lugedes. Makedoonia aristokraatiaga suhelda Aleksander eriti ei armastanud, eelistades sellele võimalikult rohkem sõjameeste hulgas viibida, sest pidid ju viimased aitama tal võitmatu väejuhi kuulsust saavutada. Ka sõjaretkedel kasutas noor kuningas sõdimisest vaba aega kasulikult. Ta harjutas vibulaskmist, mõõgavõitlust ja töötas välja käsitsivõitluse uusi võtteid, treenis vägagi riskantset kiirestiliikuvalt sõjakaarikult mahahüppamist ja uuesti sellele kargamist. Philippos ja Aleksander voidavad kreeklasi Chaironeia lahingus 338 eKr Oma väejuhitalenti ja sõjalist mehisust demonstreeris kuningapoeg juba 338. a. eKr, purustades Chaironeia juures teebalased lahingus, kus Philippos II- l tuli võidelda Kreeka linnriikide liiduväe vastu
vaieldamatult kõige atraktiivsem linnus, kus on võimalus reisida tagasi keskaega. Linnus ei ole vaid vaatamiseks. Turist saab osaleda igasuguste keskajaga seotud tegemistes või ammutada teadmisi keskajale iseloomulikust tegevusest (nt nõiduses kahtlustavate inimeste piinamine) näiteks saab külastada piinakambrit, õudustekambrit, veinikeldrit, vaadata-proovida sepatööd, osaleda mõõgavõistlused, proovida vibulaskmist, vaadata linnuses elavaid koduloomi, teaduste kambris saab valmistada püssirohtu. 20. Narva linnus Narva linnus Võimalus suvel külastada mitmesaja aasta tagust käsitööliste küla, kus kohapeal meistrid omasoodu tegutsevad ja turistid nende elu-olust osa saavad. Põhjaõues on sepikoda, pitsikoda, keraamikakoda ja vanaaja apteek ehk Apotheka. Sealt võib leida ajastule vastavaid maitse ja ravimtaimi, segada endale apteekri juhendamisel sobiv maitseainesegu või teha hoopis sinepit.
.................................................................... 6. Lisad.................................................................................................................................. 2 1. LASKESPORDI AJALUGU ÜLDINE SISSEJUHATUS. NB! Laskesport on spordiala, mille puhul lastakse käsitulirelvast või õhkrelvast märki seisva või liikuva märklehe ning lendava märgi pihta. Tulirelvade ajalugu küünib sajadite tagusesse aega, kus inimesed hakkasid praktiseerima vibulaskmist. Varasematel aastatel toimus see stiihiliselt, kuid viimase saja aasta jooksul on tekkinud hulganisti laskespordiorganisatsioone, mis uhendavad omavahel erinevate riikide laskureid.Teadaolevalt on tänapäeva maailmas seitse ulemaailmset laskespordiorganisatsiooni ja nendele lisaks veel maailmajagude konfoderatsioonid.
(1125-255 eKr). Kirjanduses mainitakse vibukütte, vehklemist ja maadlust, mis oli ülikute tegevusalaks. Teadaolevalt vanim legend räägib imperaatori Huang Ti ja sarvilise koletise Chih Yu võitlusest 4000 aastat tagasi. Sellist maadlust, kus osavõtjad panid endale pähe lehmasarved ja püüdsid torgata või rebida üksteist, harrastasid tihti farmerid. Algul nimetati seda chiao-ti'ks. Kevade ja Sügise perioodil (722-481 eKr) õppisid ülikud kuut kunsti: käitumist, muusikat, vibulaskmist, rusikavõitlust, kirjutamist ja aritmeetikat. Sel ajal peeti sõda huvitaval kombel, nimelt kasutati lahingukorda "sein-seina vastu". Nooled lasti lendu kordamööda ja ümberpiiratud vaenlasele saadeti vilja. Sõdivate Riikide perioodil (403-221 eKr) oli kontroll veel kuningavõimu käes, aga peagi muutusid sõjad veriseks. Jalaväelased valiti väga rangete piiritluste järgi. Ka lihtinimesed said juba osaleda sõjapidamises. Hsum Tzu märkis, et sõdur pidi olema võimeline kandma kolme
on väga peen ning mis olid tõelised staatusesümbolid. Kõige uhkem sõjanuiapea leid on Ahvenamaalt Finby’st leitud pronksist sõjanuiapea. (ristisõdija annab vannet?) See on pärit 12. sajandi lõpust – 13. sajandist (?) Peale tavaliste sõjanuiade on omal ajal olnud ka piitsnuiad (kettnuiad?), need on samuti ääretult efektiivsed ning head relvad. Vibu Venelastega seoses on Henrik korduvalt maininud vibukütte. Eestlastega seoses Henrik vibulaskmist maininud eriti ei ole, vaid kahel korral. Ta mainis saarlasi. Eestlased küll kasutasid vibu, kuid kasutasid seda suhteliselt vähe. Põhjuseks võib olla näiteks see, et meil muinasaja lõpul kütiti metsloomi vähe (metsloomaluid kõigist luudest vaid 10%). See näitab, et jahil on teisejärguline roll, vibu juures on oluline aga see, et vibu saab hästi lasta vaid siis, kui seda iga päev lasta ning harjutada. Ammud ja ammunooled
huvi teadmiste vastu. Valitseja ise püüdis igati eeskuju näidata. Kõrgemate samuraiklannide poegade süstemaatiline õpetamine algas ametlikult pärast seda, kui nad olid saanud 8-9aastaseks. Viieaastased poisid said omale esimese samuraiüli- konna ja mõõga, millest nad enam kunagi ei lahkunud. Saanud selle esimese mõõga, liitus poiss teiste oma regiooni poistega. 10-11 aasta vanuses hakkasid nad õppima ja kasutama ametliku etiketi reegleid. 13aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15aastaselt asusid nad 24 õppima hiina klassikat. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õpinguid oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Selline õpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Koolid olid hästi varustatud treeninguruumide ja loengusaalidega. Hommikuti õpiti
Valitseja ise püüdis igati eeskuju näidata. Kõrgemate samuraiklannide poegade süstemaatiline õpetamine algas ametlikult pärast seda, kui nad olid saanud 8-9aastaseks. Viieaastased poisid said omale esimese samuraiüli- konna ja mõõga, millest nad enam kunagi ei lahkunud. Saanud selle esimese mõõga, liitus poiss teiste oma regiooni poistega. 10-11 aasta vanuses hakkasid nad õppima ja kasutama ametliku etiketi reegleid. 13aastaselt hakkasid nad harjutama vibulaskmist, mõõga- ja odavehklemist ning jätkasid neid treeninguid terve oma elu vältel. 15aastaselt asusid nad 24 õppima hiina klassikat. Kui poisid said 16 aasta vanuseks, saadeti grupid laiali ja iga poiss jätkas õpinguid oma õpetaja juures individuaalprogrammi alusel. Selline õpe jätkus kuni 22 aasta vanuseni. Koolid olid hästi varustatud treeninguruumide ja loengusaalidega. Hommikuti õpiti kirjandust, päevane aeg oli pühendatud treeningutele
annaabi.ee 
