Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vibratsioontõbi - sarnased materjalid

vibratsioon, hendamine, betoon, puur, traktor, ired, kohtvibratsioon, kutsehaigus, igul, sagedustel, rmede, letik, gastriit, henemine, tamisel, kahjulikku, neeldumiskoefitsient, missugustel, ekskavaator, neelav, neelavad, poorsed, tellis, betoonsein, spetsiaalsed, gaasbetoon, mehaaniline, helepanu, hjustavad, nkumised, isolatsioon, ikese, rlevad, muhvid
thumbnail
14
pptx

VIBRATSIOON

VIBRATSIOON  MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID  võnkesagedus  võnkeamplituud (m)  võnkeperiood (s)  kiirus (m/s)  kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON  sageduse järgi  madalsageduslik kuni 35 Hz  kesksageduslik 35-125 Hz  kõrgsageduslik üle 125 Hz  töötajaga kontakti järgi  kohalik  üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE  KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a  perifeerne närvisüsteem  veresooned   tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE  KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul  veresoonte seinte muutused   kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a.  struktuursed muutused veresoontes, närvides,   

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Vibratsioon praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ­ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus;

Riski- ja ohutusõpetus
171 allalaadimist
thumbnail
8
doc

VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2

Tööohutus ja tervishoid
25 allalaadimist
thumbnail
124
ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002

Tervishoid
90 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015

parameetrid peavad olema hoitud sellisel tasemel, et nad ei ohusta töötaja elu ega tervist. Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töövahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude kontsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalad. Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama

Töökeskkond ja ergonoomika
50 allalaadimist
thumbnail
74
docx

TÖÖOHUTUS

ning mugavalt töötada. Soovitav on ökonoomne, küllaldane ja kõrgekvaliteetne valgustus  Kohtvalgustid on sobivad täpsust nõudvaks tööks Sobivalt paigutatud kohtvalgustus säästab kulutusi energiale  Eemaldada pimestav valgus.  Eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest  Valida sobiv nägemistaust ülesannete täitmiseks  Regulaarselt puhastada aknaid ja hooldada valgusallikaid    Vibratsioon  VIBRATSIOON PARAMEETRID  võnkesagedus  võnkeamplituud (m)  võnkeperiood (s)  kiirus (m/s)  kiirendus (m/s2)  KLASSIFIKATSIOON  Sageduse järgi  madalsageduslik kuni 35 Hz  kesksageduslik 35-125 Hz  kõrgsageduslik üle 125 Hz   Töötajaga kontakti järgi  kohalik  üldine  VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE  KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON  Madalad sagedused (kuni 35Hz)

Ergonoomika
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

LABORATOORNE TÖÖ NR 9: VIBRATSIOONI UURIMINE

85 Vibrokiirendus, m/s^2 10 2.92 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 100 82.3 80 69.1 54 60 Vibratsioon sagedus, Hz 40 20 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge ,V 3.Vibratsiooni mõju sõltub töötaja kehaehitusest, vanusest, soost ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitatav vibrat- siooni tingimustes töötada alla 20–aastastel isikutel

Ergonoomika
57 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kaugõppe materjal

parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697;

Töötervishoid ja -ohutus
459 allalaadimist
thumbnail
53
docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus ületa piirnorme. (4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 6. Füüsikalised ohutegurid [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] (1) Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja niiskus, müra ja vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid. [Lõike 1 sõnastus alates 1. 07. 2003] (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk;

Tööohutus ja tervishoid
322 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ergonoomia lõputöö

2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.......................................................................................lk 9 Valgustus.......................................................................................................lk 10 Kokkuvõte.....................................................................................................lk 12 Kasutatud kirjandus.......................................

Tööohutus ja tervishoid
96 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; • 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; Töökeskkonna ohutegurid: (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra - Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB

Riski- ja ohutusõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Tööõiguse kordamisküsimused-vastused

vastavalt vormile. ·Töötervishoiuarst tutvub enne tervisekontrolli alustamist töötajate töötingimustega ja riskianalüüsiga. ·Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk 3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. - Müra ·Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). ·Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. ·Lubatud max

Tööõigus
81 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ohutegurid

- Hoolitse selle eest, et masinad oleksid hästi hooldatud. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega. Vibratsioon On materiaalse keha võnkumine, mida mõõdetakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega. Mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2 Vibratsioon inimkehale jaguneb: - üldvibratsioon (kogu keha vibratsioon) kehtiv norm 0,5m/s2 Peamised allikad: masinad, vibratsioon ehitistes, töötava masina naabrus. - kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm 2,5 m/s2 Peamised allikad: masinad, mida hoitakse käes. Soodustavad tegurid: - füüsiline koormus (tööriista kramplik hoidmine) - sundasendid - tööriista tagasitõuge - müra - madal temperatuur ja niiskus Vibratsioonitõbi : krooniliselt kulgev haigus, millega kaasnevad: - muutused kätes ­ valud, suremistunne, tuimus, paistetus, pigistusjõu nõrgenemine, külmakartlikkus;

Tööohutus ja tervishoid
71 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Ohutegurid minu töös

Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse

Ainetöö
10 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Füüsikalised ohutegurid

sõnade kuulmisel. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist. Tekitab nimmeristluuradikuliiti, pidamisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikus langeb, alaneb tähelepanu. Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10dB(A) võrra, muutub vestlus võimatuks. 75dB juures ei oel kuulda telefoni, 85dB puhul on tavaline kõne võimatu. VIBRATSIOON Vibratsioonitõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga ­ üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmetele aluste (nt ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel

Töökeskkond
65 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsikalised ohutegurid töökeskkonnas

..........................................................3 2. MÜRA....................................................................................................4 1.1 Müra toime tervisele.........................................................................5 1.2 Müra kaudne toime...........................................................................5 1.3 Müra kaitse ......................................................................................5 3. VIBRATSIOON.....................................................................................6 1.4 Kohtvibratsiooni toime.....................................................................6 1.5 Üldvibratsiooni toime ......................................................................6 1.6 Vibratsiooni tõbi ..............................................................................7 1.7 Vibratsiooni vältimine ...............................................................

Tööohutus ja tervishoid
127 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Töökeskkonna ohtus

4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja ­ põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus.

Tööohutus ja tervishoid
48 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Töökeskkonnaohutus Riskianalüüs Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, valgustus, töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad, soojus ja külmus, surveanumad ja seadme surve all olevad osad, töötamine kõrgustes ja kaeveööd. Müra on korrapäratu sageduse ja amplituudiga soovimatu heli. Mürakahjustus võib tekkida väga tugeva heliimpulsi toimel- akustiline traume – näiteks plahvatus, helitugevus ületab 140dB, kestab sageli vähem kui 0,2 sekundit.Pikaaegse püsiva või

Töökeskkond ja ergonoomika
35 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ergonoomiliselt hea töökoht

kuuele kuni 30 naisele. Üks pesemisvõimalus igale 15 töötajale, riietusruumise, lukustavate kappide ja dusside olemas olu. · Ruum kus töötajad saavad süüa peab olema mugav ja lõdvestava õhkkonnaga (eemal töökohtadest). · Valige ruum, kus on hea korraldada nõupidamisi või koolitust. See ruum peab olema vaba härivatest mõjudest ja mürast, niii et seal oleks hea kuuldavus. Müra ja vibratsioon Paljudes töökohtades on masinate ja seadmete tekitav müratase kahjulik kuulmisele ning võib kahjustada töötajate tervist. Kui kaks töötajat seisavad teineteisest käsivarre pikkuse kaugusel ega saa teineteisega normaalse tooniga rääkida, siis on müratase liiga kõrge (Müratase üle 85-90 dB(A) kahjustab kuulmist). Kõrge müratase võib põhjustada õnnetus ja mõjutada tootlikkust, kuna nii hoiatus- kui ka teised signaalid pole kuuldavad. Müra vähendamiseks on parim

Tervis
24 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Riskiohutuse eksam

mehhaaniline tolm, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 15. Müra kahjulik toime inimorganismile Müra keskkonnas on raske keskenduda ning tihedate puhkepausideta väsib inimene kiiresti ja töös tehakse sagedamini vigu. Liigne müra tööpaigas häirib suhtlemist töötajate vahel, põhjustab stressi ja mõjutab töötulemusi. Nürikuulmus kui kutsehaigus on Eestis esinemissageduselt kolmas. Müra kaudne toime avaldab mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu organismile. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuste tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu, töövõime ja tööviljakus alanevad

Riski- ja ohuõpetus
280 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Töölise juhendamine ehitusplatsil

või ametikohustuste hulka; 7. Kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 8. Kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. 4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: Ehitusplatsi ettevalmistamisel kasutatakse traktori alusel ehitatud kobesteid, võsalõikureid ja kännujuurijaid. Riskitegurid: tõukeline vibratsioon (võib põhjustada vibratsioonitõbe), vaegkuulmist tekitav müra ning juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil. Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused). Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on

Ehitus
18 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Müra ja Vibratsiooni reostus

Võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt Euroopa Liidu rohelises raamatus `'Tuleviku mürapoliitika'' väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge Helirõhu ja helirõhutaseme võrdlus Müra vähendamine Müra vähendamise võimalused on: müraallikate kaudu leviku tee kaudu hoonete akutistiliste omaduste kaudu Vibratsioon vibratsioon ­ tahke keha mehaaniline võnkumine üldvibratsioon ­ mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale voi lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu püsiv vibratsioon ­ vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB; muutuv vibratsioon ­ vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB; Vibratsiooni mõju keskkonnale Ehitiste kahjustused

Ökoloogia
34 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Töökeskkonna ohutus

Töö tervisehoid ja tööohutus Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus ­ põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud.

Tööohutus ja tervishoid
82 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kutsehaigused ja tööõnnetused

Samuti on suur roll töökeskkonna muutumisel järjest töötaja sõbralikumaks. Näiteks on asbest tänapäeval enamus riikides keelatud materjal ja tänu sellele on asbestoosi esinemine kaduv nähtus. Tööriistad ja masinad disainitakse lähtudes sellest, et inimene peab nendega tõhusalt ja pikalt töötama. Näiteks on tänapäeva rasketehnika nagu buldooserid, ekskavaatorid, veoautod jne. juhikoht tehtud väga mugavaks ja ergonoomiliseks. Alla on viidud lubatud müratase ja vibratsioon, kogu juhtimis aparatuur on tehtud lihtsaks ja käepäraseks. Kõike seda tehakse selleks, et vältida kutsehaigusi ja tööõnnetusi, et tööline ei väsiks ja töötaks pikalt ja kaua kõrge eani. See omakorda pikendab inimese tervelt elatud eluiga, mis oma korda lubaks tõsta pensionile mineku iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid.

Tööohutus ja tervishoid
73 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Tööõnnetus ja keskkond

5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada; 6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme. (4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 6. Füüsikalised ohutegurid (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. (2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.

Tööohutus ja tervishoid
129 allalaadimist
thumbnail
25
doc

OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS

Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. Ohutegurid töökeskkonnas Riskianalüüsi käigus hinnatakse ohutegureid, mis tulenevad Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest ning seadusest tulenevatest määrustest, mis kohalduvad antud ettevõttele. Ohutegurite jaotamise alused (alus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus): Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Page 8 of 25

Tööohutus ja töötervishoid
29 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus

Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul. 10. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid ­ müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, uv-kiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus, elektromagnetväli. Õhu liikumise kiirus, temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad osad, valgustuse puudus, kukkumis- ja elektrilöögioht. Keemilised ohutegurid ­ ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (asbest ­ tulemuseks asbestoos, mis tapab aasta jooksul)

Tööohutus ja töötervishoid
24 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Töökeskkonna ohutuse alused

Töökoht ja töövahendid heas tehnilises seisukorras, korrapäraselt hooldatud Kaitsevahendid, ohuseadeldised korrapäraselt hooldatud, kontrollitud Töötaja ohutust ja tervist mõjutavad puudused tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti Töökohas olevad ohualad tuleb märgistada vastavalt, kõrvaliste isikute juurdepääsu vältida Vajadusel võib ohualasse siseneda ainult koos vastava väljaõppe saanud töötaja juuresolekul OHUTEGURID (5+töölaad) · Füüsikalised Müra vibratsioon kiirgus(UV-kiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) elektromagnetväli õhu liikumise kiirus (konditsioneer, ventilatsioon) õhutemperatuur ja ­niiskus kõrge või madal õhurõhk masinate või seadmete liikuvad või teravad osad (lauanurgad, trepid) valgustuse puudused kukkumis- ja elektrilöögioht jm. Töökoha sisekliima: Õhutemp. Ja ­niiskus ning õhu liikiumise kiirus, peb olema töö ülesande täitmiseks sobiv;

Tööohutus ja tervishoid
181 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku valgust. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse. Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust. Kunstlikuks valgustuseks võib kasutada üld- või kombineeritud valgustust. Tootmisruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud. Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele sanitaarnormidele. 7. MÜRA JA VIBRATSIOON Tootmismüra on tootmisseadmetelt lähtuvate helide korrapäratu kombinatsioon. Mõjub kesknärvisüsteemile, põhjustab kurtust, tekitab peavalu, alandab töövõimet, suurendab tööõnnetuste arvu. Kui tehniliste abinõudega ei ole võimalik müra valjusust vähendada (heliallika isoleerimine, helineelaja kasutamine), tuleb kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid kõrvatroppe. Mürarikastes

Tööohutus ja tervishoid
219 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Tööohutus

tuletõjemärkideks. 14. Ergonoomilised nõuded töökohale ja reziimile. -analüüsida tegevuse vajalikkust, turvalisust -koormus olgu vastavuses võimetega -õiged tööasendid(jalad,selg,kael jne.) -õiged töövõtted (ergonoomilisi töövõtteid) -kasuta ergonoomilisi abivahendeid -mugav riietus ja õiged jalanõud, head töövahendid -õige valgustus- ja müralahendus -normeeritud temperatuur -võimalikult väike vibratsioon -tööaja ja puhkeaja kombineerimine, reguleerimine -monotoonse töö lahendused 15. Optimaalne töökeskkond (müra, valgustus, temperatuur). Müra ­ mille intensiivsus on alla 80 dB, ei kahjusta kuulmist, kuid võib pikaajalisel kokkupuutel põhjustada häireid südame-veresoonkonnas (kõrgenenud vererõhk, suurenenud südame löögisagedus), mao-sooletraktis, ainevahetuses. Müra langetab töö produktiivsust,

Tööohutus
171 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun