Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI
Taevakehadega seotud elementide nimetused Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma.
Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik Esindajad Metallid Alumiinium Kroom Raud Vask Poolmetallid Germaanium Arseen Antimon Telluur Väärisgaasid Heelium Neoon Argoon Radoon Mittemetallid Vesinik Boor Süsinik Lämmastik Lantanoidid Lantaan Tseerium Praseodüüm Neodüüm Aktinoidid Aktiinium Toorium Protaktiinium Uraan Minu ilus töö
Igapäev erinevad keemilised elemendid mängivad rolli minus ja minu ümber olevas maailmas , tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale. Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementideks on : hapnik , väävel , seleen , telluur. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall , millel on kaks levinud vormi , dihapnik ehk lihtsalt hapnik(O2) ja triphapnik eks osoon (O3) .Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas , mis on omapärane selle pooles ,et kuigi molekulis on tal paarisarv elektrone , on ta paramagneetiline. Lisaks reageerib ta paljude liht- ja liitainetega kuumutamise, sellele kaasneb tavaliselt leegiga põlemine. Veel mõningate ainetega toimub reaktsioon aeglaselt ka toatemperatuuril. Hapnik on
7 Lämmastik N 47 Höbe Ag 87 Frantsium Fr 8 Hapnik 48 Kaadmium Cd 88 Raadium Ra 9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb 1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiinium Al ~?L Neptuunium Np 14 Räni Si 54 Ksenoon Xe 15 Fosfor P 55 Tseesium Cs E~-- Plutoonium Pu ~ Ameriitsium Am l6VääveI S 56 Baarium Ba 96 Kuurium Cm 17 Kloor CI 57 Lantaan La 97 Berkeelium Bk
ioniseerumisest.[viide?] Lähtudes välistegurite olemasolust või puudumisest jagunevad gaaslahendused vastavalt sõltuvateks gaaslahendusteks ja sõltumatuteks gaaslahendusteks. Mis on pooljuhid, millest sõltub nende elektrijuhtivus? Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril σ = 106...10–8 S/m. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Arendatakse ka pooljuht-nanokristalle (näiteks tuum-kest-struktuuriga pooljuht-nanokristallid). Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri
Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes.
Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega
Seetõttu võeti kasutusel rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanek tähistada elemente sümbolitega, mis saadakse ladinakeelse nimetuse esitähest või esitähest ja mõnest järgnevast tähest. Kust on pärit keemiliste elementide nimetused? Mitmed elemendid on saanud oma nimetuse taevakehade järgi. Nii on heelium saanud nime Päikese järgi (kreeka keeles helios, sama nime kandis ka päikesejumal), sest avastati esmalt just Päikeselt tulevas valguses. Telluur, seevastu, on aga nime saanud Maa järgi (ladinakeelne Tellus: Maa ja roomlaste maa jumalanna). Oma element on ka maa kaaslasel Kuul – see kannab Kuu ja kuujumalanna järgi nime seleen. Planeetidega seotud nimesid kannavad keemilistest elementidest plutoonium, uraan, neptuunium. Populaarne on olnud nimetada planeete ka maailmajagude, riikide, pealinnade, külade ja teiste geograafiliste kohtade järgi. Nii on meile tuntud ameeritsium ja euroopium.
Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC, Cu - 1085ºC, Fe - 1538ºC, W - 3422ºC. Metallide füüsikalised omadused: · Sarnased:
eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10-6...108 m. Pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatus jne.). Pooljuhid on kas keemilised elemendid või keemilised ühendid. Pooljuhtelemente on üldse 13, kuid enamkasutatavad on germaanium, räni, seleen, telluur, arseen ja fosfor. Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C. Kasutatakse mitmesuguste pooljuhtseadiste (dioodid, transistorid, türistorid, stabilisaatorid jne
vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid. DIELEKTRIK Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku.
kohal. Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mida on umbes 100 korda rohkem kui merevees Looduses leidub ka 20 loodusliku kullaühendit millest paljud on kullasulamid Nendest tähtsamad sulamid on : kuld ja hõbe (AuAg) kuld ja pallaadium (AuPd) ,kuld ja vismut (AuBi), kuld koos plaatina ja iriidiumiga , kuld ja vask (AuCu), kuld ja telluur (AuTe) KULLA TOOTMINE JA TARBIMINE Tootmine : Kaevandamine : Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 1–5 mg/kg (1–5 ppm), maaalustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav.
aine. Puhas tallium on sinakasvalge metall, mida leidub väikestes kogustes maakoores. Terbiumi(Tr) ajalugu algas 1787. aastal, kui vanas mahajäetud karjääris Rootsi küla Ytterby lähedal leidis Rootsi armee leitnant Karl Arrhenius uue mineraali, mille ta nimetas üterbiidiks. Küla nime järgi, mille lähedalt teadlane ja suurepärane ohvitser, nüüd surnud Karl Arrhenius leidis kunagi kivi, mis sisaldas avastatud elemente, nimetati neid erbiumiks ja terbiumiks Telluur(Te) avastati aastal 1782. a. Müller von Reichensteini poolt mineraali sülviniidis hõbeda ja kulla ühendina. 1798.a. uuris M. Klaproth telluuri üksikasjalisemalt ja nimetas elemendi Maa auks telluuriks (ladina keeles tellus maa). Tehneetsiumi(Tc) avastasid 1937.a. E.G Segre ja ameerika teadlane C. Perrier molübdeeni tuumade pommitamisel deuteeriumituumadega. Tehneetsiumil pole leitud mingit bioloogilist tähtsust. Nobeeliumi(No) sünteesimisest 1957
materjalikiht, mis on valmistatud kristallilisest pooljuhtpulbrist ning teiseks tootmisprotsessina kasutatav roll-to-roll-meetod, mis tagab kõrge tootlikuse. Kristalliline pooljuhtpulber koosneb keskmiselt 40 µm suurustest monoteradest, mis on kinnitatud ühe kihina polümeerkilele. Pulbri koostisosadeks on vask, tsink, tina, väävel ja seleen (CZTS-materjal), mis välistavad päikesepatareides tavapäraselt kasutatavate kallite ja haruldaste materjalide kasutamise (näiteks indium ja telluur). Päikeseenergia hind Päikese elektroenergia hind 1-ks KWh-ks on praegu umbes 0,25 eurot. Tasuvus: + akud ( ) Tootlikkus: 14 012 kWh aastas (üks inimene Eestis tarbib keskmiselt 4500 kWh aastas) Päikesepatareide keskmine garantii on 20 aastat, aga see võib töötada 35 aastani. Prognoositakse, et aastaks 2020 elektri hind, mis on toodetud tööstuselektrijaamades landeb 0,1 euroni, ja 0,15 euroni elektriks, mis on toodetud elumaja päikesepaneelidega.
millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C.
Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72 eV, ränil 1,12 eV. Germaanium ja räni on nelja valentsed ained nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul
Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) → seleniidid. Kasut: paljundusaparaatide valgustundlikud kihid, pooljuhtmaterjal (hall Se): dioodid, fototakistid, terase lisand, klaasi värvitustamine, keraamikas: värvilised glasuurid. Biotoime: Se ühendid on väga mürgised. Lihtainena vähemmürgine, kuid aurud on väga mürgised. Se ühendid eriti ohtlikud keskkonnareostuse puhul. On eluliselt tähtis element. Paljud haigused inimestel ja loomadel on seotud Se defitsiidiga. Telluur (Te)- Tunduvalt haruldasem ja palju vähem kasutatav kui seleen Looduslik Te – 8 isotoobi segu. Väga haruldane element. Tuntud on ligi 100 Te- mineraali. Toodetakse peamiselt Cu elektrolüütilisel rafineerimise “mudast” Pb tootmise jääkidest. Om: hõbehall metalliläikeline kristalliline aine, pooljuht, toatemp rabe, õhus püsiv, veega reageerib kuumutamisel. Kuumutamisel põleb → TeO2 telluurdioksiid - värvitu, vees praktiliselt lahustumatu krist aine
kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. · Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt.), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72eV, ränil 1,12eV. Germaanium ja räni on neljavalentsed ained, nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas, siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või
on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10 -6...108 m. Pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatus jne.). Pooljuhid on kas keemilised elemendid või keemilised ühendid. Pooljuhtelemente on üldse 13, kuid enamkasutatavad on germaanium, räni, seleen, telluur, arseen ja fosfor. Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C
Cu 17,5 * 10-3 W 17,5 mW Si i (20°C) 2,1 * 10 W 9 2,1 GW PVC 1020 W 1011 GW Enamasti on pooljuhid kristallilised ained. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned keemilised elemendid (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Pooljuhtide eritakistus sõltub tugevasti mitmetest välistest mõjuteguritest (temperatuur, valgus, radioaktiivne kiirgus jms) ning lisandainetest. Pooljuhtide üks iseärasusi on ka nende eritakistuse järsk vähenemine temperatuuri tõustes. Pooljuhtide eritakistuse temperatuuritegur on seega negatiivne (elektrijuhtidel vastandina reeglina positiivne).
hiljem selgus, et need on üpris levinud Se funktsioon organismis on ilmselt väga mitmekülgne - tõenäoliselt seotud väävli metabolismiga organismis - mitmed ensüümid (näit. glutatioonperoksüdaas) sisaldavad Se - stimuleerib immunogeneesi Paljud haigused inimestel ja loomadel on seotud Se defitsiidiga (kardiomüopaatia, lihasdüstroofia jt.) - eriti lastel, biogeokeemiline determineeritus (esineb näit. Hiinas, Udmurdias, Taga-Baikalis, USA-s) 3.23. Telluur sõnast tellus (lad.), genitiiv sõnast telluris – Maa lad. Tellurium – Te poolmetall ei olda üksmeelne avastamise suhtes: - Müller von Reichenstein 1792 või M. Klaproth 1798 (määratles elemendina) Tunduvalt haruldasem ja palju vähem kasutatav kui seleen 3.23.1. Leidumine looduses, tootmine Looduslik Te – 8 isotoobi segu Väga haruldane element, maakoores 1·10-6% Tuntud on ligi 100 Te-mineraali, sh
). - 83 - Pooljuhid on kas keemilised elemendid või tivustegur, mehaaniline tugevus ja suhteline pikene- keemilised ühendid. mine tõmbel. Kuna elektrijuhte kasutatakse ena- Pooljuhtelemente on üldse 13, kuid enam- mikel juhtudel traadi kujul, siis kasutatakse eritakis- kasutatavad on germaanium, räni, seleen, telluur, tuse ühikuks ka ühe meetri pikkuse ja ühe ruutmilli- 2 arseen ja fosfor. meetrilise läbilõikega traadi takistust mm /m, 2 -6 Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV kusjuures 1mm /m=1.10 m.
annaabi.ee 
