Vesipüks Mis on vesipüks? Vesipüks on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all vee kohal Vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas Läbimõõt 100-600 m Tuulekiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes - kõigest 50-100 m/s Trombi liikumise tee pikkus mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini Kuidas ja miks tekib? Vesipüksid jagunevad tekke poolest kaheks: 1) mesotsüklonaalse tekkega vesipüks, mis on sama ohtlik kui klassikaline tornaado 2) mittemesotsüklonaalse tekkega vesipüksiga ei kaasne tavaliselt äikest ja sademeid, vesipüksid on lühiajalisema kestusega Vesipükside tekkimiseks peab õhumasside kihistus olema ebapüsiv, et saaks tekkida konvektsioon Vesipüksid Eestis Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised saarte läänerannikule, kuid üsna sagedased ka
üleujutused. Tsüklonid tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temp. on on kõrge(üle +26C). Tsüklonil on kindel ehitus. Ta on võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Kogu seda ala katavad paksud rünksajupilved. Keskel on tsükloni silm, u 50 km läbimõõduga ala, kus on tuulevaikne ja selge. Silma ümber on sein, kus on kõige tugevamad tuuled ja sademed. Tsüklonitele pannakse Inglise, Hispaania ja Prantsuse naiste ja meeste nimesid. 5)Trombid, vesipüksid. Väiksemõõtmelised õhukeerised, läbimõõduga mõnisada meetrit. Nad kannavad ära pinnast, lõhuvad kõik ettejääva. Mere kohal olevad väiksemad õhukeerised on vesipüksid. Tromb on londikujuline õhukeeris, mis ulatub äiksepilvest maapinnani. Seal sees on madal õhurõhk, seega ta imeb enda sisse pinnast, prahti majakatuseid jne. Vesipüks imeb enda sisse vett, olles nagu suur veesammas. 6)Äike Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus
Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. ...
tugevaimaks puhanguks registreeriti küll 35 m/s, kuid erakordseks muutis selle kahepäevane kestus ja jõulised keerised-trombid. Mis on äike? Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Mis on välk? Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda
Kollase mere suurim sügavus on 106m. Keskmine sügavus on 60-80 m.Must meri on tunduvalt sügavam kui Kollane meri. Musta mere sügavus on 2210m. Ka vahemeri on tunduvalt sügavam ,mille suurim sügavus on 5121m. 6. Vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32 promilli. 7. Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. 8. Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Mere loodeosa on novembrist märtsini kinni külmunud. 9. Kollase mere rannik on tasane, kuid merest loodesse jäävad Mongoolia mäestikud ja läände Tiibeti mäestik. 10. Kollase mere rannikuriikideks on Hiina, Lõuna- ja Põhja-Korea ning suurimad sadamad on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda ning Intshon. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/kollane.htm http://farm1.static.flickr.com/30/39698927_b12f98786d.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_meri http://upload
Mussoonid-tuul,mis tekib maismaa ja ookeani erinevast soojenemisest ja jahtumisest.Tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. 19.Õhu liikumine: Tsüklonis-kujunevad välja ookeanite kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga kül õhk lõunasse.Madalrõhkkond, tugevad õhuvoolud. Toovad sooja õhku. Kaasnevad sademed. Antitsüklon-kõrgrõhkkond.Esineb tuult igast ilmakaarest. Tugevad keerised(tornaadod,vesipüksid) Frondid: Kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front-Tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt.Frondi lähenedes tõmbub taevad pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Moodustub lauspilvkate.Hakkab sajama. Külm front-tekib,kui külmem õhumass liigub soojale peale. Tekivad võimsad
Arvatakse, et need koosnevad jääkristallidest ja meteoriiditolmust. Kõige tugevam jugavool. Jugavoolud on atmosfääri ülalkihtides esinevad tugevad suhteliselt kitsad õhuvoolud. Lausa uskumatult kiire jugavool kuni 500 km/h mõõdeti ühel talvel Jaapani kohal. Talvel liigub Põhja-Indiast pärit troopikaõhk üle Jaapani saarte kirdesse. 2 Kõrgeim vesipüks. Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16. mail 1898 Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Edenis. Kaldal töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga. Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna maha pillanud. Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9 km pikad. Ent 1956
Tornaadod, trombid, vesipüksid Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid
Lõuna osa on ei külmu ,sest sinna liigub seo hoovus,mis ei lase veel külmuda.Aga loode osa ehk bo hai laht on ümbritsetud maaga ,mis tõttu ,ei jõua sinna eriti palju sooja vett ja temperatuur langeb alla 0 kraadi.Ida-Hiina merest liigub sooja vett ,aga Korea väina kaudu tuleb külma vett ,nii et on tasakaalus. 8.Vee liikumine Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Kollases meres esineb tõus ja mõõn. 9.Rannikud Kollast merd piirneb idast Korea poolsaarega , kagust aga jaapaniga. Ja põhjast edelani Hiinaga. Hiina rannik on suhteliselt mägine piirkond ka Korea poolsaar on mägine. 10.Rannikuriigid Kollast merd ümbritseb kagus Jaapani riik,idast Põhja ja lõuna Koreaga.Kollast merd ümbritseb ka suur Hiina, kus siis voolavad merre Huang He ja Yang tzee jõed.Suurtemateks sadamateks on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda, Intshon
TROMBID, VESIPÜKSID o Trombid - Tugevad trombid tekivad siis, kui niiske õhk, mida on soojendanud soe maa või meri, tõuseb ülespoole. Kui tõusev õhk jahtub, moodustuvad tormipilved ja hakkab sadama. Uued õhumassid liiguvad asendama ülespoole liikunud õhku ja tekitavad tugevaid tuuli. Õhk tõuseb spiraalinaüles ning imeb endaga kaasa tolmu ja mitmesuguseid esemeid. o Vesipüksid - saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva. Imeb merest endasse vett, olles justkui veest sammas. ÄIKE on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Õhumassised tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumasso sees. Need on kohaliku nähtused, mis ei ulatu suurele alale ja esinevad peamiselt pealelõunasel ajal. Esineb sageli mägedes
idakaarte tuuled ja fronte pole, temp on madal ja sademeid võib tulla rohkesti. Lõunapoolsest osast käib üle soe front, seejärel külm front, kaasnevad sademed. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Lõunatsükloniteks nim tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Need jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks (tekivad sama õhumassi sees, on kohalikud nähtused ja ei ulatu suurele alale) ja frontaalseteks (esinevad koos külma frondiga). Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport
ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. 24.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e. Trombid 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas. Vesipüksid 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu. Tuulispasad 04. aug. 2008 Põhja Prantsusmaa. Tugevad paduvihmad 03.veeb. 2010 Kanaarid. 25.Ilmakatastroofid. Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond,mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga,kuid väga intensiivne õhupööris,mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekitatab suuri laastamistöid,kiskudes üles maju ja puid.
geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema ajavahemiku tähtajalisi andmeid tuule kiiruse kohta ja samuti bin-tabelit suundade jaotuse kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul. Mussoonid: Tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuste tõttu aastases tsüklis. Liigitatakse mere- ja mandrimussoonideks. Mere- ja mandrimussoonid kestavad kumbki pool aastat ja on üldiselt vastassuunalised. Meremussoon liigub merelt mandri suunas ja mandrimussoon mandrilt mere suunas. Põhjustavad mussoonse kliima. Mussoonid on soojuse ja niiskuse vahetajaks ookeanite ja mandrite vahel. Briisid: Esinevad rannikul, nimetatakse ka rannikutuulteks
ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase
front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale 3) külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma frondi korral taga. Külm front jõuab soojale frondile järele, toimub tsükloni sulgumine. Orkaanid on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Lisaks tsüklonitele esineb väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Hoovus tohutu veemass, mille temp erineb ümbritseva vee temp-ist. Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp
jahtumist. Kõgerohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või suvendada nende haigusi. Eriti saastunud õhu käes viibides on soovitatav kasutada kaitsevahendina respiraatorit. 9.Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina". Tornaadod e. Trombid 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas. Vesipüksid 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu. Tuulispasad 04. aug. 2008 Põhja Prantsusmaa. Tugevad paduvihmad 03.veeb. 2010 Kanaarid.
Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus): 1)Makromastaap võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega 2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid 3)Mesomastaap siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne. 4)Mikromastaap vesipüksid, konvektiivsed rakud, termikud Õhu liikumist põhjustab 2 jõudu: 1)õhurõhu gradientjõud 2)raskusjõud Ülejäänud jõud mõjutavad liikumist(tsentrifugiaaljõud, hõõrdejõud, coriolise jõud) ??17.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon(õhuringlus). 1-3 rakuline mudel. ?? 18. Vesi katab 71% maakera pinnast . magevesi moodustab sellest vaid ligi 2,6%. 75% sellest on seotud jääliustikes(mis üldmahust 1,65%). Enamik maakera veest (umbes 94,2%) on ookeanides
............................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Äikesega koos esineb mitmeid ilmastikunähtuseid, mis võivad olla ohtlikud nii meile kui ka keskkonnale. Need on välk, keravälk ning õhukeerised (trombid, vesipüksid) ning rahe. Keravälk on väga haruldane. Seda ei satu niisama nägema nagu suviti tavalist välku. Sellel välgul on omad kindlad kombed, mis on siiani meie inimkonnale väga arusaamatud. Keravälk on tegelikult mõiste, mida kõik inimesed oma kõnekeeles kasutanud on, kuid siiani on teadmata, kuidas see täpselt tekib. See on köitnud sajandeid inimeste meeli ning seda suudab teha ka siiani.
liikuvale soojale frondile järele. Toimub tsükloni sulgumine, mille järel keeris hääbub. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna puhul on vastupidi. Kõige rohkem tsükloneid on sügisel ja talvel. Kevadisel ja suvisel ajal on antitsüklonid. Lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Trombid ja vesipüksid Lisaks suurtele õhukeeristele e. tsüklonitele esineb atmosfääris ka väikesemõõtmelisi väga tugevaid keeriseid. Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis on läbimõõduga mõnisada meetrit. Nad kannavad ära pinnast ja lõhuvad kõik ettejääva oma teel. Euroopas tuntud trombid on põhimõtteliselt samad nähtused, kuid väiksemate mõõtmetega. Mere kohal esinevaid õhukeeriseid nim. vesipüksideks . Mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeerist nim. tuulispasaks.
mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal. Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Hoopis teistsuguse ilmaga on tegemist juhul, kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad. Kahe vastupidise suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Trombid, vesipüksid Tornaadod nad kannavad ära pinnast ja lõhuvad kõik ettejääva oma teel. Mere kohal esinevaid väiksemaid õhukeeriseid tuntakse vesipüksidena. Mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeerist nimetatakse tuulispaskadeks. Äike Äikesed jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Esimesed tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Frontaaläikesed esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on
maapinnalt (veepinnalt) tõuseb sellel vastu lehtritaoline moodustis (tolm, praht,veepiisad) keskelt peenem · Trombi tekkeks soodsad tingimused kiirelt liikuv külm front, kus külm õhk tungib keelena sooja õhu sisse (nt. 300-600 m kõrgusel) tekib õhu turbulentne segunemine loob soodsad tingimused keeriste tekkeks Liigestatud reljeef (Pandivere, Haanja) Vesipüksid Väinameres, Pärnu, ka Soome lahel) · USA-s tornaadod tekkemehhanism sama, aga märksa võimsamad keerised · Tänan kannatlikke kuulajaid aktiivse osavõtu eest!
Tema tundlikuks osaks on neljast poolkerast koosnev tiivik, mis võib pöörelda ümber vertikaalse telje.Anemorumbomeeter. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Kõige tugevam selge ilmaga,Tugevaim tuul keskpäeval, nõrgim tuul (isegi tuulevaikus) öösel ja hommikul,Hommikust keskpäevani tuuled pöörduvad paremale, õhtupoole aga vastupidi.Tuule liigid:mussoonid, briisid, föön, boora, põuatuul, tolmutorn, liivatorm, tuisud, tuulispead ja vesipüksid.Mussoonid:tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuse tõttu aastases tsüklis.Briisid esinevad rannikul,mistõttu neid nim.ka rannikutuuleks.Tekkimine sarnane mussoonidega,kuid ulatus-rannajoonest mõnekümne km kaugusele,püstsuunas mõnisada meetrit.Mäe-ja orutuuled.Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole,siis võib seal vastavalt mäestiku iseloomule esineda kohalikkude tuultena nii kõrgemate kui madalamate
Puhangulisuse lume korral. On olemas pinnatuisk, ulatub 10mm. sest lume soojusjuhtivus on ca 10 korda põhjuseks on termiline konvektsioon ja madaltuisk, lumetuisk, lumetorm. Sademete hulk ja nende väiksem kui muldadel. Mida paksem on turbulentsuse nähtused õhkkonnas. Õhu Trombid ja vesipüksid: Tugevad, suure intensiivsus. lumikate, seda suurem on lumikatte pinna ja tõusvad ja laskuvad voolud esinevad purustusjõuga, peaaegu vertikaalse, kuid Sademete intensiivsus (hulk maapinna temperatuuride vahe. vaheldumisi, kõrvuti. Need protsessid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised.
lõunapoolkeral aga vasakule. 3) Hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõud väheneb maapinnast kõrgemale tõustes. Teatud kõrgusel hõõrdumist maapinnaga enam ei toimu. 4) Raskusjõud: mõjub vertikaalselt, mõjub liikumisele ristisuunas. 5) tsentrifugaaljõud: tuleb arvestada kõverjooneliste õhuvoolude puhul, on eriti suur suurte kiirustega keeristuulte (trombid, vesipüksid) korral. Pilet nr 2. Päikesekiirgus ja spekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. Maa saab vaid väikese osa päikese poolt maailmaruumi paisatud kiirgusest. Maa saab päikseselt pidevalt energiat juurde. Energia tuleb meile elektromagnetväljade näol. Lainetuse näol. Et olukord oleks
annaabi.ee 
