organellide moodustumine. Siledapinnaline ER · Koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Golgi kompleks · Valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. · Eralduvad lüsosoomid (põiekesed, kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure), mis on täidetud valmis valgumolekuliga. · Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. · GK- valkudele lisatud teatud suhkru- ja fosfaatgrupid määravad valgu rakusisese asukoha. Tänan kuulamast!
väliskeskkonna naaberrakkudega, rakkudele kuju andmine Tsütoplasmavõrgustik organell, kõigis päristuumsetes rakkudes. Jaguneb kolmeks - siledapinnaline, karedapinnaline ja Golgi kompleks. Karedapinnaline ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline eeterlike õlide ,valkude jt ainete transpordil ja moodustumisel Golgi kompleks valkude ja lipiide töötlemine, spetsiaalsetes vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõppkohtadesse saatmine. Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekuliga.. Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. Taimerakk tärklis, rakukest on(tselluloos, ligniin), vakuool on (1 suur,vesipõhine), toodab toitaineid, vitamiinide süntees on väga hea, kasv koekultuuris on piiramatu. Seenerakk glükogeen, rakukest on (kitiin), vakuoolid on , plastiide ei ole,
11.) Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure. 12.) Golgi kompleks (GK), samuti ka Golgi keha ning Golgi aparaat, on enamikes eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. 13.) Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Nad on nähtavad valgusmikroskoobis. 14.) Tsütoskelett ehk rakuskelett on valgulistest fiibritest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju
Sirjo Spuul Mõisted: Kotranslatoorne translokatsioon – valk liigub otse ribosoomidelt läbi Eri membraani – sekretoorsed valgud (kuigi mitte kõiki ei kereteerita). Endotsütoos – raku väliskihi lähedal olevad ained ümbritsetakse välismembraaniga nii, et moodustuvad transportervesiikulid, mis sisenevad rakku. Eksotsütoos – jääkained pakitakse membraani vesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. Sekretoorsed valgud – sekretoorsed valgud sisaldavad oma N-terminaalses otsas (aminoterminuses) lühikesi järjestusi, mis suunavad nende valkude sünteesitava ahela tsütoplasmavõrgustiku valendikku (luumenisse). Topogeensed järjestused – valkudes olevad lõigud, mille järjestus, arv ja paigutus määravad erisugustesse
paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale. Toimub bakteri invasioon limaskesta. Järgnevalt aktiveeritakse tüüp III sekretsiooni süsteem (TTSS). TTSS on proteiinide kompleks, mis moodustab nõelataolisi struktuure, et transportida virulentsusfaktoreid bakterist peremeesrakku. See muundab limaskesta raku membraane. Selliselt on hõlbustatud bakterite sissevõtmine membraaniga ümbritsetud vesiikulitesse ehk Salmonellat sisaldavad vesiikulid. Mikroobid paljunevad vesiikulitest ja lõpuks vabastatakse rakkudest. Rakud saavad vaid kergelt kahjustada. LPSi tõttu tekib lokaalne põletik ja kahjustab sooleepiteeli rakke. Tekib vedelike eritus (diarröa ja enteriit) peremehe prostaglandiinide ja tsütokiinide ülestimuleerimise tulemusena (neid vabastatakse Salmonellaga nakatunud peensoole koest). Salmonella esineb tihti nakatunud looma niudesoole, umbsoole ja käärsoole
(mRNA-le, rRNA-le, tRNA-le), mis sünteesitakse tuumas Tuum koosneb kromatiinainest, tuumakesest (rRNA sünteesi koht) ja nukleoplasmast e karüoplasmast ja on ümbritsetud tuumaümbrisega (koosneb pooridega teineteisest eraldatud sisemisest ja välimisest (ühendatud rER-ga ja kaetud ribosoomidega) membraanist 3. Golgi aparaat(kompleks) - toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. Leidub eukarüootsetes rakkudes. Golgi aparaadis toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine (ühendid süsivesikutega - glükoproteiinid) ja `sorteerimine` suunamiseks kas raku tipmise osa plasmamembraani (sekretoorsed proteiinid), külgosa plasmamembraani, endosoomidesse või lüsosoomidesse, tipmise osa tsütoplasmasse. 4. Ribosoomid nendes toimub proteiini süntees
Lüsosomaalsed ensüümid kannavad unikaalset markerit - mannoos-6- fosfaat grupi näol, mis pannakse külge ainult lüsosomaalsetele ensüümidele. See toimub cis-Golgi alas, kus fosforüleeritakse lüsosomaalse ensüümi küljes olev mannoosi jääk. Trans-Golgi membraanis on aga retseptorvalk, mis tunneb ära M6P, sidudes endaga kõik M6P kandvad valgud. Sel moel M6P-retseptor kontsentreerib lüsosomaalsed ensüümid nendesse trans-Golgi retiikulumist punguvatesse vesiikulitesse, mis ühinevad endosoomiga, andes sinna ära oma "laadungi". 8. Valkude degradatsioon tsütoplasmas olevates proteasoomides. Ubikvitiin. Valkude degradatsioon tsütoplasmas toimub erilistes valgulistes kompleksides, proteosoomides, mida leidub hulgaliselt raku tsütoplasmas. Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest, mille aktiivtsentrid on suunatud silindri sisemuse poole. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid
retseptor)? Lüsosomaalsed ensüümid kannavad unikaalset markerit - mannoos-6-fosfaat grupi näol, mis pannakse külge ainult lüsosomaalsetele ensüümidele. See toimub cis-Golgi alas, kus fosforüleeritakse lüsosomaalse ensüümi küljes olev mannoosi jääk. Trans-Golgi membraanis on aga retseptorvalk, mis tunneb ära M6P, sidudes endaga kõik M6P kandvad valgud. Sel moel M6P-retseptor kontsentreerib lüsosomaalsed ensüümid nendesse trans-Golgi retiikulumist punguvatesse vesiikulitesse, mis ühinevad endosoomiga, andes sinna ära oma "laadungi". 8. Valkude degradatsioon tsütoplasmas olevates proteasoomides. Ubikvitiin. Valkude degradatsioon tsütoplasmas toimub erilistes valgulistes kompleksides, proteosoomides, mida leidub hulgaliselt raku tsütoplasmas. Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest, mille aktiivtsentrid on suunatud silindri sisemuse poole. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid
rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. Rakkudes palju. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- rasvhapete, lipiidide ja steroidide sünteesi eest ning on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel. maksarakkudes Golgi kompleks- enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. Endosoomid- Golgi kompleksist eralduvad membraansed põiekesed, mis sisaldavad pakitud materjali mitteaktiivses olekus. plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Lüsosoomid- üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke,
(M6P), mis pannakse külge ainult lüsosomaalsetele ensüümidele. See toimub cis-Golgi alas, kus fosforüleeritakse lüsosomaalse ensüümi küljes olev mannoosi jääk. Trans-Golgi membraanis on aga retseptorvalk, mis tunneb ära M6P, sidudes endaga kõik M6P kandvad valgud. Sel moel M6P-retseptor kontsentreerib lüsosomaalsed ensüümid nendesse trans-Golgi retiikulumist punguvatesse vesiikulitesse, mis ühinevad endosoomiga, andes sinna ära oma "laadungi". Endosoomis vabaneb ensüüm M6P retseptori küljest. Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lüsosomaalsed ladestushaigused on põhjustatud geneetilistest defektidest, mille tõttu üks või mitmed lüsosomaalsed hüdrolaasid puuduvad. 1. I-rakkude haigus (ingl.k. I-cell disease e. inclusion-cell disease), mille korral fibroblastides ja makrofaagides puuduvad kõik hüdrolüütilised ensüümid
erutus ei levi närvilt lihasele 99.Golgi kompleksi ja lüsosoomide olemus, funktsioon ja osalemine vesikulaartranspordis. Lüsosomaalsete haiguste olemus. Golgi kompleks - ülesandeks on süsivesikute süntees, karedapinnalisest ER-ist saabuvate valkude ja lipiidide modifitseerimine, sortimine, pakkimine ja edasitoimetamine: 1) lüsosoomidesse; 2) plasmamembraanile; 3) sekretoorsetesse vesiikulitesse. Pakitud valgud liiguvad vesiikulitesse rakust välja, jäävad rakuseina koostisesse või asuvad funktsioneerima raku sees. Golgi membraanis esinevad spetsiifilised transportsüsteemid, transportimaks tsütoplasmast suhkruid Golgi kompleksi. Ühekordse bioloogilise membraaniga organell. Igas rakus on ca 20 diktüsoomi – Golgi kompleksi elementi, igaühes 5-10 tsisterni. Kumer pind tuuma poole suunatud, nõgus pind plasmamembraani poole. 3 funktsionaalset osa: ● cis-Golgi – valkude ja oligosahhariidide fosforüülimine
Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid vesiikulites ERist Golgi kompleksi, seal pakitakse need sekretoorsetesse vesiikulitesse. Need sisaldavad nüüd ka laktoosi, mida Golgi kompleksis sünteesiti. Osmoosi teel satub vesiikulisse vett ja vesiikul paisub. Vesiikulid vabastatakse alveolooli valendikku eksotsütoosil. Triglütseriidid akumuleerivad tsütosooli rasvatilkadena, pärast transporti apikaalraku membraani vabastatakse rasvatilk alveooli valendikku nii, et rasvatilk on ümbritsetud rakumembraanikihiga. Seejärel sünteesitakse epiteelirakkudes uuesti membraanikomponente.
retseptorite antagonistide toime kõrvaldamiseks skeletilihastes. - - L10: Adrenergilised retseptorid ja ravimid - Kuidas toimivad alfa-metüülnoradrenaliin (vale neurotransmitter), reserpiin, amfetamiin, MAO inhibiitorid? - α-metüülnoradrenaliin erineb noradrenaliinist lisametüülrühma poolest süsiniku küljes enne N-i. Tegemist on a2-retseptori suhtes selektiivse ainega. - - Resepriin pärsib noradrenaliini reabsorptsiooni sünapsi vesiikulitesse. - - Amfetamiin inhibeerib kesknärvisüsteemis noradrenaliini transportvalguga ülekandmist närvirakkudesse, suurendades nii adrenergilist aktiivsust. - - MAO (Monoamiinoksüdaas) inhibiitorid pärsivad noradrenaliini metabolismi ja kasutatakse depressiooni raviks. Kuna nad pärsivad ka türamiini metabolismi, mistõttu võib see sattuda vereringesse nt juustu tarbides, tõuseb vererõhk ja tekib tugev peavalu. - - Ravimite sihtmärgid adrenergilises sünapsis. - -
Loomad kaotavad enam vett kui sooli kehast, osmolaarsus tõuseb loomulikult, ADH eritatakse rohkem, rohkem vett peetakse neerudes kinni. Kui osmolaarsus tõuseb 3%, siis stim. janukeskust. Loom joob ja taastab osmolaarsuse normi piirdesse. Joodud vee maht annab juba signaali, et piisab – ei oodata, kuni vesi imenduks. Hüpotalamus toodab peptiidhormooni – ADH ehk antidiureetiline hormoon ehk vasopressiin. Pärast sünteesi pakitakse need vesiikulitesse ja transporditakse piki aksonit hüpofüüsi tagasagarasse, kus neid hoiustatakse. Kui ADH tase tõuseb veres, siis neerud imendavad vett rohkem tagasi. See vähendab ekstratsellulaarse vedeliku osmolaarsust, uriin kontsentreerub ja samas maht väheneb. Kui ADH tase veres on madal, siis neerudest ei imendata enam nii palju vett tagasi, uriin lahjeneb ja maht suureneb. * kui ekstratsellulaarse vedeliku osmolaarsus väheneb, siis ADH sekreteerimine samuti väheneb. Kui
· Initsieeritakse klatriin-kaetud aladel,kuhu on juba viidud retseptorid Fagotsütoos tahke aine sisse Pinotsütoos vedelik sisse Eksotsütoos põhiline eukarüootse raku sekretsioonimehhanism. Molekulid pakitakse membraaniga ümbritsetud vesiikulitesse, mis sulavad ühte raku välismembraaniga, vabastades oma sisu väliskeskkonda. Kaks teed: Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani
nende kontsentratsiooni gradiente. · Endotsütoos raku väliskihi lähedal olevad ained ümbritsetakse välismembraaniga nii, et moodustuvad transportervesiikulid, mis sisenevad rakku a. Fagotsütoos suurte partiklite sisse võtmine b. Pinotsütoos lahustunud makromolekulide sisse võtmine väikeste vesiikulite abil · Eksotsütoos jääkained pakitakse membraani vesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. MEMBRAANIVALKUDE TÜÜBID: 1. perifeersed valgud globulaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele; kerge membraanilt dissotseerid 2. intergraalsed valgud tugevasti kinnitunud lipiidi 2-kihti; võimalik eemaldada ainult membraani denatureerides 3. lipiid-ankurdatud valgud ankurdatud tänu kovalentsele sidemelde lipiididega.
67. Milline haigus on hüperkolesteroleemia ja millest on tavaliselt tingitud haiguse avaldumine noores eas. Pärilik haigus, mis tekib häirete tõttu kolesterooli transpordil rakkudesse. Sümptomiteks kõrge kolesterooli tase veres ja ateroskleroosist tingitud infarktid noores eas. 68. Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse? Rakud, mille pinnal on retseptorid LDL osakeste jaoks neelavad need klatriiniga kaetud vesiikulitesse. Klatriini eraldumisel moodustuvad endosoomid. Happelise keskkonna toimel retseptorid eralduvad ja liiguvad vesiikulite membraani koostises tagasi rakumembraani, kus toimub LDL sisu kasutamine membraanisünteesil. 69. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Testikulaarne feminisatsioon, mis esineb XY genotüübiga inimestel, kelle fenotüüp on XX. Põhjuseks mutatsioon X kromosoomi AR-geenis, mis kodeerib testosterooni retseptori. 70
seejärel toimub ühinemine. Ekso- ja endotsütoosi puhul vastavad makromolekulid eraldatakse vesiikulisse ning nad ei segune teiste tsütoplasmas olevate makromolekulidega. Eksotsütoos - pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Reguleeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. 5. Nimeta lisaks fosfolipiididele veel vähemalt 3 membraani komponenti valgud, kolesterool, proteoglükaanid. 6. Rakutsükkel - raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükli faasid - interfaasis toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine (G0/G1, S, G2 faasid); mitoos tulemuseks on raku jagunemine kaheks erinevaks rakuks,
sünteesi puudumine või mutatsioonid LDL retseptoris. Esineb mutatsioon, mille tagajärjel LDL seostumine retseptoriga on normaalne, aga LDL-retseptor kompleks ei sisene rakkudesse. 21.)Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse? . LDL partiklid osalevad peamiselt kolesterooli ja rasvhapete transpordis maksarakkudest teistesse kudedesse. Rakud, millede pinnal on retseptorid LDL osakeste jaoks, neelavad need partiklid klatriiniga kaetud vesiikulitesse. Klatriini eraldumisel moodustuvad endosoomid, mille happelises keskkonnas retseptorid eralduvad ja liiguvad vesiikulite membraani koostises eksotsütoosi protsessis tagasi rakumembraani. Hiliste endosoomide seostumisel lüsosoomidega kolesterooli estrid hüdrolüüsitakse vabaks kolesterooliks, mis on vajalik uute membraanide moodustumiseks. Endotsütoosile järgnevalt lüsosoomides hüdrolüüsitakse LDL-is esterside rasvhapete ja kolesterooli vahel.
vajalikke valke antibiootikumide ja proteaaside eest. Toitainete kättesaamine G(-) bakterite periplasmas on alati autolüsiine ja penitsilliiniga seonduvat valku, mis on olulised peptidoglükaani reorganiseerimiseks, kui bakter kasvab. P. aeruginosa'l on periplasmas 11 erinevat autolüsiini, millest olulisim on 26 kDa raskune peptidoglükaani hüdrolaas PGase. Bakteril endal pole PGase peptidoglükaani reorganiseerimisel eriti oluline, sest valk pakitakse vesiikulitesse. Selle valgu abil lüüsib P. aeruginosa teisi baktereid, mis kasvavad aeglaselt või on stressis. Vesiikulid atakeerivad nii G(+) kui ka G(-) baktereid, kuid ründemehhanism on pisut erinev. Rünnatava bakteri vastupidavus P. aeruginosa vesiikulites olevale PGasele sõltub peptidoglükaani tüübist, mida sarnasem see on P. aeruginosa'le seda paremini PGase seda lagundab. G(+) bakterite puhul vesiikul plahvatab peptidoglükaankihi peal ning
annaabi.ee 
