konfiguratsioonid olevad küllastumata rasvhapete ahelad on kujult sik-sakilised ja käituvad biomembraanis nagu küllastunud rasvhapped. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide põhiline koostisosa. Nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile ka fosforhappe jääki. Selle kaudu seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter. Glütserofosfolipiidid moodustavad vesikeskkonnas membraane, vesiikuleid ja liposoome. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid moodustavad rasvhapete estreid ehk steriide. Kõige levinum loomne sterool on kolesterool. Kolesterool esineb peaaegu kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja tagab membraanide läbitavuse ning liikuvuse. Kolesteroolist toodetakse ka steroidhormoone ja D-vitamiini. Fütosteroolid on steroolid, mis esinevad taimerakkude membraanides. Kolesteroolist ja
1. Signaaljärjestused - transport organellidesse kas valgusünteesi ajal või pärast , 2. Vesikulaarne(selretoorne rada) - transposrt ER-st sihtmärgini kasutades membraanseid vesiikuleid. 3. Millisteks tüüpideks jagatakse membraanivalke (membraanivalkude topoloogia alusel)? Tüüp I: N terminaalne signaalijärjestus lõigatakse, N terminus eksoplasmaatiline Tüüp II: signaalijärjestust ei lõigata, N terminus tsütosoolis Tüüp III: signaalijärjestust ei lõigata, N terminus eksplasmaatiline Tüüp IV: mitu korda membraani läbivad. A klass – N terminus tsütosoolne, B klass – N terminus eksoplasmaatiline 4
Faasiüleminekut iseloomustab temperatuur Tm Tm sõltub lipiidsest koostisest Kolesterooli mõju sõltub tema suhtelisest sisaldusest Erütrotsüütide plasmamembraan Imetajate erütrotsüüdid on ühed lihtsaima ehitusega rakud Erütrotsüütide lüüsumisel moodustuvad rakkude jäänukid (ingl. ghosts), mis kujutavad endast membraanseid vesiikuleid Membraani sisemine ja välimine kiht erinevad oluliselt oma lipiidse koostise poolest PC fosfatidüül koliin PE fosfatidüül etanoolamiin PS fosfatidüül seriin PI fosfatidüül inositool SP sfingomüeliin
Karbikaaned moodustavad liivakivis võrdlemisi suuri oboluskonglomeraadi läätsi, millede läbimõõt kõigub mõnest meetrist mõne kilomeetrini ja paksus mõnest sentimeetrist ühe meetrini ja enam. Kasutatakse fosforiidimaagina fosforväetiste valmistamiseks. PIMSS Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim. Pimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast. Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid (tühikuid) kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas. Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. Pimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit. PURDKIVIMID On tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või
Keemiline ühend, mis tagab rakkudevahelise informatsiooni vahetuse, signaalide edasikandumise. Märklaudrakkudega seonduv signaalmolekul põhjustab konformatsiooni muutust retseptoris ning sellele järgnevalt erinevate protsesside läbi muutust raku talitluses. 27. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. Sünapsieelse raku aksoni terminal sisaldab neurotransmitteritega täidetud vesiikuleid. Kui signaal aktsioonipotentsiaali näol jõuab terminalini, tõuseb seal Ca sisaldus tsütosoolis. See põhjustab osade vesiikulite sisu liikumist rakkudest välja paiskamise. Liikumine kuni sünapsijärgse rakuni võtab aega ~0.5 millisekundit. Toimub seostumine sünapsijärgse raku retseptoritega. See muudab membraanide läbitavust ioonide poolt ja membraanipotentsiaali, mis indutseerib aktsioonipotentsiaali sünapsijärgses rakus.
ja paksuseinalised. Sisaldavad ohtralt varuaineid ning sadu kuni tuhandeid tuumi Mõnel liigil võivad areneda kuni 2–3 mm krohmeoste kogumid, mida seovad hüüfid ja millel võib kujuneda väliskiht (periidium). Kõik ca 200 kirjeldatud liiki on obligaatsed arbuskulaarse mükoriisa moodustajad, enamasti pole peremeesspetsiifilised moodustavad arbuskuleid taime juurerakkudes ja vesiikuleid rakkudes või nende vahel. Chytridiomycota viburseened (Chytridium, vees), - jagatud neljaks: arengusuund -kohastumine eluks maismaal alamad grupid on siiani kohastunud eluks veekeskkonnas Mõned neist toituvad vetikatest Saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono-või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest
kuni mitu kümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma, akson-dendriit või akson-akson sünapseid. Sünapsi ehitus Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30..50nm diameetriga põiekesi e vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit e mediaatorit e ülekandeainet. Postsünapsi membraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva potentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid
märklaudmembraani ühildumist. Igal endomembraani vesiikuli tüübil on oma spetsiifiline Rab valk (monomeerne G-valk). Rab valkusid on tuntud ~70 erinevat. Kui on seotud GDP-ga, on inaktiivne ja paikneb tsütosoolis. GTPga seotud kujul on seotud organelli või transportvesiikuli membraaniga GPI ankruga ja aktiivne. Rab valgud seostuvad märklaudmembraani Rab efektoriga, mis on vajalik membraanide kokkusulamiseks. Rab efektoriks võivad olla mootorvalgud, mis transpordivad vesiikuleid piki mikrotorukesi või filamente märklaudmembraanini. Rab valgu seostumisel Rab efektoriga saab võimalikuks vesiikuli membraani integraalse valgu V-SNARE seostumine märklaudmembraani T-SNARE valguga. V- SNARE tüüp on iga transportvesiikuli tüübi puhul spetsiifiline ja tagab kokkusulamise kõige märklaudorganelliga, millel esineb üldine ühildumist tagav valk SNAP25 ja üks või mitu spetsiifilisust tagavat valku T-SNARE
võimalik. Lipiidimolekulide spontanne ülekanne ühest kihist teise (ehk nn. flip-flop ) on energeetiliselt väga ebasoodne ja see toimub äärmiselt väikese tõenäosusega. ER-i membraanis on aga ensüümid fosfolipiidi translokaasid e. flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge. ER-i membraanide eraldamine rakust Kui rakud purustada homogenisaatoriga, siis ER fragmenteerub ja tekitab väikesi vesiikuleid (100 nm diameetriga), mida nimetatakse mikrosoomideks. rER-ist pärinevad mikrosoomid on kaetud ribosoomidega, mis paiknevad mikrosoomi välimisel pinnal. Seega mikrosoomi sisemus on biokeemiliselt identne ER-i luumeniga. Need mikrosoomid, mis pärinevad rER-ist ja on kaetud ribosoomidega, on raskemad kui ilma ribosoomideta mikrosoomid, ning neid on võimalik omavahel lahutada tsentrifuugimisel. Tuleb arvestada seda, et karedapinnalised mikrosoomid pärinevad küll
märklaudorganelliga, millel esineb üldine ühildumist tagav valk SNAP 25 ja üks või mitu spetsiifilisust tagavat valku T-SNARE. Rab valgud seostuvad märklaudmembraani Rab effektoriga, mis vajalik membraanide kokkusulamiseks. Rab effektoriks võivad olla mootorvalgud, mis transpordivad vesiikulid piki mikrotorukesi või mikrofilamente märklaudmembraaninimembraani. (lisa!) 15.)Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada? Vesiikulite liikumine on täpselt organiseeritud, see toimub ER-st Golgi suunas ja sealt edasi raku välispinnale. (i sure hope so) 16.)Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? Lipiidse kestaga viiruste (gripiviirus, HIV) sisenemine inimese rakkudesse tagatakse SNARE ja Rab valkude sarnaste ühildumisvalkude (ingl. fusion)olemasoluga viiruses. Need valgud on viiruse kesta
Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis. Erutuse ülekande mehhanismid võivad olla keemilised ja elektrilised. Keemiline sünaps Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on palju vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorainet. Rakumembraanipidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmittes, tungib sünapsipilusse, mis asub presünapsi ja postsünapri vahel. Transmitter kutsub nii esile postsünapsi membraanipotentsiaali muutuse. Elektriline sünaps Naaberrakkude membraanidevahelised ühendused on nii tihedad, et takistus nende vahe ei erine ülejäänud membraani omast
Bacillus anthracis'el (katkutekitaja) kaitseb kapsel bakterit lüsosoomis lüsotsüümide eest. 2.2.5. Välismembraani vesiikulid G(-) bakteritel on kaks membraani, lisaks tsütoplasmamembraanile ümbritseb peptidoglükaankihti veel välismembraan, mis võib olla rakkudel kõige välimiseks rakuosaks, mis lahutab bakterit keskkonnast. Kuna välismembraan on liikuv rakuosa, siis võib välismembraan välja sopistuda ning moodustuda vesiikuleid. Vesiikulid on 50 250 nm läbimõõduga sfäärilised kaksikkihilise membraaniga struktuurid, mis võivad sisaldada mitmesuguseid osiseid periplasmast. Välismembraani vesiikuleid on võimelised moodustama kõik G(-) bakterid ning kasutama seda kui alternatiivset sekretsioonimehhanismi. Vesiikuleid on kasutatud meditsiinis sisestamaks vajalikke aineid bakteritesse või eukarüootide rakkudesse. G(-) bakterid on võimelised eritama vesiikuleid nii planktilises eluvormis kui
transportida vesiikulit mikrotorukesi mööda märklaudmembraanini. Pärast seondumist hakkavad tööle SNARE valgud. Vesiikuli V-SNARE seostub märklaudmembraani T- SNARE valguga. Spetsiifilisuse tagab esiteks RAB valkude paljusus (~70) ja V-SNARE valkude paljusus (~35). Kuna igal vesiikulil on need spetsiifilised, siis tagab see õigete membraanide sulandumise. 62. Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada? ER, Golgi kompleksi erinevad osad, rakumembraan. Tegelt lisandused on oodatud. lüsosoom, vakuool taimedes 63. Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? Lipoproteiinsed kompleksid,mis transpordivad kolesterooli ja rasvhappeid (VLDL, HDL, IDL, LDL), sünteesitakse siledapinnalises ERis. Oleosoomid taimedes. 64. Kuidas tagatakse valkude õige konformatsiooni teke ER-is
Sisestruktuuris oluline: erinevad makrofaagid, spetsiifilised epiteliaal ja dentriitrakdu, suurel hulgal apoptootilis rakke, (naiivsed T rakud kes ei sobi), Hassall´scorpuscles—TSLP tüümuse strommalne lümfopoietiin-reg.T lümfotsüüdid Bursa Lindudel B lümfotsüütide küpsemine. Imetajatel suvalistes lümfisõlmedes. Lümfisõlm Lümfi kapilaaridest tulevad lümfiteed lümfisõlme Lümfisõlmes: vesiikuleid, antigeeni esitlevad rakud, lümfotsüüidi, seal toimub neile antigeen esitlemine ja transformatsioon. Lümfisõlmede suurus võib muutuda oluliselt seoses põletikuga Sinisega on terminaal tsentrid, lümfotsüütide aktivatsioon plasttransforatsioon välja viib lümfijuha. Kahes lümfoidses organis, meenutavad lümfisõlme, aga erinevad selle poolest et pole sissetulevaid lümfiteid, põrn ja tüümus
kontsentratsioon seal kohas pärmirakus. See aktiveerib formiini, mis „kinnitab“ aktiini filamendid sinna saiti, kus on palju Cdc42⋅GTP’d ja kinnitab nad sinna ( + pool raku korteksi pool = kõrgeima paljunemisfaktori pool). Müosiin V mootor transpordib vesiikuleid mööda aktiini filamente schmoo kasv. Schmoo polaarsus on indutseeritud rakusiseses tsüklis, mis kogu aeg tagastab polaarsus fatkoreid (Cdc42’te) mööda aktiiinifilamente signaalisaiti. 76. Fundamentaalsed protsessid looma arengus (4). 1) Rakkude proliferatsioon – palju rakke ühest rakust 2) Rakk-rakk interaktsioonid – koordineerivad raku käitumist seoses ümbritsevate rakkudega
SÜNAPSID Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuroni olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma, akson-dendriit või akson-akson sünapseid. Ehitus: ·Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsistning mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. ·Presünapsis on arvukalt 30...50 nm diameetriga põiekesi e vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit e mediaatorit e ülekandeainet. ·Postsünapsimembraanilon transmitteriga reageerivad retseptorid. ·Rakumembraani pidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. AJALINE JA RUUMILINE SUMMATSIOON Erutus võib närvikeskustes summeeruda. Erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Ajaline
annaabi.ee 
