termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: -soojusjuhtivuse teel -konvektsioon -aurustumine -soojuskiirgus -konduktsioon Vananemine
· Maksas on ka suur hulk glükogeeni Vere filtreerimine · Maksa läbib pidev vereringe(u 700 l päevas) · Kõik verre imendunud toitained juhitakse esmalt maksa · Maksa sisse minev vere hulk sõltub söödud toidust ja palju söömisest aega möödas on · Väljuv vere hulk on alati stabiilne · Maks filtreerib verest välja kahjulikud ained Verevalkude ja -rakkude süntees · Toodab paljusid olulisi verevalke (nt albumiini ja fibrinogeeni, vajalikud vere hüübimiseks) · Embrüonaalse arengu esimeses pooles on maks vereloome elundiks(sünteesib punaliblesid) Maksa osad Töömehele pudel õlut? Pigem mitte! Maksa jaoks ei ole ohutut alkoholi Maksakahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid tarbitud kogusest Mida rohkem alkoholi inimene tarbib, seda rohkem tööd teeb maks Alkoholi jääkained põhjustavad
Enamik inimesi saab toiduga rohkem valke, kui vajatakse ja maks lagundab need aminohapped, mis 'üle jäävad' *kahjulike ainete lagundamine-paljud kahjulikud ained kogunevad maksa ja lagundatakse seal. Samas lagundab ka hormoone. Hormoonid on vaja verest eemaldada, sest nad peavad mõjuma ainult kindla aja jooksul. Nt insuliin. *varuainete hoidmine-maksas säilitatakse vitamiine. Maksas palju glpkogeeni. *verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju verevalke, nt albumiin, mis osalevad vere hüübimisel. maksatsirroos-maksa rakud hukkuvad ja nende asemele kasvab sidekude, mis ei jaksa enam ülesaneid täita. 1.Keskmine hingamissagedus? 14/18 hingetõmmet minutis. 2.Kuidas kohaneb organism väiksema hapnikusisaldusega õhus? Kui inimene satub nt kõrgmäestikusse siis hapnikusisaldus õhus väheneb, alguses on väiksem hapniku kogus inimesele harjumatu, kui siis hemoglobiini tase tõuseb ehk hapniku transport veres suureneb
Täiskasvanuil moodustab maks ligikaudu 1/50 kehamassist. Tema ülesandeks on osaleda süsivesikute, rasvade ja valkude, vitamiinide ja hormoonide ainevahetuses ning paljude organismis eneses toodetud ning väljastpoolt organismi sattunud toksiliste ainete kahjutustamine. Lisaks toodab maks ka veel sappi, mis on vajalik toidu seedimisel. Maksa funktsioonid Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen). Samuti lagundab loote punaseid vereliblesid. Talletab varuaineid: suhkruvarud (glükogeen). Maks lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. Maksahaigused: maksapõletik võib olla A, B, C-tüüpi. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Maksatsirroos
*glükoos verre glükoosi hulk veres tõuseb(pärast söömist) *toodetakse insuliini *glükoos siseneb rakkudesse *sünteesitakse glükogeeni *glükoosi sisaldus veres langeb HUMOERAALNE REGULATSIOON on elundkondade talitlust reguleeritakse hormoonide abil · Seedeelundkond Joonis ülevalt alla: suuava, kõri, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, kõhunääre MAKS: *toodab sappi *kahjulike ainete lagundamine *toodab verevalke *talletab varuaineid · Hingamiselundkond Reguleerib piklikaju hingamiskeskus sisaldus tõuseb Vere CO2 , pH Hingamisekuse kemoretseptorid hingamissagedus tõuseb Joonis: nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kops ÜLESANNE: varustab organismi hapnikuga · Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon Joonis: neer, kusejuha, kusekõis, kusiti · Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned
kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Vereringe Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. Noradrenaliin tekitab viha. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja sejaaju. Peaaju: suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju, piklikaju Suurajul on kaks poolkera, mille pindmine kiht on ajukoor. (Ajukoor koosneb hallainest, mille all on valgeaine)
üle 500 erineva funktsiooni, mis mõjutavad peaaegu igat meie füsioloogilist protsessi. 2 1.Maksa peamised funktsioonid · Kontrollida veresuhkrut · Filtreerida verd (2 liitrit verd minutis) · Reguleerida glükogeeni ainevahetust, ladustada glükoosi glükogeenina · Reguleerida rasvade ladustamist · Aminohapete reguleerimine · Metaboliseerida toksiine · Jälgida ja toota verevalke, et säilitada paljude keha kemikaalide taset · Toota sappi, mis aitab elimineerida jääkaineid ja imendada rasvu · Toota uuret ehk uriini peamist koostisosa · Reguleerida vere hüübimist, tootes hüübimisfaktoreid · Toota hormoone · Toota kolesterooli · Salvestada ja mobiliseerida energiat (maks produtseerib palju rohkem soojust kui ükskõik milline teine keha osa) · Ladustada A-, D- ja B12- vitamiini.
Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin, noradrenaliin. 7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur ja glükagooni, mis aktiviseerivad hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Koos reguleerivad vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, toodab verevalke, talletab varuaineid, lagundab kahjulikke aineid, lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Loode 100%, vastsündinu 80%, täiskasvanu 70%, vanur 50%. 10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne 5% Eluohtlik 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd.
lihasrakkudess; Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse, auurendab ka kaaliumi liikumist rakku;Insuliin avaldab toimet rasvaainevahetusele) Transpordimolekulid ( Transport) · Toitained: Suhkrud (Glükoos on vajalik keha organite ja kudede varustamisel energiaga) Rasvad (Kolesteroolil on hädavajalik roll rakumembraani, hormoonide, ja vitamiini D moodustamisel.) Aminohapped (plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul), punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi), vere punaliblede lagundamine kahjulike ainete lagundamine) VEREPLASMA VALGUD Albumiinide ülesanded: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid) Globuliinide ülesanne: - globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12vitamiini, kortisooli ja
7) Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset? Kõhunääre ehk pankreas (sisenõrenääre, mis reguleerib veresuhkru taset) eritab: · Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur. · Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. (Insuliin ja glükagoon reguleerivad vere glükoosi sisaldust). 8) Millised on maksa ülesanded organismis? Maksa ülesanded - Toodab sappi; toodab verevalke; talletab varuaineid; lagundab kahjulikke aineid; lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. 9) Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Nt: vastsündinu veesisaldus on 80% aga vanuril on u. 50%. 10) Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Kui organismi veesisaldus langeb 5% siis tunneme janu, kui veesisaldus langeb alla 20% siis sureme. 11) Kuidas organism reguleerib veebilanssi
lagundama (veresuhkru sisalduse tõstmine). *Koos nad reguleerivad vereglükoosi sisaldust. 25. Veresuhkrusisalduse regulatsioon organismis. Pankreas eritab glükagooni - maks lagundab glükogeeni veresuhkru sisalduse tõstmine. Pankreas eritab insuliini rakud kasutavad elutegevuseks glükoosi veresuhkru sisalduse langetamine maks talletab glükoosi. 26. Maksa ülesanded organismis: - toodab sappi, mis on vajalik rasvade lagundamiseks - toodab verevalke, mis on vajalik loote punaste vereliblede tootmiseks, osalevad vere hüübimises (fibrinogeen, albumiim) - talletab varuaineid (vitamiinid A ja B; suhkruvarud glükogeen) - lagundab kahjulikke aineid, nagu näiteks alkohol ja keemilised toidulisandid - lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone
! 38.Loomade geneetiline identifitseerimine ja põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine. Miks ja kuidas? Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine on vajalik tõuloomade, sperma ja embrüote ostul müügil, mitmikute identsuse tõestamisel ja isasloomadele järglaste põhjal antava hinnangu täpsustamiseks. Geneetilisi defekte kandvate suguloomade tuvastamine DNA analüüsiga võimaldab aretajatel paaride valikuga vältida retsessiivsete homosügootsete isendite saamist. Veregruppe ja verevalke määratakse verest, DNA analüüsideks kasutatakse uurimis-materjalina verd, spermat ja karvu. Põlvnemisandmete analüüsi eesmärk on määrata isendi homosügootsuse tõenäosus. Selleks on kasutusel spetsiaalne arvutitarkvara. Piisava hulga põlvnemisandmete olemasolul on võimalki väljaselgitada, milline loom on kõige suurema tõenäosusega homosügootne.
lahknemist toimus veel üks lahknemine, kuid see hääbus justkui evolutsiooni tagasikäiguga. Simpansi uurimise ajalugu. 1961. aastal saatsid ameeriklased kosmosesse simpans Hami, kes katsetas kuus minutit kaaluta olekut ja liigutas vilkuvate tulede peale kange. Et simpansid on meie lähisugulased, selle ideega tulid 1967. aastal välja ajakirjas Science Vincent Sarich ja 7 Allan Wilson. Nad olid uurinud verevalke ning nägid, et inimese valkude vastased antikehad reageerivad kõige paremini simpansi ja gorilla valkudele. 1984. aastal näidati, et inimese ja simpansi DNA ahelad paarduvad kergesti. Charles Sibley ja Jon Ahlquist järeldasid oma katsetest, et kahe liigi genoomide sarnasus on 98,4 protsenti. Simpansi genoom avaldati esmakordselt ajakirja Nature möödunud aasta 1. septembri numbris. Skeletivõrdlus 8
Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Maksa ülesanded: - vere glükoosisisalduse kontroll - aminohapete sisalduse kontroll o keha ei suuda hoida valkude varu. Tavaliselt saame toiduga rahkem valke kui organism vajab ja maks lagundab need aminohapped, mis üle jäävad - plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul) - punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi) - vere punaliblede lagundamine - kahjulike ainete lagundamine o osad kahjulikud ained toodab organism ise (vesinikperoksiid), osad satuvad organismi väliskeskkonnast (alkohol, keemilised toidulisandid). o Maks lagundab ka veres ringlevaid hormoone (on vaja peale
4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone! Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks.
korda. Vormelemendid ei filtreeru, vaid ainult plasma. Vormelemendid ei filtreeru, kuna on liiga suured – kihnu sisemine leste (mille omakorda 3 kihti)poorne ruum liiga kitsas – erütro-, leuko- ega trombotsüüt sealt läbi ei pääse). Filtreeruda saavad vesi, mineraalainete osakesed (Ca, K), glükoos ja aminohapped. Esmasuriin erineb vere koostises selle poolest, ei ei sisalda vormelemente ega sisalda suuri molekulaarseid verevalke – ambuliini ja globuliini (???). Esmasuriini tekib ööpäevas 160-180 liitrit. Lõplikku uriini tekib vaid keskmiselt 1,5 liitrit. Suur osa uriinist, mis torukeste süsteemi läheb, imendub seega tagasi. Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, on vajalik teatud rõhk, mida kutsutakse filtratsioonirõhuks. Filtratsioonirõhu jaoks kehtib valem: F = A – (B+C) A – vererõhk päsmakeste vereoontes mmHg B – vereplasma valkude rõhk ehk onkootne rõhk = 30 mmHg
Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur; glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükageeni lagundama. Koos reguleerivad need vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A;B), suhkruvalgud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigsed aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus?
veresuhkruks(glükoosiks). Nii reguleeritakse hormoonidega veresuhkrut. Verreimenduvad toitained suunatakse edasi maksaveeni kaudu maksa. Maks on suurim seedenääre. ·Maks on veresuhkru reguleerija. ·Lagundab ülearuseid amilohappeid aga ka mürke, H2O2, alkoholi. ·Varuainete hoidmine, nt. A ja B12, Rauda, vaske ja kõige tähtsam glükogeeni(loomne tärklis, millest saab vajadusel glükoosi). ·Toodab verehüübimiseks vajalikke verevalke. ·Sünteesib sappi ja kolesterooli. ·Reguleerib rasvas sisaldust. ERITUSELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Erituselundkonna moodustavad neerud aga ka naha higinäärmed, kopsud, mis eritavad CO2-te ja veeauru ning mõningal määral soolestik(H2O). Elundkonna regulatsioon toimub: ·Humoraalselt ·Neuraalselt Erituselundkonna regulatsioon toimub: ·Aju osmoretseptoritega (Osmoretseptorid tajuvad ära verekonsentratsiooni. Uriin tekib verest, kui konsentratsioon kõrge tahab inimene juua.
.................................. Lihasrakkudes ja maksas tehakse glükogeen.... SUHKRUHAIGUS Ehk diabeet on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. Seda võib põhjustada: · Verevarustushäired · Silmade kahjustusi · Neerude kahjustusi · Infarkt (süda), insult (aju) Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/l MAKSA ÜLESADNED · Toodab sappi- mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. · Toodab verevalke- mis osalevad vere hüübimisel (albumiim, fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmisel. · Talletab varuaineid- vitamiinid [(A, B) Rasvlahustavad vitamiinid], suhkruvarud (glükogeen). · Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. MAKSAHAIGUSED: · Maksapõletik, ehk A-hepatiit. Maksapõletiku korral satub sapp verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. · Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine
liigveresus ehk arteriaalne hüpereemia. Piirkond punetab, temperatuur on koldes tõusnud. Arteriaalne hüpereemia asendub venoossega. 2.3. Verevoolu aeglustus kuni selle täieliku seiskumiseni põletiku koldes. Seisundit nimetatkse staasiks. Nende muutuste tõttu areneb edasi 6 2.4. eksudatsioon – verevalke sisaldav vedelik liigub läbi veresoone seina ümbritsevasse koesse. Eksudaadis on kõrge valgu sisaldus (5-8 %). Eksudatsioon on tingitud järgmistest asjaoludest: a) kapillaaride seinte läbilaskvuse tõusust, b) vererõhu tõusust põletiku kolde veresoontes, c). kolloid-osmootse (ioonide-valkude) rõhu tõusust põletikulises koes, mistõttu vedelik liigub läbi veresoone seina välja kõgema kolloid-osmootse rõhu suunas. 2.5
IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine. Disahhariidide lõhustavaid ensüüme nim. disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on imendumiseks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passiivselt. Valkude seedimine. Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelirakkudest, mida iga päev hävib ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon
IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine. Disahhariidide lõhustavaid ensüüme nim. disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on imendumiseks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passiivselt. Valkude seedimine. Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelirakkudest, mida iga päev hävib ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon
Faasid: 1) kohene mööduv läbilaskvuse tõus - pilude teke endoteelirakkude vahel; kuni 30 min.; põhjus: histamiini seostumine endoteliaalsete retseptoritega müosiini fosforüleerimine endoteelirakkude kontraktsioon; 2) hilinenud läbilaskvuse tõus 2.-8. tund; kiniinid, komplement jt. faktorid; 3) kestev läbilaskvuse tõus; leiab aset pärast endoteeli kahjustumist; Eksudaadi teke: eksudaat e. väljahigistis - väljuvad vereplasma osised, mis sisald. mineraalsooli, verevalke (madalmolekulaarsed valgud, albumiin); - hiljem kõrgmolekulaarsete valkude väljumine (fibrinogeen, komplemendi faktorid, antikehad); Olemuselt on: hägune, kõrge valgusisaldusega, kõrge erikaaluga kujutab endast: põletiku puhul veresoontest väljunud valgurikkaid ja rakkude koostisosi sisaldavaid vere vedelaid osiseid; eksudaadi koostises esinevad rakud: segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid (PMN), makrofaagid; plasmarakud, lümfotsüüdid; Koostise alusel eksudaadi vormid:
SÜSIVESIKUTE SEEDMINE JA IMENDUMINE Disahhariide lõhustavaid ensüüme( maltaas, sahharidaas, laktaas) nimetatakse disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on imendumisks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passivselt. VALKUDE SEEDMINE Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelrakkudest, mida iga päev hävi ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karbokspüeptidaas ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni aktiveeriv enteropeptidaas e enterokinaas, edais toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin
annaabi.ee 
