ekstreemsetes töötingimustes, pikad hooldevälbad ja võrreldes mineraalõlidega märgatav kütuse ökonoomia. 3.1 Jaotuskastid. Jaotuskast jaotab pöördemomenti auto veosildade vahel. Ühtlasi võib ta kujutada endast lisakäigukasti, mis suurendab jõuülekande üldist ülekandearvu. Jaotuskastid on suure läbivusega autodel. Vaatleme näiteks järgmise jaotuskasti ehitust ja töötamist. Jaotuskast jaotab käigukastilt tuleva pöördemomenti eesmise veosilla võllile ja tagumise veosilla võlliga ühendatud hammasrattale Ta on sisuliselt kaheastmeline abikäiguga hammasratas-reduktor. Jaotuskasti hammasratas on ühenduses jaotuskasti tuleva vedava võlliga. Hammasratast on võimalik liigutada kahte asendisse. Esimene aste otseülekanne kui hammasratas on nihutatud paremale hambumisse hammasrattaga Teine aste aeglustatud ülekanne kui hammasratas on nihutatud vasakule hambumisse hammasrattaga mis asetseb fikseeritult jaotuskasti
vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. 5 Veovõllid Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 6 Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tavaliselt tehakse väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli. Veosilla mehhanismide defektsed tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud, vigased või kulunud hambad ja väär hambumine. Veosildade remondi puhul kontrollitakse koonushammasrataste hambumist, reguleeritakse koonusrull-laagrite lõtkusid. Kulunud hammasrattad asendatakse uutega ainult paariviisi. 7 Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine
piduritega.Tagasillast oleneb kui palju auto võtab kütust, kui hästi kannab differentsiaal koos pooltelgedega jõudu mootori jõust ratastele, korras differentsiaalil on suur kasutegur ja mittekorras differentsiaalil väike kasutegur. Joonis nr. 1 Tagasild 3 2. Vedava tagasilla ehitus Veosilla karter valatakse kas malmist või keevitatakse kokku kahest terasest stantsitud osast. Karteris paiknevad peaülekanne koos diferentsiaaliga ja poolteljed. 3. Kardaan ülekanne Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult. Veosillad aga on kinnitatud raamile vedrude kaudu ja nad muudsavad oma asendit raami suhtes koormuse muutmisel ja auto liikumisel ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all
Käikude arv 14 - käiku Kordisti polnud kirjas Jõuvõtukast polnud kirjas Rattavalem 6*2 2.1 Veduk. Mark, mudel, tüüp (madelauto, kallur, sadulauto). Vedrustus. Mõõtmed. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrud Anti -roll bar Tagasild Kvartal elliptilise õhuga lõõtsad on mõlema teljel, sassii kõrgust võib tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga
käiku ja kaks roome käiku. Jõuvõtukast võib paigaldada mootorilt, sidurilt, või käigukastilt Rattavalem 6x2 2.1 VEDUK. MARK, MUDEL, TÜÜP (MADELAUTO, KALLUR, SADULAUTO). VEDRUSTUS. MÕÕTMED. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrustus Anti -roll bar Tagasild Mõlemad teljed on varustatud kvartal-elliptilise, õhuga toimivate lõõtsadega, sassii on reguleeritava kõrgusega, mis tagab mugavama laadimise. Tõstukiga varustatud pneumaatilised tagumised teljed
24. Kordisti karter, 25 .Kordisti vahevõll. 36 Jaotuskastid. Jaotuskast (Joonis 39) jaotab pöördemomenti auto veosildade vahel. Ühtlasi võib ta kujutada endast lisakäigukasti, mis suurendab jõuülekande üldist ülekandearvu. Jaotuskastid on suure läbivusega autodel. Vaatleme näiteks järgmise jaotuskasti ehitust ja töötamist. Jaotuskast jaotab käigukastilt tuleva pöördemomenti eesmise veosilla võllile 8 ja tagumise veosilla võlliga ühendatud hammasrattale 3. Ta on sisuliselt kaheastmeline abikäiguga hammasratas-reduktor. Jaotuskasti hammasratas 2 on ühenduses jaotuskasti tuleva vedava võlliga 1. Hammasratast 2 on võimalik liigutada kahte asendisse. Esimene aste otseülekanne kui hammasratas 2 on nihutatud paremale hambumisse hammasrattaga 3. Teine aste aeglustatud ülekanne kui hammasratas 2 on nihutatud vasakule hambumisse hammasrattaga 10 mis asetseb fikseeritult jaotuskasti vahevõllil 6
Kus, on võlli nimipöördemoment; - reziimitegur; see leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest masina tüübi ja tööreziimi järgi; = 1,25....4,0 ("Masinaehitaja käsiraamat" Proffessor H. Lepikson) 5. Jõuülekande skeem (mitmikvedu, tagavedu) Nelikvedu: Jõuülekandesse kuuluvad: sidur, käigukast, 2 kardaanülekannet, taga- ja esiveosild, jaotuskast. Kolme ja enama veosillaga masinatele lisandub veel kardaanülekandeid ja veosilla mootoriga ühendamise seadmeid. Masina telgede arvu suurendamine võimaldab tõsta kandejõudu, ilma et rehvide surve teepinnale eriti suureneks. Mitme veosilla puhul astetatakse sildade vahele differentsiaal(vahekast), mis jaotab mootorlilt ülekantava jõu võrdselt kõikide veosildade vahel, hoides ära kogu jõu ülekandmise võimalust ainult ühele veosillale Engine-Mootor Transmission: Käigukast Front differential: esimene diferentsiaal Front drive shaft: esimene kardaan
Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager (2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli (3) puhul toetab veoratta (1) rummu (5) laager ( 2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid.
Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager (2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli (3) puhul toetab veoratta (1) rummu (5) laager ( 2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid.
Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse. Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli puhul toetab veoratta rummu (mitte võlli!) laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu külgjõude. Koormamata rattavõlli puhul toetub veoratta rumm kahele veosilla küljes olevale laagrile. Rattavõll töötab ainult väändele. Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel
Teehöövli DZ-122 vedava silla ülesanne, ehitus, hooldus. Vedavad rattad (kaks tagumist paari ) või võivad ka kõik rattad vedada. Koosneb peaülekandest, mis muudab pöördemomendi suurust ja suunda, külgreduktoritest koos balansiiridega, mis annavad liikumise ratastele ja tagavad pideva ühenduse maapinnaga ja rattarummudest, milledele kinnituvad rehvid ja annavad rehvidele edasi liikumise. Hoolduse alla läheb õlitaseme kontroll nii peaülekande korpusest kui veosilla korpuse kontrollkorgi kaudu ja vedava silla osade määriminr ning puhastamine. 27. Teehöövli CG-18 vedava silla ülesanne, ehitus, koostisosade ülesanded. Põhimötteliselt sama mis eelmise küsimuse vastus! 28. Teehöövli külgreduktorite ülesanne, ehitus, hooldus. Vedav hammasratas, kaks vahehammasratast, kaks veetavat hammasratast koos ühendusvõlliga, millele kinnitub rattarumm. Ülesandeks on pöördemomendi muutmine ratastele
Tehniliselt mittekorras kardaanülekanded on olnud ja ilmselt võivad olla ka edaspidi oht. 33. Veosillad: Peaülekanded, nende otstarve ja ehitus. (1) lk. 297. Veosillaks nimetatakse traktori või auto seda silda, mille rattad veavad. Sild on jäik tala. Temasse on mahutatud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Traktorite T-28X4M, T- 40, T-16 ja T-25A veosillad on kokku ehitatud käigukastiga, kuid nende veorataste ajamid asuvad äravõetavates karterites. Roomiktraktori veosilla (tagasilla) koosseisu kuuluvad järgmised mehhanismid: käigukast, peaülekanne ja pööramismehhanismid (dt-75M); peaülekanne ja pööramismehhanismid (T-130, T-70C, T-70B); kaks teineteisega ühendamata peaülekannet (T-150). Et auto mass oleks väiksem, keevitatakse veosildade karterid stantsitud terasprofiilidest. Karteri külge on keevitatud peaülekande reduktori kinnitamise äärik. Enamiku traktorite tagasildade kered on valatud hallmalmist või terasest (K-701, T-40M)
uusi tehnilisi lahendusi. Väga palju sõltub aga autojuhist endast, kaitstes keskkonda oma sõiduviisiga. Kui tolmavatel teedel polegi võimalik tolmu täielikult vältida, võimaldab mõõduka kiirusega sõit selle hulka oluliselt vähendada. Liigne müra häirib inimesi eriti öösel ja varajastel hommikutundidel. Mootorit kohapeal soojendavate juhtide arv on küll vähenenud, aga neid leidub ikka veel. Mootori tegelik soojendamine koos käigukasti ja veosilla soojendamisega on sõidu ajal palju tõhusam (ei maksa ainult kohe gaasi põhja vajutada). Mürataset mõjutab liiklustihedus, sõiduki liik ja sõidukiirus. Sõiduauto mürataseme võrdlus veoautoga on kiirusel 50 km/h 10 sõiduautot = 1 veoauto 100 km/h 5 sõiduautot = 1 veoauto Sõiduki seisu- ja sõidumüra ning diiselmootori heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. ,, Roheline veoauto" ( ,, Green Lorry") peab vastama momendil EURO normidele.
Tagasilla põhiosad: • Peaülekanne (kahekordne, ühekordne) (muudab pöördemomenti, • Kahekordne peaülekanne Vedav koonushammasratas, veetav koonushammasratas, vedav silinderhammasratas, veetav silinderhammasratas, korpus (täidetud õliga), rõhutasand, reguleerpolt koos fikseermutriga Ühekordne peaülekanne Vedav koonushammasratas, veetav koonushammasratas, diferentsiaal, poolteljed Veosild Õlitaseme kontroll Ava kork ja kork veosilla vasakpoolses seinas sillakäise taga. Kontrolli, et õlitase on avade alumiste servade tasemel. Kui veosillas on õli vähem ja leket ei ole näha, kontrolli tandemikorpuste(külgülekande) õlitasemeid. Kui neis on õli üle kontrollavade taseme, siis lekib veosilla ja tandemi korpuse vaheline tihedus. Õlivahetus • Ava kork • Lase õlil välja voolata ja puhasta kork ja selle tihend • Kui õlivool on lõppenud, sulge kork
generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv. Jõuülekande arv avaldub: ijk=ik xia , kus ik on kõigi lülitatavate mehhanismide ülekandearv ja ia on alaliselt hambuvate hammasratastega mehhanismide ülekandearv. Mootori pöördemoment mp=mpik+mpk , kus Mp- mootori pöördemoment. Mpik- jõuülekande
Ühingus SAE; VDS on sõidukikood, mis on määratud VINkoodi 4. kuni 9. (kaasa arvatud) kohaga. See sisaldab sõidukit kirjeldavaid andmeid, mille määrab valmistaja (Vehicle descriptor section); VIS on sõiduki valmimisnumber. VINkoodi konkreetse sõiduki valmistamise järjenumbrit tähistav osa on kaheksa viimast kohta ( Vehicle indicator section); 86) [Kehtetu] 87) [Kehtetu] 88) veosilla (veosildade) õhkvedrustus on vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75% vedruefektist tekitatakse õhkvedrustusega ( Air suspension); 89) «EURO3 ohutu veoauto e EURO3auto» on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (EURO3 safe lorry);
annaabi.ee 
