Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vasku veoratta pöörlemis kiirust eri kiirusega. 5. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid? Kui üks veoratas on jäänud kinni ja teine käib ringi siis saab käima panna mõlemad rattad ühtlase kiirusega ehk pöördemomendiga.
2. Ülesanne – laagriistu arvutus ja tolereerimine Andmed ja istu valik: Teada on, et laagriist on konstrueeritud veorattale keskmistel pöörlemiskiirustel ning välisvõru on läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna veerelaagrite korral sisevõru tolerantsitsoon võetakse hälvetega 0 ja - ning võlli tolerantsitsoon avasüsteemis siis saan m5 istuga pingistu
(1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks.
kõverjoonelist või spiraalset kaldpinda. · Kaldpinna võib varustada rullikutega, mis vähendavad hõõrdumist. Kaubalift · Kasutatakse kaupade transportimiseks vertikaalsuunas. · Liftikäik ehk saht võib asetseda hoone sees või väljas. · Sahtis on juhtrelsid kabiini ja vastukaalu liikumise suunamiseks. · Hoone ülakorrusel asub masinaruum, kus on elektrivints ja juhtimisseadmed. · Vints koosneb mootorist, reduktorist ja veorattast. · Üle veoratta on paigutatud trossid, mille ühes otsas on kabiin ja teises vastukaal. · Sahti põhjas on amortisaatorid, mis pehmendavad laskumist. · Elektrimootor ühenduses reduktoriga, mis vähendab liikumiskiirust. · Lift on varustatud piduritega, mis kindlustavad kabiini kindla pidurduse selle mistahes asendis. · pidurid hakkavad tööle ka siis, kui puruneb tross, pingsus ei ole võrdne või katkeb vool. · Sahtil igal korrusel uksed, mis avanevad väljapoole.
Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale kus pöördemomenti kantakse edasi ainult ühes suunas peaülekandelt rattavõllidele. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks ja telgedevahelisteks diferentsiaalideks. R a t a s t e v a h e l i n e diferentsiaal asub auto ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. T e l g e d e v a h e l i n e diferentsiaal on paigutatud auto veosildade vahele. Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis hambub vedava hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või neli satelliiti . Satelliidid on alalises hambumises koonus-hammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja
(1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks.
Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale kus pöördemomenti kantakse edasi ainult ühes suunas peaülekandelt rattavõllidele. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks ja telgedevahelisteks diferentsiaalideks. R a t a s t e v a h e l i n e diferentsiaal asub auto ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. T e l g e d e v a h e l i n e diferentsiaal on paigutatud auto veosildade vahele. Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis hambub vedava hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või neli satelliiti . Satelliidid on alalises 48 hambumises koonus-hammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud
päikeseratta tinglik pöörlemissagedus, mis arvestab satelliitide pöörlemist päikeseratta suhtes; päikeseratta hammaste arv. Üksikute käikude ülekandearvu leidmiseks tuleb arvestada, et pöördemomenti võib edasi anda läbi mitme planetaarülekande ja samas ka seda, et mingi hammasratas võib mõne ülekande puhul olla kinni pidurdatud, 7. Astmeline differentsiaal ???? Diferentsiaal(skeem) Diferentsiaal võimaldab parema ja vasaku veoratta veeremist erinevate kiirustega nii liikurmasina pööramisel kui ka ebatasasel teel. 8. Koormatud ja poolkoormatud rattavõllid Rattavõllide ülesandeks on pöörlemise edasikandmine diferentsiaalilt veoratastele. Rattavõll, mis istub ühe otsaga diferentsiaalikarbis, kus ta laagriteks on diferentsiaali karbi laagrid ja teine võlli laager on rattavõlli kesta välisotsa sees ning rattavõlli kinnitusääriku külge on kinnitatud veoratas, mõjuvad järgmised jõud: 1
hammasratta teljest madalamale. Hammasrataste vastupidine paigutus võimaldab suurendada veoauto kliirensit. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid. Koonushammasrattad tehakse spiraal- või hüpoidhammastega. Silinderhammas- ratastel on kald- või noolhambad. Kui kahekordse peaülekande mõlemad hammasrattapaarid asuvad samas karteris, nimetatakse teda keskülekandeks. Kui aga kahekordse peaülekande teine hammasrattapaar on kummagi veoratta juures, siis on tegemist jaotatud peaülekandega. Mõnedel autodel kasutatakse dünaamiliste omaduste parandamiseks kahekäigulisi peaülekandeid. Sellistel peaülekannetel on kaks lülitatavat käiku. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel. 34. Diferentsiaalid: diferentsiaali otstarve, lihtdiferentsiaali põhiomadused. (1) lk. 298. Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi
Telgedevaheline diferentsiaal võimaldab sildadel erinevalt pöörelda. Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse. Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi. Veerandkoormatud rattavõlli puhul toetab veoratta rummu (mitte võlli!) laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu külgjõude. Koormamata rattavõlli puhul toetub veoratta rumm kahele veosilla küljes olevale laagrile. Rattavõll töötab ainult väändele.
.........................................................................21 Lisa 2. Trossajamiga rippvagoneti juhtimisskeem...........................................................22 Lisa 3. Ruumiplaan............................................................................................................23 TÄHISED JA LÜHENDID A − aastane tarbitav elektrienergia kulu, kW ∙ h c − mootori põhimaterjali (malm) erisoojus, c = 460 J/(kg∙K) Dr − Veoratta läbimõõt, cm d − tapi läbimõõt, cm f − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale kp − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75
aastal oli Pariisis 1300 jalgratast. Kolmekümne aastaga suurenes see arv 500 korda. Ühendriigid, kes eurooplastele hilinemisega järele tormasid, valmistasid üksnes 1895. aastal 1,25 miljonit kaherattalist. Nii haaras jalgrattapalavik ühe sajandi jooksul maailma juba teist korda. Naaskem aega, mil jalgratas oli värskelt saanud pidurid. Õigel ajal pidama saada on küll hea, kuid jalgratas on ju tehtud selleks, et sõita. Pärast pedaalide ilmumist tuli seda aga teha sõna otseses mõttes veoratta seljas istudes. Ratas ei lubanud sõitjat endast karvavõrdki eemalduda, tee mis tahad. Ei saa ju ometi paigutada pedaale ühte kohta ja ratast, mida nad peavad ringi ajama, teise! Ja siin sündis veel üks idee. Aga miks ka mitte? Saab küll, otsustas inglane G. Sheargold, kui pedaaliväntadega ühel teljel olevat eriliste hammastega rattalt tõmmata kett teise samasuguseni, mis on kinnitatud ühe sõidukiratta külge. Öeldud-tehtud. 1858. aastal sai jalgratas keti
transportimise seiblatt; 5-punker; 6-nurgatähik; 7-kett; 8-siiber; 9-kraap; 10-tõmbelatt; 11- kett; 12-liugur; 13-teekonnalüliti; 14-tõukur; 15-nurgatähik [3]. 6.3 Sõnnikueemalduse teholoogiad Vanemates lautades ehk siis kuues laudas on sõnnik sulgudes, sealt tuleb see kraapida kitsastesse rennidesse ning sõnniku laudast välja viimisel kasutatakse kett-kraapkonveierit. Konveier kogub sõnnikut kahe loomarea sõnnikurennidest. Ketti veetakse elektrimootori, reduktori ja veoratta abil [3]. 12 Joonis 8. Sõnniku eemaldamise kett-kraapkonveier:I - rõhtkonveier, II - kaldkonveier, 1 - kett, 2 - kraap, 3 - ajam, 4 - pöörderatas, 5 - pingutusseade, 6 - rõhtkonveieri renn, 7 - kaldkonveieri kett, 8 - kaldkonveieri renn, 9 - kaldkonveieri ajam, 10 - elektrikilp, 11 - pingutusseadme raskus[3]. Uues laudas, kus on emised ja kuldid on kasutusel poolrestpõrand - rest moodustab 1/3 sulu pindalast
Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. On ka vabakäigumehhanismiga diferentsiaale. Hammasratasdiferentsiaalid tehakse kooniliste, kuid vahel ka silindriliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub
täissilindri valemiga Hammasratta ruumala V = R 2 h , kus R on hammasratta raadius, m, h hammasratta paksus, m. Hammasratta mass m m = V , kus on materjali tihedus, kg/m3, terasel Fe = 7874 kg/m3. Hammasratta inertsiraadiuse ruut 2 R2 2 = . 2 Hammasratta inertsimoment J J = m 2 . Reduktori hammasrataste ja konveieri veoratta inertsimomentide arvutus on koondatud tabelisse 6.6. Tabel 6.6. Reduktori hammasrataste ja konveieri vedava ratta andmed ja inertsimoment Pöörlemis- Inertsiraa- Inertsi- Jrk. Raadius, Paksus Ruumala Mass Sagedus diuse moment nr. R, m H, m V, m3 M, kg n, min-1 ruut, 2, m2 J, kgm2 1 0,035 0,03 0,000115 0,9 960 0,0006125 0,000551
Jõuülekandeõli ei vahetata sageli, sest töötingimused on kerged ja õli määrimisomadused säilivad kauem. 3.3. Juhtimisseadmed Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade. Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav. Sõidupiduripedaale on traktoril kaks: üks parempoolse teine
kastist kända peaülekandele muutuva nurga all. Seda või- maldab kardaanülekanne. Viimane koosneb kardaanvõllist 12 ja kahest kardaan- liigendist 11 ning -15. Käigukastipoolne, elastne liigend 11 võimaldab võllil kalduda väikese nurga piirides käigukasti veetava võlli suhtes. Ta leevendab ka järske tõukeid moo- tori pöörete järsul muutumisel ja võimaldab kardaanvõlli Jäik kardaanliigend 15 koosneb kahest hargist, ristmi- telgnihkumist, sest veoratta üles-alla õõtsumisel selle kau- kust ja nõellaagritest. Harke ühendab omavahel ristmik, gus käigukastist muutub. Veorattapoolne, jäik kardaanlii- mille harud asuvad harkide silmades. Hõõrdumise vähen- gend 15 võimaldab suuremat nurga muutumist kardaan- damiseks on harkide silmadesse lukustusrõngastega kinni- võlli ja redüktori vedava võlli vahel. tatud nõellaagrid. Laagrite määrimiseks on ristmikul kes-
annaabi.ee 
