transpordi kasutamise kulud (isikukulud) · Liiklusevälised: elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias haldus- ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine) 3. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg), veomahu mõjurid Veonduse kvantitatiivsed näitajad · Veomaht veodokumendi (-dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa Reisijate arv, [kauba-] neto- või bruto- (st koos taaraga) tonn · Sõidukite arv · Liiklusteede pikkus · Aeg · Tootmise ja kaubanduse struktuur; · majandustegevuse regionaalne jaotus; · välismajandustegevuse intensiivsus ja struktuur; · geograafiline asukoht ja majanduse olukord
• Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline
Kivisüsi töötlemist, ohtlik Venemaa, Venemaa, lihtne transport kaevandamine, Austraalia LAV, Poola, kulukas Kasahstan transport USA, Väike veomaht, Prantsusmaa, Kanada, USA, odav, suur Radioaktiivsed Jaapan, Austraalia, energiasisaldus jäätmed, suur Venemaa, Tuumaenergia LAV, Niger,
kulukas transport Poola, Kasahstan USA, Prantsusmaa, Väike veomaht, Radioaktiivsed Kanada, USA, Jaapan, odav, suur jäätmed, suur Austraalia, LAV, Tuumaenergia Venemaa, energiasisaldus, kapitalivajadus, Niger, Namiibia, Saksamaa,
toetav sild 7500 / 2 = 3750 kg koormusindeks 154 kiiruskategooria ei leidnud valmistajakiirust 4.2. Haagise rehvid rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 kiiruskategooria ei leidnud valmistajakiirusT 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem: m=q*V Leian veetava vajava kuusa kogukaalu: m = 150 * 1800 = 270 000 kg Seaduse poolt lubatud tegelik mass 3*3 telgedega autorongile on 44 000 tonni. Leian koorma kaalu: 44 000 5660 (haagise tühimass) 8365 (veduki tühimass) = 29 975 kg
kiirust, millel rehv on võimeline kandma koormusindeksile vastavat massi(Määrus nr42; Kood 506.)[4] 4.2. HAAGISE REHVID Rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 (vastab ühe rehvi maksimum kandevõimele 4500kg), kiirusindeks-K(vastab piirkiirusele 110km/h) 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem: m=qxV Leian veetava vajava kruusa kogukaalu: m = 150 x 1800 = 270 000 kg Seaduse poolt lubatud tegelik mass 3x3 telgedega autorongile on 44 000 tonni. Leian koorma kaalu: 44 000 5650 (haagise tühimass) 8365 (veduki tühimass) = 29 985 kg Leian teljekoormused valemiga:
masina spetsifikatsioone. Koormusindeksi ning kiiruskategooria valimisel lähtusin autorongi kandevõimest ja sildadele avalduvatest koormustes ning MKM määruses nr 42 lisa 1 kood 506 [6] olevatest tabelitest. 7 4. KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. Arvutage koormus autorongi telgedele. Koormaks on kruus (ρ=1800 kg/m3). Vajalik veomaht on 150 m3. Kuidas korraldada vedu, nii et see oleks kooskõlas kehtestatud normatiividega (MKM määrus nr 42)? Teades kruusa tihedust ja haagise ruumala leiame koorma maksimaalse massi. m=ρ∗V Kus m (kg) – mass ρ(kg/m3) – tihedus V(m3) – ruumala Haagise veokasti maht V=25.00 m3, Kruusa tihedus ρ =1800 kg/m3 m=1800*25=45000 =>45t
Autopargi kohta: ∝t = = AD nim AD e + AD r + AD s De ja ADe - päevad ja autopäevad tööl Ds ja ADs - päevad ja autopäevad ettevõttes seisakus, mis on tingitud organisatsioonilistest põhjustest Vedude ebaühtlus Veomahtude ebaühtluse tegur: ηe ’= Qmax/Qk Veokäibe ebaühtuse tegur: ηe '' = Pmax/Pk Qmax - maksimaalne veomaht teatud ajaühikus, t Qk - keskmine veomaht samas ajaühikus, t Pmax - maksimaalne veokäive teatud ajaühikus, tonnkm Pk - keskmine veokäive samas ajaühikus, tonnkm Veotsükkel: Lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kaupade või reisijate veoks. Autotranspordis mõeldakse transpordiprotsessi tsükli all ringi: t r=t pl + t ks + t ml +t ts tpl - pealelaadimise aeg tks - koormaga sõidu aeg tml - mahalaadimise aeg
ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi. Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest, sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse. Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve, kaitseagent vajadusel ja liiniagent, kes on laevakompanii täievoliline esindaja piirkonnas ( riigis, sadamas, nt esinduspiirkonnas Euroopas ) 6. KAUBAVEO TEENUSE PAKKUJAD 6.1
Max kaeveulatus (teleskoopnoolega) 5,53 m; Lahtikäiv esikopp (laius 2350 mm ja maht 1,1m³). 16 Foto 6. Kopplaadur [15] 7.1.7. Pumbaga betoonimikser ehk pumi Pumbaga betoonmikser ehk pumiga valatakse monoliitne betoonvöö. Pumbaga betoonmikseri tehnilised andmed [16]: pumi lubatud veomaht kuni 5 m3; pumba masti pikkus 16 28 m; pikkus 9,7 m; laius 2,5 m; kõrgus 4,0 m. Foto 7. Pumbaga betoonimikser ehk pumi [16] 17 7.1.8. Vibroplaat Weber CR7 Vibroplaati kasutatakse killustikaluse tihendamiseks. Vibroplaat Weber CR7 tehnilised andmed [17]: kaal 480,000 kg laius 0,60 m
Sel juhul saadetakse mahajäänud kaup järelsaadetisena. 34. Mida tähendab kauba ümberadresseerimine? Milliseid ümberadresserimise teenuseid saab klient raudteel kasutada) Tähendab veolepingu muutmist. 35. Mis on veotariif ja millised näitajad seda raudteel mõjutavad ja millise veoühiku kohta tariif kehtib? See on veotasu, mis sõltub peamiselt veokaugusest ja kaubakogusest. Seda mõjutavad vaguni tüüp, veo marsruut, veoteekonna pikkus, kaubagrupp, veomaht. Kehtib veetava kaubatonni kohta. 36. Mis on veotasu raudteel ja millest see koosneb? Veotasu on rahaline hüvitis, mida vedude tellija tasub vedajale tehtud või tehtava transporditöö eest. Veotasu arvutamise aluseks on enamasti veosekäive ehk sooritatud transporditöö maht, mida mõõdetakse kombineeritult teepikkuse ja kaalu- või mahuühikutes. 37. Millal on sõlmitud kauba veoleping raudteel? 38. Millised võivad olla veo maksetingimused? Mis valikuid mõjutab? 39
kumulatiivsed veomahud (eksport-, import- ja transiitkonteinerid) on küllalt tagasihoidlikud (vt joonis4). Joonis 4. Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate, TEU Konteinervedude arendamine Eestis on senini olnud tagasihoidlik, sest transiitvedude orientatsioon on olnud kütuste ja metallide transiidile. 23 Näiteks St. Peterburi sadama konteinerite veomaht oli 2006. aastal 1 450 000 TEU-d s.o ca 10 korda suurem kui Eesti sadamates.' Läänemeremaade konteinerite veomahtude võrdlus (protsentides) riikide lõikes on toodud joonisel 5. Joonis 5. Jooniselt 5 selgub, et Läänemere suurimad konteinersadamad on Rootsis (Göteburg) ja Venemaal (St. Peterburg), läbi nende sadamate veetakse 48 % Läänemeremaade konteinerite veomahust. Külmutusterminal Terminalid omavad võimalusi ja kogemust väga erinevate kaupade
( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi. Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest, sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse. Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve, kaitseagent vajadusel ja liiniagent, kes on laevakompanii täievoliline esindaja piirkonnas ( riigis, sadamas, nt esinduspiirkonnas Euroopas ) Mereveo hinna struktuur Mereveo hind on väga mitmeti mõistetav suurus. Veotingimuste ühtlustamisele aitavad kaasa tarneklauslid Incoterms, mis on märgitud kaubandusliku mereveo lepinngute
ARVUTAMINE JA HINDAMINE 29 9.1.Kvantitatiivsed näitajad Laeva/laevastiku tonnaz netomahutavus (NT), kogumahutavus (GT), dedveit (Dw), puhas kandevõime (Dp) Veetud lastikogus - (Q, Q) ja veetud reisijate arv - (R, R). Kus: Q ja R veetud lastikogus ja reisijate arv lihtreisis, Q ja R summaarne lastikogus ja reisijate arv kas mingi ajavahemiku jooksul või laevade grupi kohta Veomaht tingtonnides (Qt) - näitaja arvutamisel võrdsustatakse veetud lastitonn tinglikult ühe reisijaga. Näitajat kasutatakse põhiliselt kauba-reisilaevadel hinnakujunduses (lastiveo tariifid ja piletihinnad) Läbitud miilide arv (L, L) - L läbitud miilide arv lihtreisis, L summaarselt mingi ajavahemiku või laevade grupi kohta Teostatud tonn-miilide (QL, QL) või reisija-miilide (RL, RL) arv - QL ja RL
annaabi.ee 
