teel sõidukilt kaupa ümber laadimata muudel, kui artikli 14 sätete kohaldamise juhtudel, siis kohaldatakse käesolevat konventsiooni kogu veo kohta. Kui aga tõendatakse, et kaup on läinud kaotsi, vigastatud või selle üleandmisega viivitati teise veeliigiga vedamisel ning selle põhjuseks ei olnud autovedaja tegevus või hooletus, siis autovedaja vastutust ei määrata kindlaks mitte käesoleva konventsiooniga, vaid selliselt, nagu määratakse kindlaks teise veoliigi vedaja vastutus, kui saatja sõlminuks kaubaveolepingu teise veoliigi vedajaga vastavalt selle veoliigi seaduse imperatiivsetele normidele kauba veo kohta. Kui aga sellised imperatiivsed normid puuduvad, siis määratakse autovedaja vastutus kindlaks käesoleva konventsiooniga. 2. Kui autovedaja korraldab vedusid ka teise veeliigiga, siis määratakse ka tema vastutus kindlaks käesoleva artikli punkti l kohaselt, nagu toiminuks autovedajana ja teise veoliigi vedajana kaks eri isikud.
dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 33. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. o kauba peale- ja mahalaadimine o ladustamisteenused o pakkimisteenused o ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine o messide ja näituste ekspedeerimine o kullerteenused o kliendile veosekindlustuse vormistamine 34. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 35. Mis on laadimismeeter autotranspordis? Laadimismeeter on veoruumi põrandapinna jooksev meeter. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm. 36. Mis kriteeriumitega saab mõõta transporditeenuste kvaliteeti?
22. Nimeta autovedude alaliigid (4)? · kokku ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) · kombineeritud veod (nt rongauto, laevautorong, lennukauto) · eriveod (ülisuured ja rasked veod, nõuavad sageli erilube ja veokeid) · rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalumahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?
22.Nimeta autovedude alaliigid (4)? kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23.Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24.Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all?
kahjude puhuks. Kui kaup on kindlustatud, võidakse nii ekspedeerija kui ka vedajate vastutuse piiratus unustada ja kontsentreeruda sellele, millest sõltub kõige rohkem ettevõtte tulevik ehk äritegevusele (ibid). Vedaja vastutus. Vedaja vastutus on alati piiratud. Vastutus transporditava kauba eest on määratletud eraldi igale veoliigile seaduste, määruste ja rahvusvaheliste lepingutega (konventsioonidega). Kui vedaja vabaneb vastutusest selle veoliigi kohta kehtivate regulatsioonide kohaselt, jääb kogu kahju kas müüja või ostja kanda. Tarneklausel sätestab kaubavastutuse (riskivastutuse) siirdumise müüjalt ostjale. Ostja seisukohast on probleem selles, et kui kahjustus fikseeritakse alles kauba saabumisel sihtpunkti, on riskivastutus tavaliselt juba talle siirdunud. Ostjale jääb tavaliselt ainsaks võimaluseks proovida saada kompensatsiooni kahju tekitajalt, kõige sagedamini vedajalt.
teenusepakkuja võrgustiku geograafiline katvus ja standardiseeritud kvaliteet. Logistikafirma peab toime tulema tarneahela efektiivse juhtimisega globaalses ulatuses . KOKKUVÕTE Transpordisektor on olemas olnud pikka aega ja on laienev tegevusala jätkuvalt.Veosed on kõige tüüpilisem logistiline tegevus. Veondus saab alguse täpsest veoste ratsionaalsest planeerimisest ja organiseerimisest. Sinna alla kuuluvad : õige veoliigi valik, kiirus, paindlikkus,täis laaditavus, tarnete täpsus ja usaldusväärsus. Õigesti tehtud veose valik tagab mõlemale osapoolele: transportijale ja kliendile, usalduse ning rahulolu. Nii nagu kaubanduseski on tavaline, et erinevad kauplused spetsialiseeruvad üha enam mitmesuguste klientide erivajaduste rahuldamisele, siis nii toimib see ka transpordiettevõtetes. Viimastel aastatel on transpordisektoris arenenud ettevõtted, mis suuremal või vähemal määral
kõrge kilohinnaga kerged kaubad, madal pakendikulu, standardsed nõuded olenemata lennukompaniist. Miinus: Kõrged veotariifid, suur sõltuvus ilmastikutingimustest, maapealsete talitluste aeglus, kõrged turvanõuded Multimodaalne vähemalt kahe transpordiliigi kasutamine, veoks kehtib dokumendi välja Intermodaalne ei toimu kauba käitlemist (konteinerivedu), multimodaalne kaubavedu ühes ja samas laadimisühikus kaupade töötlemiseta veoliigi muutmise ajal, kauba lastiruum on koguaeg sama. Erinevad kombinatsioonid - konteinerlaevad, rongid auod, treilerrongil või autorongil, roll on roll off, rongpraamid. Intermodaalsest transpordist saavad kasu kliendid(paindlikkus kiirus ja toote kaitstus), veofirmad (kiirus, efektiivsus), teenused(lühem summaarne veoaeg)
· Koostab erinevaid juhtimisaruandeid, mille pealt tehakse strateegilisi juhtimisotsuseid. Transport Transpordi olemus ja tähtsus · Transport on ühenduslüli, mis seob omavahel erinevaid logistikategevusi ja realiseerib kaupade füüsilist liikumist tarneahelas. · Suurimad logistika kulud · Transpordi ülesanded on järgnevad: transpordivahendite parameetrite kooskõlastamine protsessi osaliste vahel, ühtse tehnoloogia kasutamine, veoliigi ja- vahendite valimine, veomarsuutide väljatöötamine, protsessi monitoorimine, transpordi planeerimine · Transpordiga on tihedalt seotud järgnevad otsused: o Tootega seotud otsused (uute toodete väljatöötamisel arvestatakse transpordikuludega) o Turustamisega seotud otsused (tõhusalt ja usaldusväärselt kohale transportida, liik ja kulud) o Hankeotsused (ostetud materjalide transport)
Tarneaega saaks lühendada kiirema transpordiliigi valikuga, kuid sellega kaasneb ka veokulude suurenemine. Kiiresti riknevate kaupade (puuvili, lihatooted, lilled ) või moraalselt vananevate toodete (elektroonika tooted) puhul on jaotuslogistikal määrav tähendus. Viimast näidet silmas pidades tuleb aeglase mere- või raudteetranspordi kasutamine asendada lennutranspordiga, hoolimata sellest, et ühiku veohind (euro/kg) on kõrgem. Teatud kaupade puhul on kiirema veoliigi kasutamine vältimatu. Seega tuleb jaotuslogistika protsessi kavandamisel arvestada järgmisi tegureid: transpordikulud, ladustamiskulud, kaubavarude suurus (kaupadesse investeeritud raha), teenindustase tarbija juures (kaupade kättesaadavus – kogus ja sortiment), kaupade riknemine ja moraalne vananemine, Jaotuslogistika juhtimine seisneb muu hulgas kompromissi leidmises loetletud tegurite vahel
furgoonid soojendatava koormaruumiga poolhaagised külmutushaagised rippasendis valmisrõivaste vedamiseks mõeldud poolhaaked Spetsiaalsed haagised nagu erinevad paakhaagised jne Euroopas, RORO laevades Terminalid Terminal on transpordisüsteemi lüli veoühikute töötlemiseks ja ajutiseks lühiajaliseks ladustamiseks intermodaalses transpordiprotsessis. Terminali ülesanded Stividorteenuste osutamine (veoühikute laadimine ühe veoliigi veovahenditelt teise liigi veovahenditele) Veoühikute konsolideerimine ja ümbergrupeerimine sisendite ja väljundite kaupa Tühjade veoühikute ladustamine (konteinerdepoo) Arvestuse korraldamine ja veodokumentide koostamine ja kontroll, info edastamine Kaupade veoeelse ohutuse tagamine ja ettevalmistamine veoprotsessi ohutuks läbiviimiseks Vajadusel tolliformaalsuste korraldamine Infrastruktuur peab võimaldama:
kütuse-, rehvi- ja hooldus- ning remondikulud 48 kindlustusmaksed, veoload ja raskesõidukimaks kapitali- ja liisingukulud 5. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? kaaluühikutes teepikkuse ühikutes kaaluühik x teepikkuse ühik vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes 6. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem? põhiveo puhul jaotusveo puhul kombineeritud veo puhul süsteemse veo puhul 7. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki: üldkulu muutuvkulu halduskulu üld- ja halduskulu 49
kaotsimineku tase veoprotsessi käigus, vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse (kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne.). Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerudes transpordiliikide kaupa Transpordilogistika ülesanded. Transpordivahendite parameetrite kooskõlastamine transpordiprotsessi osaliste vahel · Ohtse transporditehnoloogia kasutamine, tegevuse kooskõlastamine transpordiprotsessi osalistega · Veoliigi ja veovahendi tüübi valik · Ratsionaalsete veomarsruutide väljatöötamine · Transpordi ja muude veoste liikumisega seotud tegevuste kontroll, kasutades tänapäevaseid infotehnoloogilisi vahendeid Transpordiprotsessi planeerimine koostöös laondus- ja tootmistegevusega. Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse valdkondades, mis esmapilgul transpordiga eriti seotud ei paista olevat, nagu: 1. Tootega seotud otsused
4. Veoauto muutuvkulud on tööjõu- ja halduskulud kütuse-, rehvi- ja hooldus- ning remondikulud kindlustusmaksed, veoload ja raskesõidukimaks kapitali- ja liisingukulud 5. Missugustes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? kaaluühikutes teepikkuse ühikutes kaaluühik x teepikkuse ühik vastavalt olukorrale, nii kaalu- kui ka teepikkuse ühikutes 6. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem? põhiveo puhul jaotusveo puhul kombineeritud veo puhul süsteemse veo puhul 7. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki: üldkulu muutuvkulu halduskulu üld- ja halduskulu Kordamisküsimused 1. Millised kulud on veoki muutuvkulud ja millised püsivkulud? 2
3. Mis võimaldab loetletud meetmetest veoki kulusid kilomeetri kohta vähendada? panna veokile tööle kaks juhti suurendada läbisõitu töövahetuse jooksul vähendada läbisõitu töövahetuse jooksul vähendada töövahetuste arvu ööpäevas 4. Veoauto muutuvkulud on tööjõu- ja halduskulud kütuse-, rehvi- ja hooldus- ning remondikulud kindlustusmaksed, veoload ja raskesõidukimaks kapitali- ja liisingukulud 5. Millise veoliigi puhul on veokulu veetava kaubaühiku kohta enamasti kõige suurem? põhiveo puhul jaotusveo puhul kombineeritud veo puhul süsteemse veo puhul 6. Veoettevõtte veokorraldaja kulu kuulub järgmisesse kululiiki: üldkulu muutuvkulu halduskulu üld- ja halduskulu 143 Kordamisküsimused 1
• domineerivad rahvusvahelised veomarsruudid, kusjuures mõlemad veoviisid on rahvusvaheliselt strateegilise tähtsusega • tee (vesi, õhk) kui selline infrastruktuuri osa on olemas looduslikul kujul ja ei vaja investeeringuid • mõlema veoliigi puhul on nõutavad suured investeeringud navigatsioonivahenditesse • mõlema veoliigi puhul vajatakse kalleid spetsialiseeritud terminale • mõlemal veoviisil on suur tšartervedude turg 6 Õhutransport 99
annaabi.ee 
