1862-Peterburi Konservatoorium.1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal. Seal segunevad Itaalia ja Vene muusika.Taust on ajalooline aga sisu on välja mõeldud.Etendus 1836 aPooled olid vaimustunud. 1 ooper veel ,,Ruslan ja Ludmilla"- muinasjutulise sisuga."Kamaarinskaja"-rahvamuusika töötlus,aluseks 2 vene rahvusviisi.Võimas rühm-19.saj. Kp jagunesid V-muusikud kahte leeri:Ühed vene heliloomingu tulevik seisneb Lääne heliloojate...
VENE MUUSIKA Professionaalset muusikat hakati Venemaal kirjutama 19. sajandi keskel, kuna 1862 avati Peterburis muusika kõrgkool. Samasugune kõrgkool avati 1866 Moskvas. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid. I vene helilooja, kes on maailmakuulsaks saanud on MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinkal puudus muusikaline kõrgharidus. Ta täiendas end välismaal. Glinka on käinud Itaalias, kus ta tutvus teiste heliloojate loominguga. Seoses sellega kirjutas ta 1836. aastal oma I ooperi: ,,Ivan Sussanin", mille taust on ajalooline. Ooper räägib Poola-Vene sõjast, kus talupoeg Ivan juhatab poolakad sohu. ,,Ivan Sussanin'it" peetakse üheks tähtsaimaks ooperiks. Selles ooperis on kasutatud palju koori ja kirikukelli. Kuulame: ,,Ivan Sussanin'i...
Kodune kontrolltöö Vene muusikast 1. Mis on bõliina ja gusli? Kas ja kuidas on need mõisted seotud? Bõliina on jutustava sisuga, pikaldased omapärase poolkõnelise, poollaululise meloodiaga laulud, mida esitati üksi või mitmekesi. Gusli on kandletaoline rahvapill. 2. Kuidas on Vene laulutraditsioon mõjutanud vene klassikalist muusikat? Too näiteid Vene laulutraditsioon ja rahvamuusika on olnud peamiselt vokaalne, heliteostes kasutatakse puhtaid rahvaviise, omaloomingulise rahvateisega saranevaid meloodiaid ning teisi rahvamuusikast pärit võtteid. Vene õigeusu kirikutes ei ole oreleid, teenistustel ainult lauldakse. 3. Keda ja miks nimetatakse vene klassikalise koolkonna rajajaks? Vene klassikalise koolkonna rajajaks nimetatakse Mihhail Glinkat (1804- 1857 ). Ta oli mitmekülgne, õppis enda isa mõisas, seal tutvus ta pärisorjade orkestriga ning õppis tundma vene rahvamuusikat. Oskas mängida viiulit, ...
Muusikaajaloo kontrolltöö Vene muusika 1. Vene aristokraatlikes salongides lauldi 19.saj klaverisaatega linnaromansse. 2. Vene muusika jagunemine: - kirikumuusika - rahvamuusika - välismaa muusikute esinemised 3. Võimsa Rühma põhisuunad: a. Nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvuslike traditsioonide jätkamises Sinna kuulusid: A.Borodin, M. Mussorgski, N.Rimski-Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi ,,Ivan Sussanin"; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G. on kirjutanud ka rahvamuusikat, koorilaule ja romansse. 5. Glinka tähtsus: ,,Võimas rühm" nägi vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. 6. ,,Ivan Sussanin" - ooper: räägib 17.saj poolakate sissetungist Venemaale, täpsemalt kuidas talumees Ivan Sussanin juhatas vaenlase väed paksu metsa. 7. Muss...
Võimas Rühm "Võimas rühm" (vene keeles " ") oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Nii näiteks pidas rühm samal ajal Moskva Konservatooriumiga seotud Pjotr Tsaikovski loomingut liiga "läänepäraseks". "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad ehk diletandid. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult n...
VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärineva...
VENE MUUSIKA · Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj...
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. 2. Mussorgski ooperid, „rahvadraamad“ „Boriss Godunov“ ja „Hovanstšina“ Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõp...
Vene muusika Kert Puusta Kujunemine 18. Sajandi lõpus. Samal ajal tegutsesid Euroopas Viini Klassikud. Vene algupärasele muusikale pani aluse Mihhail Glinka. 1862 rajati Peterburgi konservatoorium, asutajaks oli Anton Rubinstein. Kuni 20. sajandini kuulus vene heliloojate loomingus esikoht vokaalzandritele. Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus. Kolm noormeest Mili Balakirev, Cesar Cui ja Mo...
1. Kus avati esimesed 2 konservatooriumi Venemaal, kumb õppeasutus kannab tänapäevani Rimski-Korsakovi nime? Peterburis(Rimski-Korsakov) ja Moskvas 2. Kes 1.eesti professionaalsetest heliloojatest on saanud hariduse Peterburi konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"? „Ivan Sussanin“ - esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga „Ruslan ja Ludmilla“ „Aragonia Jota“ „Öö Madriidis“ „Kamarinskaja“ 6. Kelle loomingupõhimõtete jätkajad olid „Võimsa...
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. profes...
Vene muusika 20. sajandil 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Ära võiks siinkohal märkida: · Ameerika, Aafrika ja Idamaade kunst ja muusika · Sõjad ja revolutsioonid · Moodsa arhitektuuri saavutused 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski · Sergei Prokofjev · Dmitri Sostakovits Edaspidi on pikemalt juttu just kahest viimasest. Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukra...
Vene muusika,Mussorgski 1.Vene muusika 19.saj. "Võimas rühm" * Kunsti viimine rahva sekka. *Pole süsteemset muusikaharidust, puudub konservatoorium(19.sai II p). Arutleti, kas konservatoorium on üldse vajalik. * 1862a asutati Peterburi Konservatoorium, eestvedajaks Anton Rubenstein *1866a Moskva konservatoorium, Nikolai Rubenstein *Anton Rubenstein- Nikolai vend, juut, muusikuna imelaps, suurepärane pianist. Venemaal oli ta hea pianist, dirigent, helilooja ja õppejõud konservatooriumis. Kirj sümf ja oopereid ja klaverimuusikat; loomingus vähe rahuslikkust "Võimas rühm" Russian five. Balakirev- rühmituse juht. VR ainus liige, kes tegeles üksnes muusikaga. "Geeniused haritamist ei vaja" Borodin- keemik, ooperite ja romansside looja Cui- sõjaväe.insener, hililoojana kõige keskpärasem. Tegutses kriitikuna- Mussorgskit! Mussorgski- kaardiväeohvitser. Kõige andekam! Rimski-Korsakov-mereväelane. Teinud seoses ametiga ümber maailma reisi. 2.M...
Vene muusika 20. sajandil Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Pro...
Vene muusika 20.sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. · Kõik kunstiliigid pidid teenima kommunistliku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. · Muusika lihtne, meloodiline, kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, KP-le). · Heliloojad, kes sellega kaasa ei läinud neid ähvardas oht loomingu esitamine ära keelata. · Venemaal ei juurdunud mitte ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli loomind oli rangelt keelatud. · S.Prokofjev ja D.Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891-1953) · Kirjutas kõigis zanrites, kõige enam lavamuusikat. · Olulisim instrument oli klaver. · /K/: ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu", marss · /K/: balle...
JEAN SIBELIUS (1865-1957) · Esimene Soome helilooja, kes viis oma rahvusliku heliloomingu maailmatasemele · 6-a esimesed loomingukatsetused · 15-a esimesed ülesastumised pianistina · Haridus: õppis Helsingi ülikoolis õigusteaduse ja Helsingi muusikaakadeemias viiulit ja kompositsiooni · LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse o Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks ol...
Meloodia Dynamics Dünaamika Harmony Harmoonia Rhythm Rütm Meter Meetrum Tempo Tempo Texture Faktuur Mode Laad Register Register Timbre Tämber Range Diapasoon Homophony Homofoonia Polyphony Polüfoonia Melody
Katre Pohlak Vene muusika 20.sajandil 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Sergei Prokofjev oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteo...
Mihhail Ivanovits ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. 1830. aastal läks helilooja välismaale alguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaaalia maneeris. Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu ...
Pjotr Tsaikovski ja vene muusika olukord Pjotr Iljits Tsaikovski elas 1840 1893 ning ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajaja ja Vene muusika psüsholoogilise suuna peaaesindaja. Tsaikovski oli romantistlik helilooja. Ta sündis haritlaste perekonnas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Aastatel 1850 - 1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Vene Muusikaühingu juures. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konsenvatooriumi ning lõpetas selle 1865. aastal. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku tööga, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konsenvatooriumis, kus töötas aastani 1878. Koostas mitu teooriaõ...
Minu tulevane elukutse 1. Töökohustused Музыкальные продюсеры пишут, организуют, производят и записывают песни, формируют ли они звук альбома другого исполнителя или создают удары или песни для своих собственных проектов (Music Producers write, arrange, produce, and record songs, whether they’re shaping the sound of another artist’s album or creating beats or songs for their own projects) 2. Töövahend (millega koos ta töötab) В современных записях задачи записи и микширования обычно централизованы на компьютерах с использованием цифровых аудио- рабочих станций, таких как FL Studio. (In modern recordings, recording and mixing tasks are usually centralized on computers using digital audio workstations such as FL Studio) 3. Töötingimused Музыкальный продюсер должен быть комфортно в среде студии звукозаписи и иметь возможность работать с необходимым оборудованием, используемым в музыкальном производстве (A Music Produc...
Vene muusika areng 19.saj keskel: "Võimas rühm" vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale(ooper, soololaul)ning programmilisele muusikale. Vene oma prof. helilooming hõlmas ainult vaimulikku koori muusikat. Pillidel mängiti ainult rahva muusikat. 19.sajandil väga populaarseks saab linnaromaan. Väga hingestatud, kirjalik. Ühendab rahvalaulu ja mustlas viise. 1862avatakse Peterburi konservatoorium 1866Moskva konservatooriu...
Pjotr Tsaikovski (7. mai 1840 - 6. november 1893) Elulugu Pjotr Tsaikovski sündis Uuralites, Votkinsi külas haritlaste perre. Tema isa oli mäeinsener ja tehase direktor. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Rudolf Kündingeri käe all. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "...
1. Millest koosnes vene talupojakultuur? 2. Too viis näidet Peterburi erilisusest 17. saj. Venemaal. 3. Mille algatas 1812. aasta sõda Venemaal? 4. Too viis näidet Moskoovia eripäradest 17. saj. Venemaal. 5. Kirjelda Moskoovia aadliku kodu nelja näitega. 6. Miks ei mängitud Moskoovias instrumentaalmuusikat? 7. Mille poolest sai kuulsaks krahv Seremetev? 8. Mis oli suurim takistus vene rahvuskirjanduse arengule? 9. Nimeta vene klassikalise koolkonna rajaja muusikas ja tema tähtsam loominguzanr. 10. Nimeta Võimsa rühma viis liiget ja nende teine tegevusvaldkond muusika kõrval. 11. Nimeta viis eesti heliloojat, kes on õppinud Peterburi konservatooriumis. 12. Nimeta VÕIMSA RÜHMA viis tegutsemise eesmärki 1. Paljude rahvaste ja rahvuste kultuuride segust 2. Näeb välja, nagu kõik Euroopa linnad ühtekokku Linnal selgesti tajutav laad, mis tuleneb selle avatusest, mere ja taeva suursugusest mastaapsusest ja arhitektuuriansamblit...
? . ? , . . ? - ''-. /? /, , , e, e. , -, . e . e - , , 2004 . ? . ? . ? . !
Vinni-Pajusti Gümnaasium ,,LUIKEDE JÄRV" Referaat 2016 1 SISUKORD Heliloojast...................................................................................................3 Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja.................................................................4 Peategelased...............................................................................................5-6 Sisukokkuvõte..............................................................................................7 Dirigendid...................................................................................................8 Arvamus......................................................................................................9 2 HELILOOJAST Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise...
1. Katariina II valitsemisaeg. A) 18saj B) 19saj C) 17saj 2. Missuguses riigis õppisid esimesed vene kutselised heliloojad? A) Venemaa B) Saksamaa C) Itaalia 3. Esimene vene ooperiteater? A) Moskva Suur Teater B) Petrovka teater C) Maria Teater 4. 19. sajandi teise poole tähtsaim ooperikeskus Venemaal? A) Petrovka teater B) Maria Teater C) Moskva Suur Teater 5. Balletizanri arengus oluline periood? A)18.saj B)20.saj C) 19.saj 6. Tsaikovski balleti tippteos? A) Luikede järv B) Pildid näituselt C) Finlandia 7. Mis aastal pandi alus Venemaa balletikunstile? A)19.saj B) 18.saj C)20.saj 8. Venemaa rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajaja? A) Glinkina B) Sussanin C) Sibelius 9. Mitu vene rahvaviisi on ,,Kamaarinskaja"aluseks? A) kolm B) üks C) kaks 10. Mitu sümfooniat kirjutas Tsaikovski? A)10 B)6 C)8 11. Mitme osaline on Modest Mussorgski klaverisüit ,,Pildid näituselt?" A)12 B) 8 C) 10 12. Missugust päritolu oli...
Võimas rühm. Borodin. Võimas rühm "Võimas rühm" oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr 1Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal levinud akadeemilisele suunale. "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahv...
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836...
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Mui...
Anni Larin 11B Essee Vene muusika Professionaalse vene muusika algus Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga. Ta tõi inimesi sinna Itaaliast, Prantsusmaalt, Bütsansi riigist Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased. Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine. Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine. 1862 avati Peterburis esimene Venemaa konservatoorium, ning 1866 avati Moskvas teine konservatoorium. Konservatooriumid asutasid vennad Rubinsteinid. Moskvas Nikolai ja Peterburis Anton. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku tr...
Mili Balakirev Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Balakirevi muusika.........................................................................................................4 Despootlik, domineeriv ja tagatipuks isegi reaktsiooniline sellisena kirjeldasid ajastukaaslased virtuoosset pianisti ja ideeküllast heliloojat Mili Balakirevi............4 Võimas Rühm.................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................6 ...
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hää...
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene he...
1.Romantismiajastu muusika üldised teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm, rändurimeeleolu, mineviku idealiseerimine ja vabadusearmastus uuendused muusikas: Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheos...
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
Vene muusika heliloojate looming: Glinka Glinkat on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks. Komponistina oli ta iseõppija, alles enne surma täiendas ta oma oskusi Berliinis õppides. Tema esimene ooper "Ivan Sussanin" oli esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia ooperi stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romantismiga. "Ruslan ja Ljudmilla" jäi pikaks ajaks Vene heliloojate eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste ooperite kirjutamisel. Tähelepanuväärsed on sünfoonilised avamängud "Argonia Jota" ja "Öö madridis" kus on kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Tema teoste keskne teema on õiguseta talupoja saatus. Tema helikeel on piltlik, ta kasutab palju k...
IGOR STRAVINSKI (1882-1971) Väheseid, kes omam 3 riigi kodakondsust: Vene, US, Pr. Siiski loetakse USA heliloojaks, sest suurem osa loomingust valmib seal, sünd peterburi lähistel, muusikalise andekuse pärib isalt, kes oli niemkas solist peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetab peterburi ük-s õigusteaduskonna. Muusikaalaseid õpnguid juhendab N. Rimski-Korsakov. Kuni Am perioodini tunti teda kui Vene heliloojat. 1917 rev ajal viibis Pr-l, samal ajal oli teine elemine sveitsis. 1939 Usasse, põhj: soov vabaneda vana maailma taagast: 2 viimase a jooksul mattis naise, tütre, ema ja lähenev Iims. Usasse elulõpuni. LOOMING: jaguneb 3 perioodi. 1. Vene periood: -1923. valmib tuntud teos "Pulm", see ühendas kantaadi, pantomiimi, ürgsed Vene kombed. 2. Neoklassitsistlik 1953. 3. Dodekafooniline- kogu perioodi iseloomustab tavapäraste zanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tu...
TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010 Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud teemasid, mis kajastavad neid kaht heliloojat ja muidugi on juba enne seda nende nimed kusagilt meelde jäänud. Loodan, et suutsin koostada põneva ja sisuka võrdleva uurimustöö. Modest Mussorgski (21. märts 1839 28. märts 1881) Modest Mussorgski oli võimsa rühma liige ja ta oli nendest kõige an...
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Gli...
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
Mihhail Glinka Glinka sündis 1. juuni 1804 aristokraatlikku perekonda Novospasskoje külas. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk- järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias,...
Ballett Kaisa Pilnik 11. klass Mis on ballett? Ballett on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm. Ballett on ka klassikalises vormis lavateos Balletiteos põhineb koreograafial, selle sisu väljendatakse balleti reeglitele vastava tantsu ja muusika abil. Balletist võib leida ka pantomiimielemente Balleti aluseks on libreto Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid Esimesed balletietendused toimusid 16. sajandil Itaalias ja Prantsusmaal Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused. Balleti esitaja on balletitantsija, naistantsijat nimetatakse baleriiniks Ballett 19. sajandil Oluline periood balletižanri arengus Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes välja klassikalise balleti reeglistik Võeti kasutusele varvastants, balletikin...
Mihhail Glinka Johanna Liisa Soots Jaana Niroda 11.A MIHHAIL GLINKA Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Mihhaili põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Glinka koostas ja andis välja vene heliloojate muusikapalade kogumikku, võttes sellesse ka oma uusi romansse ja klaveripalu. 1857 a. veebruaris Glinka haigestus äkki ja suri. Ta maeti Berliini surnuaiale. Hauale asetati plaat, millele...
Mihhail Glinka Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm...
Aleksandr Borodin 1833-1887 Elulugu Tema sai tuntuks keemikuna ja heliloojana. Ta oli pärit Peterburist. Tal oli lapsepõlvest mitmeid andeid: joonistamine, võõrkeeled, loodus, muusika, Ta õppis mängima klaverit, flööti ja tsellot. Osales mitmetel kodustel musitseerimistel. Kuid elukutseks valis ta keemia. 1865 lõpetas Peterburi kirurgilise meditsiinilise akadeemia. 29.a sai ta keemia professoriks ja rahvusvaheliselt tuntuks. Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit. Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming Looming oli väike, kuid tuntud. Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 rom...
ÕMBLUSATELJEE SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on otseselt seotud ühe isikuga Mairiga, kuid mõjutab tervet organisatsiooni ning lahenduse peaks leidma ülemus. Probleemi valdkonnaks on motivatsioonipuudus ning halb läbisaamine kaastöötajatega. Tunnused: 1. Igapäevane hilinemine tööle 2. Töölt viilimine 3. Rahulolematus kaastöötajate suhtes 4. Motivatsioonipuudus 5. Tüdinemus tööst Põhjused: 1. Mairi on kiirete kätega hea töötaja, seega pole Mairi arvates oluline, mis ajal ta tööle jõuab, kuna ettenähtud töö jõuab ta päevalõpuks valmis ja palgasummar see ei mõjuta. 2. Vali vene levimuusika sunnib Mairit tööruumist lahkuma 3. Suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Suhtluskeeleks on saanud vene keel. Samuti häirib Mairit vali vene levimuusika. 4. Teenitav raha on väiksem kui varem. Õmblejad viidi üle ki...
Mihhail Glinka 1804-1857 Murrangu Vene muusika olemustikku tõi G, kasutas ära kogu eelnevast parima ja tõstis selle uuele kunstilisele tasemele. G on vene klassikalise koolkonna rajaja. Esimese Vene heliloojana taotles ta rahvuslikkust. Võrreldakse A. Puskiniga. Muusika ainestik on pärit rahva elust, ajaloost, folkloorist, legendidest ja olustikust. Mmuusika on sihitud kogu rahvale, olenemata sotsiaalsest staatusest. Sündis Novo Spasskoje mõisas, kaugel Peterbusrist. Esimese armastuse muusika vastu sai ta oma hoidjalt. 10 a. alustab süvaõpet muusikas ja keelte alal. (prantsuse ja itaalia) Lisaks hakkab õppima üldaineid. G muusikaline andekus ilmneb õige pea. Perekond otsustab kolida Peterburi, et Mihhail saaks muusikuna kooliteed jätkata. Tuntud pedakoogide käe all edenesid õpingud jõudsalt. Eriti märkimisväärselt klaverimängu osas. Tihti esineb esinduslikes perekondades aga tihti ka sõprade kitsamas ringis. Tutvub Vene kirjanduse suurk...
Mihhail Glinka 01.06.1804 -15.02.1857 ELULUGU Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla . Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoo...
Muusikaajalugu Neoklassitsism Impresionismi eitamine · Kahekümnendate aastate algul, kui maailm alles õppis tundma ja jäljendama prantsuse impressionismi muusikat, olid selle maa noored heliloojad jõudnud juba impressionismi eitamiseni. · Küllastumus nii hilisromantilisest dramatismist ning impressinistlikust kõlavärvikultusest olid eelduseks uue muusikalise mõtteviisi neoklassitsismi sünnile Esimese maailmasõjajärgses Euroopas. · Huvi varasemate stiilide vastu ei piirdunud ainult Viini klassikute traditsioonide taaselustamisega, nagu võiks stiilinimetusest eeldada. Tunti huvi ka näiteks renessanss ja barokkmuusika zanrite ja vormide vastu (,,neobarokk"). Neoklassitsism kui üldine loomesuund · Neoklassitsismi ei sa käsitleda ühtse koolkonnana, pigem tähistas see üldist loomesuunda, igal heliloojal individuaalsest eripärast lähtuvalt mõistagi isemoodi. Neoklassitsism kujutavas kunstis · Sarnased protsessid olid jälgitavad k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
