· vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni); · sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise; · kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut; · ventilaatorid pöörata allatuult ja sulgeda, sundventilatsiooni õhuhaarded sulgeda veetihedate kaantega, ventilatsioon lülitada välja või suunata re-tsirkulatsioonile; · tagada vaba juurdepääs mõõtetorudele, tormiavadele ja piigatitele: · määrata liikumisteed lahtisel ülatekil ja seada sinna taimkiudtrossist tormileierid; · teostada muud laeva omapärast tulenevad toimingud. Eelnimetatut tööd tuleb teha võimalikult varem, kuna tugeva tuule ja juba kõrgekstõusnud lainetusega ning õõtsumisega on see kiirustav, ebamugav ja ohtlik. Tormi lähenemisest
Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Topeltpõhja tsisternid, (double bottom tanks, ) Ruumid laevapõhja ja topeltpõhja (tankilae) vahel. Kasutatakse kütuse ja ballastvee hoidmiseks. Pärast 2007.a. ehitatud laevadel on kütuse hoidmine topeltpõhja tsisternides keelatud. Kohverdam, (cofferdam, ) Veetihedate seintega kitsas ruum, paikneb eriotstarbeliste ruumide (vee- ja õlitankide, meeskonnaruumide ja kütusetankide, masina- ja lastiruumi) vahel. Vahel täidetakse veega või inertse gaasiga. Masinaruum, (engine department, ) Veetihedate vaheseintega eraldatud laevakere sektsioon, kuhu on paigutatud laeva energiaseade. Sõuvõlli tunnel, (shaft tunnel, ) Pikk veetihe tunnel või koridor, mis läbib ahtripoolseid tsisterne ja lastiruume. Kaitseb
vältimaks liiga kiirest kuivamisest tekkidavõivaid pragusid. Tihenduskrohv kantakse pinnale käsitsi või pumbaga. Tihenduskrohvi kantakse minimaalselt kahes kihis kihipaksusega mitte üle 20 mm kihi kohta. (http://www.safeguardeurope.com/applications/basement_waterproofing.php) Veetihebetoon Veetiheda betooniga on võimalik konstrueerida kandekonstruktsiooni, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Probleemiks kujunev praguteta vetoonipinna ja veetihedate vuukide tegemine. Vuugid on vaja hoolikalt planeerida, ning nii tihendada, et vesi ei saaks neist läbi tungida. Täiesti veetihedaks betooni niikuinii ei saa. Seetõttu on soovitatav ikkagi veetihedat betooni kaitsta väljastpoolt hüdroisolatsioon katetega. Bituumenkated. Ehk bituumen-pakskiht Bituumen-pakskiht on · Lahusti- ja asbestivaba, · Kerge töödeldavusega. · Töödeldav külmalt, · Keerukatel pindadel lihtsalt töödeldav,
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega. Joon. 9.14. Otseseks kasutamiseks minev kütus pumbatakse enne masinatesse andmist
3.2 Veetihe betoon Veetiheda betooniga on võimalik konstruktioon juba ehitamise järgus teha üsnagi veetihedana, kuid täiesti veetihedat betooni ikka ei saa. Veetihedasse betooni tungib vesi kuni 5 cm sügavusele, ka veeaur tungib betoonist läbi, seega oleks mõistlik kaitsta betooni hüdroisolatsioonikatetega väljaspoolt. Veetiheda betooni kasutamisel võib probleeme tekkida pragudeta betoonpinna saamisel ja veetihedate vuukide tegemisel. Deformatsiooni- ja vajumisvuugid on vaja eelnevalt hoolikalt planeerida. [3] 3.3 Isolatsioonivõõbad Isolatsioonivõõbad võivad olla nii ühe- kui ka kahekomponentsed bituumenemulsioonid või mineraalsed isolatsioonivõõbad. Enne võõba pinnalekandmist tuled aluspind puhastada mustusest, tolmust ning seejärel kruntida. Aluspind peab olema terve, ühtlase viimistlusega, võib olla niiske, aga mitte läbivettinud, ei tohi olla külmunud
uppumatuse aste. (Joon. 3.23) 19 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.23. 3.3.2 Veetihedad vaheseinad Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere veetihedate piki- ja põikvaheseintega (Joon. 3.24) väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Joon. 3.24. Veetihedad vaheseinad Laeva ujuvusvaru peab olema selline, et ühe või ka mitme veetiheda sektsiooni täitumine veega ei vii laeva hukkumisele, kui vesi ei tungi edasi teistesse veetihedatesse sektsioonidesse. Rahvusvaheliste ohutusnõuete kohaselt, mida kirjutab ette Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/1978),
6.3.5.Laev on keeruline tehniline rajatis, millel on väga erinevad seadmed, süsteemid ja mehhanismid, seetõttu ei tohi vajutada mingeid lüliteid ega liigutada mitte mingeid manipulaatoreid kui täpselt ei tea, mis selle tagajärjel lülitub tööle või seiskub, avaneb või sulgub. 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.4.1.Kategooriliselt on keelatud minna läbi sulguvate veekindlate, veetihedate või tulekindlate uste. Nendest võib läbi minna ainult sellel juhul, kui uks on täielikult avanenud. 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.5.1. Laevapere liige ei tohi laevale tuua plahvatusohtlikke, kergesti süttivaid, mürgiseid aineid ja surve all olevaid balloone, kui see ei kuulu tema tööülesannetesse. 6.6. Keeld teha tundmatut tööd 6.6.1. Laevapere liige ei tohi iseseisvalt püüda teha mingit tööd, milleks teda ei ole õpetatud ja
Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Joon. 5.14. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse kogunenud vett lasta torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel
küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent annab portland-tsemendile polüfunktsionaalsed omadused: tsement on 10...15% veevajadusega, kiiremini kivinev ja vähem kahanev. Võrdse tsemendihulga korral on portland-põlevkivitsemendiga betoonid 1,5...2 korda külma- ja korrosioonikindlamad, vähem kahanevad ja kiiremini kivinevad. Seetõttu on portland- põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks. Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest. Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600. Tsemendi tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (üks mahuosa tsementi ja kolm liiva) valmistatud proovikehade (40 x 40 x 160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) kahe ja 28 päeva vanuselt.
Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse kogunenud vett lasta torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel on selleks vastavad süsteemid - kreenisüsteemid. Üheks võimaluseks on ka täiendava veehulga võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused.
Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse kogunenud vett lasta torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel on selleks vastavad süsteemid - kreenisüsteemid. Üheks võimaluseks on ka täiendava veehulga võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused.
Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse kogunenud vett lasta torustike abil üle voolata (või üle pumbata) ka teisele pardale. Sõjalaevadel ja jäämurdjatel on selleks vastavad süsteemid - kreenisüsteemid. Üheks võimaluseks on ka täiendava veehulga võtmine vastasparda tsisternidesse kui ujuvusvaru seda lubab. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused.
· Dünaamiline püstuvus (dynamical stability) - võime panna vastu dünaamilisele mõjule · Püstuvus suurtel kreeninurkadel (stability at great angle of heel) üle 10-15 kraadi · Pikipüstuvus (longitudinal stability) pikikalde ehk trimmi suhtes Uppumatus On laeva võime säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega UPPUMATUS TAGATAKSE 1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus (Uppumatus tagatakse veetihedate vaheseintega, mis takistavad vee tungimist vigastatud sektsioonist teistesse laeva ruumidesse. Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale vette, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb siiski veepinnale ujuma) 2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus (laevapere väljaõpe, lastimine, ballastimine, tankide õhutustorustike korrasolek, tehniline hooldus ja kontroll, tehniliste
hapniku pool on alati negatiivne. Polaarsed omadused väljenduvad ka veemolekuli omavahelistes sidemetes. Ühe veemolekuli vesinik tõmbub teise molekuli hapnikuga ja põhjustab suurte molekulide klastrite tekkimist. Temperatuuri tõusuga saavad klastrid juurde energiat ning lagunevad väiksemateks ühikuteks. Kui vedel vesi aurustub, siis veemolekulid käituvad nagu üksikud auru molekulid. (Seda teadmist kasutatakse ära üheaegselt nii veetihedate kui ka veeauru hästi läbilaskvate materjalide loomisel.) 4.Kapillaarjõud NB! ISESESISVALT -Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarsuse tõttu on vedeliku tase suuremas anumas ja sellega ühendatud peenikeses torus erinev. - nähtused, mis ilmnevad peenikestes torudes ehk kapillaarides või poorsete
Kergbetoon talasillused Sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima punktkoormust (näit. vahelae tala) silde keskele, vaid leida lahendus, kus koormus rakenduks võimalikult silluse otsa juures. Sillused peab alati paigaldama tahk kirjaga UP ülespoole, teised asendid ei ole lubatud. Sillused tuleb ehitamise käigus krohvida, et tagada tule- püsivus (R30) ja armatuuri korrosioonikaitse. Keramsiitbetoonist sillust ei soovitata kasutada veetihedate konstruktsioonide rajamisel ja väga kõrge kloriidisisaldusega keskkonnas. 47 Kergbetoon talasillused Sillustena võib kasutada ka tsementkivi või kergebetoonist sillusplokke, mis armeeritakse ja betoneeritakse kohapeal. Silluseplokkide kasutamine võimaldab vä vältida saalungite tegemist ja jätab müü müüritisele ritisele ühtse ilme.
parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem. Parda põiktaladeks on sel juhul raamkaared ja pikitaladeks pardastringerid ja jäikusribid. Jäikusribid läbivad raamkaari katkematult. Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad profiilile ja veetiheduse saavutamiseks keevitatakse hiljem täis. Veetihedate vaheseinte korral võib jäikusribisid ka katkestada.Peavaheseinad (avariivahe-seinad, veetihedad vaheseinad) jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks tagamaks laeva uppumatuse.Kasutatakse piki- ja põikvaheseinu. Kimmi piirkonnas ühendatakse floorid pardakaartega kimmikniide abil. Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks. Nende flooride vertikaalsele lehele lisatakse vertikaalsed jäikusribid. Vett läbilaskvates
vajadusel võtta ankrukett lisapiduritele, klüüsid katta kaantega ja tekiklüüs püüda veetihedalt sulgeda (valada tsemendiga kinni); sulgeda veetihedad uksed ja kõik muud läbikäigud allpool peatekki, mille kaudu vesi võiks pääseda ühest veetihedast sektsioonist teise; kontrollida tormiavade, piigatite ja muude vett ärajuhtivate avade ja torustike korrasolekut; ventilaatorid pöörata allatuult ja sulgeda, sundventilatsiooni õhuhaarded sulgeda veetihedate kaantega, ventilatsioon lülitada välja või suunata retsirkulatsioonile; tagada vaba juurdepääs mõõtetorudele, tormiavadele ja piigatitele: määrata liikumisteed lahtisel ülatekil ja seada sinna taimkiudtrossist tormileierid; teostada muud laeva omapärast tulenevad toimingud. Eelnimetatut tööd tuleb teha võimalikult varem, kuna tugeva tuule ja juba kõrgekstõusnud lainetusega ning õõtsumisega on see kiirustav, ebamugav ja ohtlik. Tormi lähenemisest
annaabi.ee 
