M = 5;%BCH koodi pikkuse määramise koefitsient teooria järgi N = 2^M-1; %kodeeritud sõna või bloki pikus bittides params = bchpoly(N);%nähtav tabel K = params(3,2);%Infobloki pikkus T = params(3,3);%vea kordsuse parandamise võimekus x3 = reshape(x,length(x)/K,K);%õige suurusega maatriksi formeerimine info sisendvoogust vastavalt määratud BCH parameetritele x2 = bchenco(x3,N,K);%BCH kodeerimine x = x2(:);%kodeeritud maatriksi jaotamine üheks veeruks või reaks % Tsükli loomine for S_N = SNR_VEC %tsükli alustamine %____________________________________________________________ sim('skeem'); %üleminek Simulinki keskonda y = y(1:length(x));%lõigatakse liigsed arvud maha %____________________________________________________________ % BCH dekodeerimine y2 = reshape(y,length(y)/N,N);%BCH kodeeritud maatriksi kuju taastamine y3 = bchdeco(y2,K,T);%BCH dekodeerimine
Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (1. osa) Tabel on konteiner, mida kasutatakse teksti, andmete või piltide organiseerimiseks. Tabel koosneb kastikestest, mida kutsutakse lahtriteks (ingl. Cell). Vertikaalsete lahtrite gruppi (ülevalt alla) kutsutakse veeruks (ingl. Column). Horisontaalsete lahtrite gruppi (vasakult paremale) kutsutakse reaks (ingl. Row). Kõik tabeliga seotud toimingud asuvad menüükäsu Tabel (ingl. Table) all. Tabeli lisamine/kustutamine Tabelit on kõige mugavam teha prindi- ehk küljendivaates (tavaliselt sul juba valitud). Kui tabelis on palju veerge, on parem ta leheküljele paigutada rõhtsalt (tavapärase püstise asemel; seda saab teha menüükäsuga Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…) ava-
Täida see suvaliste andmetega. 3. Harjuta veergude, ridade ja lahtrite märgistamist, lisamist ja ümberpaigutamist. 4. Määra esimese rea kõrguseks täpselt 0,8 cm ning ülejäänud ridade kõrguseks vähemalt 0,5 cm. 5. Määra esimese veeru laiuseks 5,6 cm (lohista tabeli parem äär tagasi tekstialale) ning jaota ülejäänud veerud ühelaiusteks. 6. Vali 3.-5. real ja 2.-3. veerul asuvad lahtrid ning ühenda need, seejäel tükelda see 5 veeruks. 7. Vali 1. veerus 2 esimest lahtrit ja ühenda need ning muuda selle teksti suunda (ehk pööra 90° võrra). 8. Muuda kõige parempoolse veeru lahtrite taust helekollaseks ning esimese rea alune piirjoon jämedamaks (al. 2 pt). -5-
A= mn . Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk üheveeruliseks maatriksiks; näiteks 4,5 2,3 3,2 12 A= . Viimast kahte maatriksit nimetatakse ka vektoriteks. 4. Ruutmaatriksit, mille elemendid paiknevad peadiagonaali suhtes sümmeetriliselt, nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks; 1 4 7 4 2 5 7 5 9
2) vesimärk; 3) fooliumtrükk; 4) plankide nummerdamine; 5) reljeeftrükk; 6) reljeefpitsat. 9. Plankide valmistamise põhimõte: Kirjaplank tehakse alati trükikojas. Üldplank tehakse trükikojas või arvutis. B plangi kasutatav paber peab olema hea kvaliteediga. C plank võib olla maksimaalselt 3-keelne. 10. Plangi pind jaguneb a. veeristeks; b. täidetavaks pinnaks, mis jaguneb paremaks ja vasakuks veeruks. 11. Vasak veeris 3cm, parem veeris 1,5cm, ülemine ja alumine veeris 1,2cm lai. 12. Andmed võivad plangil paikneda 1) veeriselt vasakus veerus adressaat, allkiri, pealkiri ning paremas veerus kuupäev, number ; 2) tsentreeritult. 13. Õigusaktid on: 1) käskkirjad; 2) korraldused; 3) määrused; 4) (korraldava sisuga) otsused. 14. Dokumente võib printida lehe mõlemale poolele, kui seda võimaldab paberi kvaliteet v.a
Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk 4,5 2,3 - 3,2 12 üheveeruliseks maatriksiks; näiteks A = . Viimast kahte maatriksit nimetatakse ka vektoriteks. 4
Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega elemendid aii moodustavad peadiagonaali ja peadiagonaaliga ristuvad elemendid moodustavad kõrvaldiagonaali. 2. Kui m = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-reaks ehk üherealiseks maatriksiks; näiteks A = ( 3 5 2,6 7 ). 3. Kui n = 1, siis nimetatakse maatriksit maatriks-veeruks ehk 4,5 2,3 üheveeruliseks maatriksiks; näiteks A = - 3,2 . 12 Viimast kahte maatriksit nimetatakse ka vektoriteks. 4
olemasoleva veeru põhjal, kokkuvotmine SUMMARIZE kasutab funktsioone AVG, COUNT, MIN, MAX, SUM, et võtta mingid read kokku ja nende kohta midagi arvutada, koostamine COMPOSE võtab vastusesse S JOIN R väljaarvatud need veerud, mis on Sil ja Ril ühised, grupeerimine GROUP mingi tabeli ühte veergu grupeeritaksse terve teine tabel sisse, massimine WRAP terve tabel tehakse üheks veeruks ehk siis pannakse lihtsalt ühine päis. • Mida tahendab, et keel on relatsiooniliselt taielik? ̈ Andmebaasikeel L on relatsiooniliselt täielik, kui kõiki relatsioone, mida saab kirjeldada kasutades relatsioonialgebra avaldisi, saab kirjeldada ka keeles L kirjutatud avaldiste abil. Teema 3–5 (SQL) • Milliseid funktsioone tuleb SQL standardi alusel kasutada hetke kuupaeva,
Voolureziim- sõltub: toitumisest(sademetest,jää- ja lumesulamisveest,põhjaveest), ala kliimast,pinnamoest. Mõisteid: Jõesäng- on oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg voolutee, piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel. Terass- nim orgudes lammist kõrgemal paiknevaid astanguid Sälkorg- on ristlõikes V-kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks. Moldorg- ristlõige on U-kujuline,säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- tasane põhi, millesse on lõikunud säng Perv- Oru-veeru ülemineku nim oru perveks Meander- õelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Soot- Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu - soot, koold e. vanajõgi. Põrkekallas- Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Ta on
Aij = ( -1) i+ j Lemma 2. M ij . Tõestus. Valime determinandist D välja i-nda rea ja j-nda veeru elemendi aij . Viime i-nda rea determinandi esimeseks reaks, jättes ülejäänud ridade järjekorra muutmata. Selleks tuleb vahetada i-nda rea asukohta i - 1 eelneva reaga. Saadud determinandi j-nda veeru viime tema esimeseks veeruks. Selleks tuleb vahetada j-nda veeru asukohta j - 1 eelneva veeruga. Tekkinud determinandi D^ esimese rea ja esimese veeru elemendiks on aij : aij ai1 L ai , j -1 ai , j +1 L ain a1 j a11 L a1, j -1 a1, j +1 L a1n
t. 3) Maatriksi A korrutiseks arvuga nimetatakse sellist maatriksit B; mille elemendid on maatriksi A elementide -kordsed, s.t. Kõikide reaalarvuliste elementidega ( )-maatriksite hulka tähistame : Muidugi, siia hulka kuulub ka nullmaatriks Definitsioon. Maatriksi transponeeritud maatriksiks nimetatakse sellist maatriksit , mis on saadud maatriksist ridade ja veergude ümbervahetamise teel (maatriksi esimene rida on maatriksi esimeseks veeruks, maatriksi teine rida on maatriksi teiseks veeruks jne) , s.t. Näide. 1 5 1 7 A = AT = 7 9 5 9 3. Maatriksite korrutamine Definitsioon. Maatriksite A = (aij) ja B = (bij) korrutiseks nimetatakse -maatriksit C, mille i-nda rea ja j-nda veeru element on võrdne
Lisajõgi- põhijõega kokku saav jõgi Harujõgi- Jõeosa, mis hargneb põhijõest. Eesti jõed ning vesikonnad: Soome lahe, Liivi lahe, Narva-Peipsi, saarte. Voolurežiim Eestis on pigem aeglase vooluga jõued. Sõltub toitumisest, kliimast ja pinnamoest. MÕISTED Jõesäng- oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg- voolutee terass,- lammist kõrgemad astangud, mida paljudes orgudes võib paikneda sälkorg-ristlõikes V kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks moldorg- Ristlõige on U kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja lammorg- Tasane põhi, milles on lõikunud säng meander- jõelooge, mida kujundavad pinna ja põhjaveehoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga soot- ehk vanajõgi põrkekallas- Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks jõe lang- jõe lähte absoluutne kõrgus- suudme absoluutne kõrgus/jõe pikksega
................................ a x + a x + · · · + a x = y k1 1 k2 2 kn n k Siin · aij on LVS-i kordajad, · yi on LVS-i vabaliikmed, · xi on LVS-i tundmatud. Tundmatute arv n ja v~orrandite arv k on s~ oltumatud. LVS-i korda- jate maatriksit A = (aij ) nimetatakse lihtsalt LVS-i maatriksiks. LVS-i maatriksi laiendamisel vabaliikmete veeruga (l¨ aheb viima- seks veeruks) saadakse LVS-i laiendatud maatriks a11 a12 . . . a1n y1 a21 a22 . . . a2n y2 .. .. . . .. .. . . . . . ak1 ak2 . . . akn yk LVS on ilmselt u ¨heselt m¨a¨aratud oma laiendatud maatriksiga. 1.2 Lahendi m~ oiste
-väikest jõge nimetatakse ojaks Jõesäng – oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg – pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. Tekkinud on vooluvee uuristuse toimel. Eristatakse põhja (selle moodustab harilikult jõesäng, kaldavallid ja lamm, mida vesi üle ujutab), veerusid ja terrasse. Sälkorg – ristlõikes V kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks. Moldorg – ristlõige on U kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg – tasane põhi, millesse on lõikunud säng. Perv – oru-veeru üleminek Terrassid – lammist kõrgemad astangud, mida paljudes orgudes võib paikneda. Jõe algus e. jõelähe võib alata: -allikast -järvest -voolata välja soost -suurema jõe alguseks loetakse ka kahe väiksema jõe kokkuvoolamise kohta Jõgi suubub: -merre -järve -teise jõkke -kaob liiva sisse või sohu
annaabi.ee 
