kloroderivaadid. • Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. • Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). • Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. MIS ON FREOONID? • Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist.
Freoonidega Keskkonnasaastega Dioksiinidega Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge Dioksiinid tekivad halogeenide põlemisel Freoonidega Freoonideks nimetatakse madala molekul-massiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro-kloroühendid. Freoonid on: Püsivad Mittepõlevad Mittemürgised Rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained Halogeenalkaanid keskkonnasaastajana Osooniaugud Kasvuhooneefekt Putukatõrjevahendid Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad põhjustada geenimutatsioone. Halogeenalkaanide esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan On omapärase lõhnaga, Metaan osaleb atmosfääris värvuseta, kergesti lenduv keemilistes reaktsioonides mürgine vedelik
kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid ja aastakümneid. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks, näiteks: CF2Cl2 * CF2Cl + Cl* .
Termoplastne ja hüdrofoobne tihe pülomeer; toa temperatuuril väga tihe aine; Ei põle, erakordselt sitke, kulumiskindel, madal tõmbetugevus; Kasut.- tihendid, hermeetikud, traadi-ja kaabliisolatsioon, toidunõude pinnakate. Freoonid: Vesiniku aatomid on asendunud kloori või flouri aatomitega; Keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid; Ei lahustu vees, ei ole mürgised, ei põle kergesti, veeldatavad, tavaelus inertsed; Varem kasutati laialdaselt külmutuseadmetes ja pihustites(olid kahjulikud), tänapäeval asendatakse tihti flourosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori, seetõttu ei kahjusta osoonikihti. Pestitsiidid: Aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, nende hävitamine, eemale peletamine või nende mõju leevendamine; Võivad olla mürgised inimestele või teistele loomadele. 22. 23. 24.
Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel
a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i.a). Freoone kasutatakse: külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), nehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides ja mujal (Parts i.a).
Seetõttu on osad Aasia ja Aafrika riigid taas kasutusele võtnud sääskede tõrjeks DDT, kuna leiti et sääskede kaudu leviva malaaria tõttu kannatab ja sureb rohkem inimesi, kui DDT kasutamisega kaasnevate vähijuhtude tulemusena. 3) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele Omadused: väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained, madala molekulmassiga. Kasutusalad: külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena, vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel, aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid,
levitavad malaariat. DDT võib tekitada vähki, kuid malaariasse sureb rohkem inimesi kui seda kasutades vähki. 11) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele Freoonideks nimetatakse madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Kasutatakse külmikutes soojust neelava ainena, vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel;asendamatud on nad tulekustutusvahendina kohtades, kus teised vahendid ei sobi (arvutuskeskused, kosmosejaamad). Lagundavad osoonikihti ja tekitavad kasuhooneefekti. 12) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Polüvinüülkloriidi (PVC) kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja
peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil.
siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. 8.) Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mlemad alkaanid on vrvuseta, lhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootoriktusena. 9.) Alkaanide kasutusalad Suure plemissoojuse ja kttevrtuse tttu kasutatakse alkaane ktusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetielikul plemisel saadud tahma kasutatakse trkitstuses vrvainena ja kummitstuses titeainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelktused ja mrdelid. Tahketest alkaanidest prinevat parafiini kasutatakse mrdeainete ja- lide ning knalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil. 10) lesanded:
Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil.
kaasnevate vähijuhtude tulemusena. Kui ei leita sama odavat asendajat DDT-le, siis ei ole võimalik tema kasutamisest ka lõplikult loobuda. 10. Freoonideks nimetatakse madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- kloroühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keemia neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (täpsemalt CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Sobiva madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ohtralt ka vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel. Varasemal ajal kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides
34. Millest ja kuidas sõltub gaasi molekulide kiiruste Maxwelli jaotus? Joonistage vastavate jaotuste graafikud Maxwelli kiiruste jaotusest järeldub, et samal temp on kergemate molekulide kiirused suuremad ja ka laiema jaotusega. Temp tõustes gaasi molekulide keskmine kiirus kasvab ja jaotus laieneb. Molekulmassi tõustes molekulide keskmine kiirus väheneb ja jaotus kitseneb. Joonis kaustas! 35. Selgitage, mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalgaasist. reaalgaasid on veeldatavad, seega gaasi molekulide vahel peavad eksisteerima tõmbejõud. Niimoodi saadud (aga ka muud) vedelikud ei ole kergesti kokkusurutavad, seega peavad eksisteerima ka tugevad tõukejõud molekulide vahel. Tõmbejõud molekulide vahel kasvab molekulide lähenedes ja teatust punktist tõukuvad kiiresti. 36. Kirjeldage tähtsamaid molekulidevahelisi interaktsioone ja selgitage nende sõltuvust osakestevahelisest kaugusest
Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk. 31. Atmosfääri koostis. 32. Plahvatavad gaaside segud- NH3, propaan, metaan. Näiteks atsetoon, bensiin, etanool, tärpentiin. 33. Metaan- värvitu gaas. Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Transport- torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 34. Freoonid- kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Keemilised omadused- lõhnata, suure lekkevõimega. 35. Väävelvesinik- tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest. Keemilised omadused- värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas, mädamuna lõhn. 36. Süsinikdioksiidi keemilised omadused- lahustub vees. 37. Gaasiballoonide transpordi reeglid: - Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole
mürgine ega kahjusta loodust ning inimesi; vesi sisaldab auru ja auru eeliseks on suur soojussisaldus ning soojusülekandevõime. Auru süsteemidel on suured energiasäästuvõimalused (katkiste auru siibrite, ventiilide ja äärikute tihendite ning torustiku kiire remont); veel põhinevate külmutusagentide kasutamine (külmutusmasinates soojusvahetusprotsessis kasutatavaid aineid, mis on oma omadustelt kergesti aurustuvad ning veeldatavad, nimetatakse külmutusagentideks). Külmutussüsteemis on võimalik säästa: 1) efektiivse ekspluatatsiooniga / hooldusega odav võimalus 2) muutes süsteemi struktuuri või konstruktsiooni kallid meetmed 3) külmaakumulaatori kasutamine elektritarbimise tipuajal Puudused: Sõltub vastava allika olemasolust ehk nt siis kui päike paistab, siis saame ka seda energiat kasutada. Keerulised mehhanismid ning kallid tehnoloogiad. Aurul mõõtmine on probleem. 41
lagundaja. CFCl3 + h = CFCl2 + Cl Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 Analoogselt klooriga toimib broom, mille katalüütiline toime on kloori omast tugevamgi. Kuna seda leidub atmosfääris oluliselt vähem, kantakse broomi arvele 10 -20 % katalüütilisest lagunemisest. Freoonid ja haloonid Freoonid-1 ehk klorofluorosüsivesinikud (CFC) -- ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (ei reageeri ühegi ainega). Avastati 1930. aastatel. Neid kasutati külmutusagendina külmutus- ja kliimaseadmetes, lahustina elektroonikatööstuses, vahtplasti, värvi ja laki tootmisel, tulekustutusvahendites ning parfümeeria- ja ravimitööstuses. Atmosfääri sattunud freoonid jäävad sinna ringlema 10200 aastaks. Freoonid-2 ehk osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (HCFC) -- töötati välja CFC-de esimeseks asendusaineks. HCFC-d lagunevad
selgitusega (mis tingimustel plahvatavad). 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). ➢ Omadused: vähemürgine, kerge narkootiline toime; kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu; lämmatav gaas- lämbumine. ➢ Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. ➢ Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). ➢ inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. ➢ Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. ➢ Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti; 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus). ➢ Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas, Mädamuna lõhn ➢ Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; ➢ Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul.
kasvuhoonegaasidest; Eluiga atmosfääris ~10 a; Kõrvaldab reaktsioon OH- radikaaliga (tekivad CO2 ja vesi); On maagaasi peamine komponent 60-90%; Saadakse: NaOH + CH3COONa CH4 + Na2CO3 Vähemürgine, kerge narkootiline toime, Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmatav gaas- lämbumine; Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine, Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 31. Feroonid: inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Lõhnata. Suure lekkevõimega(läbi seinte). Lagundavad osoonikihti, kasvuhooneefekt. Illegaalsed. 400C juures lagunevad fosgeeniks. 32. Väävelvesinik H2S: tekib looduses ja väävlit sisaldavatsest aatomitest. Värvuseta ja mürgine gaas. Mädamuna lõhn. Üle 1000ppm seiskub hingamine. 800pm 50% surm. Gaasiandurid tuvastavad juba kui kons >15ppm. Võib tekkida
Atsetoon, bensiin, etanool, dikloroetaan, metüülatsetaat, dietüüleeter 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport). Värvitu gaas, põleb sinise leegiga, maagaasi peamine komponent, kergesti süttiv, kas. Kütusena, transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Lõhnata; Suure lekkevõimega; kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid, Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Kasutati külmutussüsteemides. 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn, Põhjustab üldmürgistuse. 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Lahustub vees; Leidub õhus; Suures kontsentratsioonis mürgine. Trans. Balloonides, veoautoga 38
superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. kasutamine, transport, ohtlikkus). on odav ja kergesti puhastatav; Lõhnata; Suure lekkevõimega; kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt n on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale suurt aururõhku omavad gaasid, lisakoormust; Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Kasutati külmutussüsteemides. n on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 36
veoautodega. 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, 41. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus kasutamine, transport, ohtlikkus). süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine. superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, mis Lõhnata; Suure lekkevõimega; kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. suurt aururõhku omavad gaasid, on odav ja kergesti puhastatav; 54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi n on mittetoksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust;
Plahvatusohtlikud gaasid: · CH (2,5...80) · Majapidamisgaas (5...35) · CH (5...15) · NH (15,5...27) Metaan - CH Põleb sinise leegiga: CH + 2O > CO +2HO · Maagaasi koostises 60-90% · Kasvuhoonegaas · Vähemürgine · Narkootilise toimega · Lämmatav gaas · Kasutatakse kütusena ja vesiniku tootmises · Transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. Freoonid - Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suurt aururõhku omavad gaasid. · Lõhnatud · Suure lekkevõimega · Kahjustavad osoonikihti, kasvuhoonegaas · Üle 400C lagunevad mürgiseks fosgeeniks Väävelvesinik väävli aatomeid sisaldavatest ainetest tekkiv ühend · Värvuseta · Väga mürgine (mädamuna lõhnaga) · Kogunevad kohtadesse, kus: 1. Kanalisatsioonikaevud ja -trassid, 2. Põhjavee sahtikaevud ja mineraalvee allikad, 3
Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks kasvuhoonegaasidest; eluiga atmosfääris ~10 a; Maagaasi peamine komponent 60-90%, kergesti süttiv, vähemürgine, koos õhuga plahvatusohtlik segu Saadakse: NaOH + CH3COONa = CH4 + Na2CO3 Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 1. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist, etaanist, propaanist ja butaanist vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides Lõhnata, suure lekkevõimega, lagundavad osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine) 1. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus)
Ar 107 a. CO2 4 a. H2O 10 ööpäeva 128 Atmosfäär on 400 korda väiksema massiga kui seda on Maailmameri ning tema koostis on kujundatud roheliste taimede poolt fotosünteesi kaudu kompleksühendi klorofüll vahendusel. 129 Gaasid - vedelikud On selgunud, et on olemas temperatuur millest kõrgemal ja rõhk millest madalamal, pole gaasid veeldatavad neid nimetatakse vastavalt KRIITILISEKS RÕHUKS ja KRIITILISEKS TEMPERATUURIKS. Ühe mooli aine ruumala kriitilisel temperatuuril ja rõhul nimetatakse KRIITILISEKS MOOLRUUMALAKS. 130 Olekudiagramm Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine eksisteerida vedelas olekus (olenemata rõhust). H2O: 374.2°C ja 218
kasvuhoonegaasidest; On maagaasi peamine komponent 60-90%; Omadused: vähemürgine, kerge narkootiline toime; kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu; lämmatav gaas- lämbumine. Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine. Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega 35. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist CH4, etaanist C2H6, propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega. Kasutati külmutussüsteemides. Lõhnata; Suure lekkevõimega; Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti; Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. •
reatsioonides, kasvuhoonegaas. Kõrvaldab reaktsioon OG radikaaliga (tegib CO2 ja vesi) Saadakse NaOH+CH3COONa -> CH4 +Na2CO3 Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmastav gaas – lämbumine Kasutamine: kütusena, vesiniku tootmine Transport - torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega. 36. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Omadused: inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad, lõhnata, Kasutamine: külmutussüsteemid Ohtlikus: suur lekkevõime, lagundavad osoonikihti Transport: EI tohi müüa, toota, eksportida, importida 37. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Tekib looduses ja väävlit sisaldavatsest aatomitest. Võib tekkida mineraalvee allikate juures sulfaatioonidest, kanalisatsioonidest, kaevudest, naftasaaduste mahutitest, heitvete mahutitest.
annaabi.ee 
