keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks oli samuti vaja leida maht, kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Kasutusel oli kaks materjali - üks mis katse käigus praktiliselt vett ei ima ning teine poorne ja suure veeimavusega. Vett mitteimava materjali puhul kaalusime esialgu õhus ning seejärel kastsime vette ning kaalusime uuesti. Poorse ja suure veeimavusega materjali tiheduse määrasime katmise meetodil. Esialgu kaalusime kuiva keha massi õhus, seejärel katsime keha parafiiniga ja kaalusime uuesti ning lõpuks kastsime vette ja kaalusime kolmandat korda. Saadud andmete põhjal sai arvutada kehade mahud ning tihedused. Lõpuks määrasime ka materjali poorsuse
Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha EPS: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L1, laiuse tolerantsi klass W1 ja paksuse tolerantsi klass T2. Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 17,3 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,29% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. Veeimavus on alla 3 mahu- %. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 182,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on paindetugevus tase BS170. Katsetatud vahtpolüstüreeni survepingeks 10 % deformatsiooni korral tuli otsesel mõõtmisel 94,2 kPa ja kaudsel mõõtmisel 92 kPa. Kirjandusliku allika järgi on survepinge tase 10 % deformatsiooni korral otsesel mõõtmisel CS(10)90 ja kaudsel mõõtmisel CS(10)90.
Katsekeha B: o=23,0 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha A: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L2, laiuse tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass T2. [4] Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 12,9 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. [5] Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,78% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. [6] Veeimavus on alla 5 mahu- % [5]. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 113,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on paindetugevus tase BS100. [7] Katsetatud vahtpolüstüreeni survepingeks 10 % deformatsiooni korral tuli otsesel mõõtmisel 68,7 kPa ja kaudsel mõõtmisel 48 kPa. Kirjandusliku allika järgi on survepinge tase 10 % deformatsiooni korral otsesel mõõtmisel CS(10)60 ja kaudsel mõõtmisel CS(10)30. [8]
ALPAKAVILLA OMADUSED v rohkem kui 52 värvitooni v vill ei ole kare nagu v valge alpakavill värvub hästi ja on üks nõutavaim lambavill, teeb kiu v läikiv ja siidjas hüpoallergiliseks v kiud on soojapidav, v vett hülgav ning seda mittekortsuv, pillingule on raske süüdata mittealluv v väga hea veeimavusega, v ei ole nii säbar ega pehme elastne kui lambavill v tugevus on väiksem kui lambavillal ALPAKAVILLA KASUTAMINE v Parima kvaliteediga Fleece - kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi, voodririide, aluspesu ja troopikarõivaste
Immutatu 5 248 119 300 254,4 8,5 8,5 d 6 247 118 300 254,7 8,5 Tabel 5.3.3 6. Järeldused Silikaattelliste keskmiseks tiheduseks saime 1965 kg/m3. Silikaattelliste veeimavuseks katsete tulemusel saime mahu järgi 18,67% ja massi järgi 9,47%. Mõlemad tulemused on võetud keskmise tulemuse järgi. Sellest saab järeldada, et silikaattellis on keskmise veeimavusega materjal. Määrasime ka katsekehade survetugevuse, mille kujuteguriks võtsime 1. Kuiva keha survetugevuseks saime keskmiselt 33,4 N/mm² ning immutatud keha survetugevuseks saime keskmiselt 8,5 N/mm². Sellest saime, et kuiva keha survetugevusklassiks on 30 ning immutatud keha survetugevusklassiks on 7,5.Sellest on näha, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega.
Samuti on laamad alpakadest 30-60 sentimeetrit kõrgemad. Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad. Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel. Laamasid kasutatakse kõige tihedamalt raskete koormate kandmiseks, kuid alpakasid kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu 2 lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne.
loetakse tolmuks massi ettevalmistamine, Saviaine niisutamisel tema osakesed Tavalise ehituskeraamilise savi hüdratiseeruvad, paisuvad. Protsess töötlemine ja toortoodete poorseks - kaalulise granulomeetriline koostis on eksotermiline. vormimine veeimavusega üle 5% Osiste suurus mm Sisaldus % Savide plastsus toortoodete kuivatamine tihedaks - kaaluline üle 0,25 0,2...19 Attenbergi piirid - rullpiir ja veeimavus alla 5% 0,25...0,05 0,5...18 toortoodete põletamine alumine voolavuspiir
KAAMELIVILL (WK) Värvus: helepruunist tumepruunini Väga head termostaatilised omadused. Tooteid peetakse termoreguleeritavateks (pole ei külm ega palav) Väga tundlik pleegitamisele. Kallim kui kõige kallim lambavillast toode. Tugevus sama nagu lambavillal. ALPACA (WP) Värvus: must, valge, hallikad, pruunid toonid. Kiud soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega. Märkimisväärselt pehme. Hüpoallergeeniline, pole vett tõrjuv. Pole nii elastne ja tugev kui lambavill. Kasut: peakatted, kindad, sallid kampsunid, tekid, vaibad jne. GUANACO (WU) Värvus: kollakas - või punakaspruun. Keskmise peenusega. Pehme ja soe. Kasut: jämedakoeline riie ja vaibamaterjal. VIKUNJA (WG) Kiud väga soojad ja pehmed. (Kiud lukustaab sissetuleva õhu) Vill kallis.
(näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) Mullplastid Saamine - vaikude vahustamisel; sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse; teistkordsel soojendamisel gaas paisub ja ajab massi vahutama; jahtumisel vahu struktuur säilub Kasutatakse heli- ja soojaisolatsioonina EPS - mullpolüstüreen; valge; koosneb pentaani sisaldavatest polüestergraanolitest XPS - ekstruudermullpolüstüreen; sinine; tugevam, tihedam ja väiksema veeimavusega kui EPS; kasutatakse koormuse all töötavates ehitise osaded
23 Lubjakivikillustik 1131,33 24 Kergkeraamika 665,04 25 Keramsiitkruus 354,22 26 EPS 28,02 Tabel 5.2. Ebakorrapärase ja erineva veeimavusega materjali mahu, tiheduse, poorsuse määramine Jrk Materjal Mass Mass õhus Mass Ruumala Parafiini Materjali Tihedus Poorsus nr õhus parafiiniga vees parafiiniga ruumala maht 1 Graniit 77,4g - 48,2g - - 29,2cm³ 2651kg/m³ 0,38% 4
ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke. Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu tellis betoon, kergbetoon, lubi tsementkrohvi jne, mis suudavad kanda liimitavat soojustusega õhekrohvi. Puude ja suure veeimavusega pind(gaasbetoon, lubikrohv) on sobiv lisaks kleepsigudele täiendavat kinnitustüüblite lisamisel. Tuleb puhastada aluspind vanast värvist, muhtusest lahtine krohv maha kraapida muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest. Vastavalt aluspinnale tuleb valida sobivad kinnitustüüblid. Soojustusena sobib EPS polüstürooli erikaaluga 18-20 kg/m3
Kasutatakse ehitusmaterialina ja skulptuuride valmistamiseks. MARMOR lubjakivist tekkinud koosnevad kaltsiidist, dolokivist tekkinud dolomiidist. Varjeeruva värvusega(helevalgest mustani), omane voolutekstuur, suhteliselt pehme, reageerib hapetega. Kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. GNEISS sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Iseloomulik vöödiline välimus, vähem vastupidavad keemiliselt ja ilmastikule ning suurema veeimavusega, kui graniit. Kasutatakse ehituses, disainis, sisekujunduses ja paljudel muudel rakendusaladel. 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet. Kivimid jagatakse: 1) tard(magma)kivimid. 2) moondekivimid. 3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena
harjamis-, löö löögi gi-- ja kriimustuskindlad, ületades tunduvalt traditsiooniliste mineraalsete viimistluskrohvide viimistluskrohvide analoogseid nä näitajaid. Polü Polümeerkrohv on võrreldes mineraalkrohviga 4– 4–5 korda väväiksema veeimavusega ning tunduvalt elastsem, kuid veeauru lä läbilaskevõime on väväiksem. Silikoonkrohv ühendab endas nii mineraalsete kui ka polü polümeersete krohvide head omadused. Silikoonkrohvid on praktiliselt vett mitteimavad, jäjättes vihmavee pisarate kujul enda 6 pinnale. 3 Krohvitud fassaadisoojustus Silikoonkrohvidel on veeauru lä läbilaskvus ligilä
loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis tuleb eraldada käsitsi. Valge alpakavill värvub hästi ja on üks nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. [2] Alpakavill on läikiv ja siidjas. Villakiud on soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse 7 korda paremaks lambavillast, on tänu kiu medullas olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga (villa õli), siis on alpakavill ka vett hülgav ning seda on raske süüdata. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on
Loodusliku valge alpakavilla saamiseks tuleb ristata erinevad kiud, sest valget alpakavilla andvate loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis tuleb eraldada käsitsi. Valge alpakavill värvub hästi ja on üks nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. [2] Alpakavill on läikiv ja siidjas. Villakiud on soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse 7 korda paremaks lambavillast, on tänu kiu medullas olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga (villa õli), siis on alpakavill ka vett hülgav ning seda on raske süüdata. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne
r.::tt: : :ti sooritamise aeg: 10.09.2012,12:05 "tr ,- i:l Tabel 5.2 Ebakorrapdrase ja erineva veeimavusega materjali mahu, tiheduse, poorsuse mddramine ...:IilC5iil fthG: ffi Wts l
seeläbi oluliselt kannatada. Eesti ja E. Liidu tootjad soovitavad antud otstarbel kasutada polümeerseid EPS (paisutatud vahtpolüstüreen, reeglina valge värvusega) või XPS (pressitud vahtpolüstüreen, roheka või sinaka värvusega) plaate. [3] Ühe tüüpveana võib siinkohal välja tuua kasutatavate toodete mittevastavuse eeltoodud tingimustele: sageli on kasutatud EPS plaate, kuid väiksema tugevuse ja/või suurema veeimavusega. Teine tüüpviga on soojustuse täiendav kaitse niiskuse eest: hüdroisolatsiooni kiled vms materjalid asetatakse soojustusplaatide ja täitepinnase vahele. Tegelikult ei vaja vundamentide jm välisperimeetri soojustusplaadid täiendavat kaitset niiskuse eest. Kui on vajalik hüdroisolatsiooni vm niiskustõkke kasutamine, siis tuleb see paigaldada (näit. kleepida) vahetult vastu vundamenti või soklit vms ning alles seejärel paigaldada XPS või EPS soojustusplaadid
8.10. Kõnniteeplaadid. a- UNI-kivi, b- UNI-DEKOOR-kivi, c- KARTANO-kivi. 6 Äärekivid tehakse betoonist tugevusklassiga C25/30, külmakindlusmargiga 100...300 ja veeimavusega <5%. Nad on sarruseta. Äärekive tehakse mitmes suuruses. Kõige levinum äärekivide suurus sõiduteedele on 1000x300x150mm (tüüp 100.30.15) ja kõnniteedele 1000x200x80mm. JOONIS 8.8.11. Äärekivi Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on terav, et vaia oleks võimalik maasse rammida. Kasutatakse ka torukujulisi vaiu
alpakavilla. Valge alpakavill on saadud ristamise tulemusena. Valget alpakavilla andvate loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis eraldatakse käsitsi. Valge alpakavill värvub hästi ja on nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. Alpaka villak on läikiv ja siidine.Villakiud on tuntud kui soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega ja märkimisväärselt pehme. Soojapidavus, mida peetakse 7 korda paremaks lambavillast, on tänu kiu medullas olevale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks ja kuna kiud ei ole kaetud lanoliiniga, siis ei ole alpakavill ka vett tõrjuv. Alpakavill ei ole nii säbar kui lambavill, mistõttu ei ole ta ka nii elastne. Ka tugevus on väiksem kui lambavillal, mistõttu ketramisel kasutatakse suuremat keeret, mis
filterkangas, soojustuskiht kaetakse monoliitbetoonist, plaatidest kattega või haljastusega, hüdroisolatsioonina kasutatakse kolmekihilist katet, hüdroisolatsiooni ülespöörded peavad ulatuma vähemalt 300 mm kõrgemale valmis katuse tasapinnast, ülespöörde serv kinnitatakse mehhaaniliselt, betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas, soojustuskiht peab olema võimalikult väikese veeimavusega, et vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks, minaraalvill soojutuseks ei kõlba, sobivad eelkõige ekstudeeritud vahtpolüstereen (XPS) ja kergkruus. Murukatus koosneb vähemalt kolmest kihist: hüdroisolatsioon, drenaazikiht, kasvupinnas, murukatuse võib teha pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st. et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal.
Alpaka WP kerge ja isolatsioonivõimega, nii kamm, kui ka värviderohke- käsipesu leiges vees, villastele läikiv, siidine. Soojapidav, kraaslõnga, uusimad must,valge,hall, mõeldud pesuvahendiga, mitte kortsuv, pillingutele kasutusvaldkonnad on pruun. Peruus leotada 30 min, seejärel mitte alluv, hea veeimavusega, spordirõivad, kuid on pigistada leotusvesi tootest märkimisväärselt pehme, rõivatööstuses kasutatakse klassifitseeritud välja, lasta nõrguda ja sojapidavust peetakse 7* ka. rohkem, kui 52 pigistada uuesti, vajaduse paremaks kui lambavillal, vill värvitooni villa. korrata. Kuivatamisel vältida
31 Pööratud katus Hüdroisolatsioonina kasutada kolmekihilist katet (TL2+TL2+TL1(TL2). Hüdroisolatsiooni ülespöörded peavad ulatuma >300mm kõrgemale valmis katuse tasapinnast. Ülespöörde serv kinnitatakse mehaaniliselt. Betoonalus peab olema piisavalt kuiv ja puhas. Soojustuskiht peab olema võimalikult väikese veeimavusega, et see vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Mineraalvill soojustuseks ei kõlba, sobivad eelkõige ekstudeeritud vahtpolüstüreen (XPS) ja kergkruus. 63 Murukatus Murukatus koosneb vähemalt kolmest põhikihist: hürdoisolatsioon, rdoisolatsioon, drenaaž drenaažikiht kasvupinnas. Soojustatud murukatuse võib teha nii pööratud
külmakindluse kui ka pehmenemiskoefitsiendi alusel, kusjuures tard-, settekivimitedel, mida kasutatakse vundamendiplokkidena peaks Rs 15,0 MPa · Sise- ja välisseinamaterjalid Kasutatakse saetud, klombitud ja tahutud kivimeid, mille puhul markeeritakse neid tiheduse, veeimavuse, külmakindluse, löögikindluse, kuluvuse jne. järgi olenevalt materjali kasutusalast. Näiteks välisseinamaterjalidele esitatakse nõue, mille kohaselt nad peavad olema veeimavusega Wk 30 ja survetugevusega Rs=0,4....50 MPa , külmakindlusega F>15 · Voodriplaadid · Põrandaplaadid kivimeid, millel määratakse eelkõige kuluvus. Kuluvust hinnatakse materjali kulutamisel tema pinnaühikult eralduva Näiteks DIN 52108 järgi on kulumiskindlus graniidil 4-8 cm3/cm2 marmoril 15-40 " liivakividel 7-14 " 14 tihedal paekivil 15-40 cm3/cm2 · Trepiastmed
ühes plokis Kõnniteeplaadid tehakse peenema täiteainega betoonist, mille tugevusklass on vähemalt B-30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Plaatide pealispind on karestatud Kõige lihtsamad kõnniteeplaadid on ruudukujulised, suurustega 500x500x60 või 300x300x 50 mm. Peale nende tehakse veel mitmesuguseid erikujulisi plaate. Nende paksus on 60 või 80 mm Äärekivid tehakse betoonist tugevusklassiga B-30, külmakindlusmargiga 100...300 ja veeimavusega <5%. Nad on ilma sarruseta. Äärekive tehakse mitmes suuruses. Kõige levinum äärekivide suurus sõiduteedele on 1000x300x150 mm (tüüp 100.30.15) ja kõnniteedele 1000x200x80 mm Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on terav, et vaia oleks võimalik maasse rammida. Harvem kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks tugevamatele pinnasekihtidele
surutakse 4…8 bar rõhul müüritisse ja täidab selle poorid. Järelinjektsioon 2 korda. o eelnevate krohviproovide spektraalanalüüsi tulemuste põhjal, kui identifitseeriti veeslahustuvad faasinihkega soolad, teha seinte krohvsaneerimine saneerkrohvi süsteemiga, vastavalt WTA-andmelehele 2-9-04/D, min. 2 cm paksuselt. Tegemist on suure poorsusega ( mahuprotsent > 40 %) ja väikse veeimavusega (≤ 5 mm) müüritise veeslahustuvaid sooli endas ladestava krohviseguga. o kui krohviproovide analüüsid ei tuvastanud veeslahustuvaid sooli, teha seinte krohvimine traditsioonilise märgmeetodil ( mitte kuivmeetodil ) kustutatud lubjakrohviga (lubi-liiv vahekorras 1/1). Lubjakrohviga krohvimisel on eriti oluline seinte tasakaaluniiskuse saavutamine. 220
annaabi.ee 
