Sankt-Peterburg venepärase Petrogradiga. 26. jaanuaril 1924 nimetati Petrograd Vladimir Lenini järgi Leningradiks. Seda nime kandis linn 6. septembrini 1991. 12. juunil 1991 toimus referendum, kus 54 % hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 nimetati linn ümber Sankt-Peterburgiks ( -). VEESTIK Peterburi on esimesel kohal Venemaal ja ühel esimestest maailmas linna piiresse jäävate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti. Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudes delta. Jõe laius kaubasadamas on 1250 meetrit, Kolmainu silla ees 600, Lossi- ning Nikolai silla vahel 340 meetrit. Jõe sügavus on 823 meetrit. Kokku on linnas 93 jõge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas paarikümne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suurtemateks
arvutada ka energiakulu – võib ununeda, ebatäpne ülekaalulistele kehalise aktiivsuse määramisel? intensiivsuse määramisel Kaalu langetamisel: 3.Aktseleromeetrid (kiirendusandus): + mõõdab kehalise aktiivsuse hulka, intensiivsuse mõõtmine täpne, ei mõjuta 1. Lisada liikumist praegusele aktiivsusele igapäevast aktiivsust, - suhteliselt kallis, samaaegselt uuritavate hulk väike, ei saa veealade korral kasutada, 2. liigu iga päev vähemalt 30 minutiti, kasvõi 10 minuti pealepanek võib ununeda kaupa 4.Pulsisagedus pulsikellaga: + kergesti kasutatav, 3. liikuda alguses väikese või mõõduka intensiivsusega võimaldab mõõta kesvust, sagedust, intensiivsust, saab 4. väsimustunne peaks olema kerge, hingeldamisega kasutada valideerimisel standardiga; - komplitseeritud
Sarnaselt metsadele on kliimamuutuste vastases võitluses oluline roll ka mere ökosüsteemidel. Seetõttu on mõlemad ökosüsteemid Maale olemasolevate kliimatingimuste säilimiseks üliolulised, samas ei suuda me siiani piisavalt mõista, millise kiirusega elu ookeanides muutub. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Ülepüük Kala vähenemise peamine põhjustaja on ülepüük. Euroopa suurte veealade: Kirde- Atlandi, Vahemere ja Läänemere kaubanduslikest kalaliikidest 90% kannatab ülepüügi all. Sellest kolmandikus võib taastumise võime ülepüügi tõttu jäädavalt langeda. Viimasel kümnendil on kalapüük kogu Euroopas vähenenud kolmandiku võrra, püügi vähenemist pole suutnud korvata ka kalakasvatus. Vastupidiselt püügi vähenemisele on kalatarbimine inimese kohta Euroopas enam kui kahekordistunud viimase kolmekümne aastaga. Euroopas tarbitakse kala
maaamet.ee...). Katastri aluskaardi mõõtkava on: 1:10 000 ja projektsiooniks Lambert-EST, formaadid digitaalkujul: mustvalge raster (CIT, GeoTIFF) (http://www.maaamet.ee...). Joonis 3. Katastri aluskaart 7 Mullakaart Eesti mullakaart on mõõtkavas 1:10 000 andmebaas Eesti mullastiku kohta, mis katab peaaegu kogu Eesti territooriumi. Andmed puuduvad linnade, veealade ja mullastikuta laidude kohal. Andmestik on saadaval kolmes vektor failiformaadis: · MapInfo TAB · ESRI Shape · MicroStation DGN+MS Access MDB Joonis 4. DGN-kaardi näide (http://geoportaal.maaamet...). Eesti mullakaart ja mullaandmebaas on saadaval kolmes erinevas vektorformaadis. Algselt valminud 1:10 000 mõõtkavas digitaalkaardina DGN formaadis, hiljem konverteeritud
kasutusvõimalused. Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel, avalikele veekogudele või teemaplaneeringunakehtiva maakonna planeeringu täpsustamiseks. 7. Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide aluste loomine (ökosüst, maastikud, poollooduslikud maastikud) 8
59. Maastikuplaneerimislikud teemad Eesti planeeringutes: · Üleriigiline eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuste ja majandusetegevuse mõjusid tasakaalustava süsteemi aluste kujundamine · Maakonna loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine. Puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine. · Üldplaneering maa- ja veealadele üldiste kastutamis- ja ehitustingimuste määramine; miljööväärtuslikele hoonestusalade, väärtuslikele põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning
4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine
Asustus, Transport, Energeetika ruumstruktuur, Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonna ruumiline areng, säästva arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine. Põllumaade, maastike säilimise tagamine. Maa-ja veealade kasutamisting-te kehtestamine. Detailplaneering ja selle eemärgid. Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe 5 saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks. Eesmärgid: planeeritava ala kruntideks jagamine, liikluskorraldus, haljastus, tehnovõrkude määramine. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad Visioon Asustus Transport Energeetika Rohevõrk
Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teemaplaneeringutest. Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Maakonnaplaneeringu võib koostada: 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel;
4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või
4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või
4)detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtide määramine väljaspool linnu ja aleveid. 5)kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arevstamine planeeringus. 6)puhkealade määramine Maakonnaplaneeringud Eestis: 1) koostatakse kogu maakonna territooriumi või osa kohta 2)maakonnaplaneeringu võib koostad mitme maakonna territooriumi kohta. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgis. 1)valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujudamine. 2)maa-ja veealade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste määramine 3)maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. 4)miljööväärtusega hoonestusala, värtuslike põllumaade, maastike-ja looduskoosluste määramine. 5)teede, tänavate, raudteede üldiste põhimõtete määramine. Detailplaneering ja selle eemärgid. 1)planeeritava maaala kruntideks jaotamine 2)krunid ehitusõiguse määramine 3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
o detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud o tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud o loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine o maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine o maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasvutingimuste määratlemine o teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine o kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus,
a. hinnanguliselt 5000 tonni kala (usalduspiire arvestades vahemikus 3900-7100 tonni), suurim saak saadi Peipsist ca 1800 tonni kala (Joonis 2). Liikidest püüti 2010 aastal enim ca 1780 tonni ahvenat (Joonis 3). Harrastuspüüdjad va kalastuskaardi alusel püüdjad ei ole kohustatud saagiandmeid esitama ja nende tegevuse sh saakide kohta kogutakse andmeid küsitluse teel üle aasta. Joonis 2. Hinnangulised harrastuskalastajate 2010. aasta püügikogused tonnides veealade lõikes. Hinnangulised harrastuskalastajate 2010 a püügikogused (t) veealade lõikes 2000 1500 1000 500 0 Allikas: Eesti Harrastuspüügi kvantitatiivuuring 2011 (CATI (Computer Assisted Telephone Interviewing)) Joonis 3. Harrastuskalastajate hinnangulised 2010. aasta püügikogused tonnides kalaliikide lõikes. 2000 1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0
Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse 8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9) puhke- ja virgestusalade määramine; 10) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine;
Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonna teemaplaneering Eesti Vabariigi Valitsuse 1999. aastal allkirjastatud korraldus kinnitas maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Maakonnaplaneeringu kaheks olulisemaks teemaks nimetati “Roheline võrgustik” ja “Väärtuslikud maastikud”.
annaabi.ee 
