Metallide korrosioonikindlust hinnatakse pindalaühiku kohta ajaühikus lagunemisproduktideks muutuva metalli massi järgi [kg/mm² s]. Tehnoloogilised omadused Füüsikalised, keemilised ja mehaanilised omadused määravad metallide tehnoloogilisuse, s.t. töödeldavuse. Valatavus. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja likvatsioon. Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle kuju. Vedelvoolavus oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda. Kahanemine sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist, jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Head valumetallid on malm, pronks, tina. Näiteks malmil on hea vedelvoolavus (täidab
Tehnoloogilised omadused. 1. Like tdeldavus: -hsti tdeldavad likeriistadega -halvasti tdeldavad (suur kvadus) sitked ja vikse kvadusega. Tdeldavust saab parandada termottlemisega. 2. Keevitavus: -saadakse mblus mis on lhedane phimetallile. 3. Sepistavus: -purunemata vi pragunemata kuumalt vi klmalt deformeeruda. 4. Valatavus: -vime moodustada valandeid ilma pragudeta, thikute iselomustab: -vedelvoolavus: sulametalli vime hsti tita valuvormi. -kahanemine: sulami ruumala vhendamine tahkumisel. -Likvatsioon: vedela sulamikristalliseerumisel tekkiva keemilise koostise ebahtlus. Vrvilised metallid ja sulamid. 1. Alumiinium: -hea korrosioonikindlus. -hea soojusjuhtivus. -hea plastiisus -hsti tdeldav Sulab: 660 kraadi juures Vrvus: valge Kasutatakse rni, vaske, angaani, tsinki jt. elementide sulamites.
Student Response A. karastamises ja vanandamises B. loomulikus ja kunstlikus vanandamises C. lõõmutamises ja noolutamises D. karastamises ja noolutamises Score: 10/10 10. Millised omadused on valatavuse seisukohalt olulised? Student Response A. tihedus ja sulamistemperatuur B. sulamistemperatuur ja vedelvoolavus C. kristallisatsiooni kiirus ja -vahemik D. kõik eelpool loetletud asjaolud Score: 10/10
Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevusest. Molaarmassi kasvades vähenevad polümeeri hõõrdekoefitsent ja vedelvoolavus. PET (Polüetüleentereftalaat) Üks olulisemaid omadusi on PET-il sisemine viskoossus. Materjali sisemist viskoossust mõõdetakse detsiliiter grammi kohta. See sõltub polümeeri ahela pikkusest. PA (polüamiid) äärmiselt vastupidavad, mis pärast kasutatakse neid tekstiilitööstuses ja valmistatakse vaipu ja spordirõivaid. Enamlevinud termoplastsed polümeerid PVC (Polüvinüülkloriid) kasutatakse laialdaselt ehituses, sest on kergesti töödeldav ja vastupidav.
Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Response A. karastamises ja vanandamises B. loomulikus ja kunstlikus vanandamises C. lõõmutamises ja noolutamises D. karastamises ja noolutamises Score: 10/10 10. Millised omadused on valatavuse seisukohalt olulised? Student Response A. tihedus ja sulamistemperatuur B. sulamistemperatuur ja vedelvoolavus C. kristallisatsiooni kiirus ja -vahemik D. kõik eelpool loetletud asjaolud Score: 10/10
Sellist malmi ei nimetata grafiid osakeste kujujärgi vaid omaduste ja omaduste saavutamise järgi termpermalmideks. Termpermalmides on grafiit pesakujuga ja sellest tulenevalt plastne ja tugev. Pesa grafiit tekib kui valget malmi pikka aega kuumutada. Tempermalmi (2,2-3,2% C) iseärasused: a. Väikese seinapaksuse ja massiga valandite tootmiseks, põhjuseks kiire jahtumine mille tingib valge malmi struktuur. b. Suhteliselt halb vedelvoolavus mis tingib kõrge valutemperatuuri (1500-1550°C). Seega läheb vaja tulekindlamaid ja parema gaasi läbilaskvusega valuvorme. c. Suur kahanemine (1,5-2%) põhjustab kahanemistühikuid e. poore. Kasutada tuleb alati kompensaatoreid. d. Valandit lõõmutatakse, et saada ferriit või perliittempermalm. Lõõmutamisel toimub grafiidistumine e. grafiidipesade moodustamine kui tsementiit laguneb.
Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis toetuspinna kärnile. Kärn on kärnmärgi võrra pikem. Tähtsaks valuvormi osaks valukanalite süsteem, mis tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise. Põhiosad on valulehter, püstkanal, räbupüüdja Metallide valuomadused Vedelmetalli valuomadusi hinnatakse vedelvoolavusega, valukahanemisega, samuti kalduvusega gaasitühikute tekkimiseks. Vedelvoolavus on sulami omadus vedelas olekus täita valuvorm. See omadus on eriti oluline Martin Raba õhukeseseinaliste valandite tootmisel. Rauasulamitest on parim vedelvoolavus malmidel. Valukahanemine on valusulamite omadus vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5...1,5%. Kahanemine
c. täppisvalu d. koorikvalu Küsimus 10 Valmis Hindepunkte 1/1 Mittemetalsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab Valige üks: a. temperatuuri tõstmine b. vedelmetalli viskoossuse suurendamine c. temperatuuri alandamine d. surve suurendamine vedelmetalli pinnale Küsimus 11 Valmis Hindepunkte 1/1 Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on Valige üks: a. ebarahuldav vedelvoolavus b. kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerumine c. alumiiniumi väike tihedus ja suur joonkahanemine d. sulatamine elektriahjudes ja kahanemistühikute teke Küsimus 12 Valmis Hindepunkte 1/1 Milline valumeetod võimaldab toota suurima massiga valandeid? Valige üks: a. poolpidevvalu b. koorikvalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 13 Valmis Hindepunkte 1/1
B. vanandamine-> survetöötlemine-> karastamine 0% C. survetöötlemine-> karastamine-> vanandamine 0% D. karastamine-> survetöötlemine-> vanandamine 100% 10. Millised omadused on valatavuse seisukohalt olulised? Student Response Value Correct Answer A. tihedus ja sulamistemperatuur 0% B. sulamistemperatuur ja vedelvoolavus 0% C. kristallisatsiooni kiirus ja -vahemik 0% D. kõik eelpool loetletud asjaolud 100% Done http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
c. termokeemiline püsivus d. kõvadus Küsimus 19 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Vali üks: a. vältida räbu ja õhu sattumist vormi b. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine c. vedelmetalli pidev andmine vormi d. vormi purunemise vältimine Küsimus 20 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Vali üks: a. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine b. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine c. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00
konsolideerimise ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav termiline töötlus. valutehnoloogia 17) Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Kordkasutusvormvalu ja korduvkasutusvormvalu. 18) Kordkasutusvormvalu ehk valu ainukasutusega vormidesse, aga korduvkasutusvormvalu ehk valu korduvkasutusega e. püsivormidesse 19) Liivvormvalu, koorikvalu, kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 20) Vedelvoolavus on sulami omadus täita vedelas olekus valuvorm. Vedelvoolavust määratakse tehnoloogiliste teimidega. 21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast tardunud olekusse. Tardumisega ja kahanemisega võib kaasneda valudefektide (kahanemistühikud ja -poorsus, gaasitühikud ja -poorsus, likvatsioon, sisepinged ja praod) tekkimine. Tardunud metallis võivad sisalduda räbutükikesed. 22) faasidiagramme ja jahtumiskõver? 23) Väikese 24) Kahanemisel 25) –
Valutootmise alused 1) Valuvormi osadeks on: kärn. 2) Staatiline surve ülemisele vormipoolele kärniga vormi puhul võrreldes kärnita vormiga on: sama 3) Vormisegude rikastamine mitmekordse kasutamise eesmärgil värske liiva lisamisega on vajalik: liivaterade purunemise tõttu. 4) Saviliiva sisaldus vormisegudes %-des ei ületa: 16 5) Betoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem: sidevõime. 6) Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena: liiva 7) Parim vedelvoolavus on sulameil: madala sulamistemperatuuriga. 8) Mittemetallsete osakeste kerkimist vedelmetalli pinnale parandab: temperatuuri tõstmine. 9) Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on: allapooletipuga koonus. 10) Press-vormimismasinate puuduseks on: vormi ebaühtlane tihendamine kõrguse suunas 11) Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule: vesiklaasi.
vähendada kulumiskindlate materjalide, pinnete või sobivate määrdeainete kasutamisega või muul viisil. Materjalide tehnoloogilised omadused Materjali füüsikalised ja mehaanilised omadused määravad selle töödeldatavuse tehnoloogilised omadused. Tehnologilisteks omadusteks on: Valatavus Survetöödeldavus Lõiketöödeldavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus Materjalide tehnoloogilised omadused Valatavus Metallide valatavust iseloomustab nende vedelvoolavus, kahanemine likvatsioon. Vedelvoolavus on metalli võime täita vormi ja kopeerida selle kuju. oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda. sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist, jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Staatori korpus Materjalide tehnoloogilised omadused
survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Vastus: valatavus halb, sest sulamistemperatuur on kõrge ja et likviduse ja solidusjoone vahe on suur(sellest oleneb vedelvoolavus). 2,5%-lise süsinikusisaldusega sulami lõiketöödeldavus on halb sest, see sisaldab kõva tsementiiti ja survetöödeldavus on halb hapra ledeburiidi ja tsementiidi tõttu. Üldiselt on kõik malmid halvad lõike ja survetöödeldavad. Valgemalm tekib siis kui jahtumiskiirus on suur või kui sulam ei sisalda lisandeid. Hallmalm tekib aeglasel jahtumisel või kui lisandina on palju Si-d( soodustab grafitiseerimist ja vedelvoolavust)
Termotootlus on karastuvus 6lis, noolutus (t'=120-140') 17. Hallmalmi struktuuri tunnus, tugevuse piirid, ta'his EVS-EN ja'rgi. Hallmalm on Fe-Si-C sulam. Surem su"siniku osa on grafiit. C = 2.4-3.8%; Si<4.2%. Hallmalm on pa"ris pehme, kuid kulumiskindel. Malmi tugevus on HB 143-255. 18. Kuidas m6jub fosfor terase ja malmi omadustele? Fosfor on kahjulik lisand, p6hjustab ku"lmhaprust, malmil suurendab vedelvoolavust. 19. Nimetage malmi positiivsed omadused. Hea vedelvoolavus, kulumiskindlus, va"ike kahanemine, k6vadus. 20. Mis sulamid on tombak ja neisilber? Neisilber -- CuNi; tombak -- CuZn (Zn<39%) TEHNOMATERJALID Variant 2. 1. Missugused metallid moodustavad va"rviliste metallide gruppi? K6ik metallid peale Fe ja peale raua sulameid (malm, teras). 2. Milliseid sulameid nimetatakse pronksideks, nende ligikaudne koostis?
Olemas oleva ventilaatori abil antakse õhk renni alumisse poolde diafragma alla. Läbinud diafragma avad, satub õhk diafragma peal olevasse materjali ja rikastab selle sel määral, et osakeste vahelised kontaktid kaovad, kuid osakesed ei hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Kui rennile vastab teatud kalle, hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. 13. Konveierite ja elevaatorite tootlikkuse arvutused. Konveierite tootlikkuse arvutamiseks kasut valemeid Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) ja Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) vastavalt sellele, kas materjali transportimine toimub pideva vooluna või portsjonite kaupa
c. vormide mehaaniliste omaduste tõstmiseks d. vormisegu füüsikalis-keemilise aktiivsuse vähendamiseks Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Bentoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem Select one: a. plastsus b. termokeemiline püsivus c. sidumisvõime d. kõvadus Question 10 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Select one: a. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine b. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine c. valukanalite süsteemi ristlõigete vähendamine, tõusukanalite ja valupeade kasutamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00
Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased.
Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 2.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. 2.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 2.10 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 2.11 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased.
· sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme, mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. · alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 7 Vase keevitamine Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel. Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid.
kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel II- terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel 9. Malmid: Malmide struktuur - Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit või süsinik grafiidina. Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda – sepistada, valtsida Omadused - malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Kasutamine - valtsid, vagunirattad, hammasrattad, mootoriplokke, 10. Alumiinium ja tema sulamid. Liigitus - a) tiheduse järgi: - kergmetallid ja –sulamid ρ < 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti) - keskmetallid ja -sulamid ρ = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu) - raskmetallid ja -sulamid ρ> 10000 kg/m3 (Pb, Ag, Au, Ta, W, Mo)
Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 5.9 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. 5.10 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 5.11 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 5.12 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise
Autode detailid 6. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Molibden, volfram. 7. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist (kuju muutust). Petrolatum 8. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja likvatsioon. Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle kuju. Parem on valada malmi selleparast et malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub. 9. Keevitatavuseks nimetatakse ühe- või erisuguste metallide omadust moodustada kasutatava keevitustehnoloogiaga konstruktsiooni- ja ekspluatatsiooniomadusi rahuldavat. Parem keevitada musti metalle selleparast et nii on odavam, lihtsam. 10. Elastsus on metallide omadus muuta oma kuju ja mõõtmeid välisjõudude toimel ja peale jõudude lakkamist need taastada
(vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv Metallide valuomadused (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude Vedelmetalli valuomadusi hinnatakse vedelvoolavusega, põhiosis.Valuvormid täidetakse valukoppade abil. valukahanemisega, samuti kalduvusega gaasitühikute Sellele järgneb valandi tardumine ja ettenähtud tekkimiseks. Vedelvoolavus on sulami omadus vedelas olekus temperatuurini täita valuvorm. Valukahanemine on valusulamite omadus jahutamine. Malmvalandid jahutatakse vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini 400...500 °C, tugevamad terasvalandid temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist temperatuurini 500...700 °C. mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite
..10%, et suurendada korrosiooni ja kuumakindlust. CrNi teraste keevitamisel põhjustab Nb kuumapragude teket. Mangaan: terastes harilikult 0,3...0,8%, ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaanisisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod, sest mangaan põhjustab terase karastuvust. Keevitamisel põleb suur osa mangaanist terastest välja. Räni (Si) : terastes 0,02...0,3%, ei halvenda keevitatavust. Si sisaldusel 0,8...1,5% halvendab keevitatavust suur vedelvoolavus ja rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinik: tähtsaim lisand, mis määrab terase tugevuse, plastsuse, karastuvuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste ( C kuni 0,25%) sisaldus ei halvenda keevitatavust. C sisalduse suurenedes halveneb keevitatavus tugevasti, sest termomõjutsoonis moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod ja lisametall muutub poorseks. Keevitusprotsessis eristatakse kolm staadiumit: Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke
Laialdast kasutust on leidnud elektrivaakumaparaatide jootmisel kuna nad tagavad vaakumikindla liite. Hõbe-vask-tsinkjoodised: ...tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses laialdaselt erinevate vask-, valgevask-, pronks- ja teraste jootmisel. Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus, ja soolavannis. Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. 6 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega
Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 - b) liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi tootmiseks
Laialdast kasutust on leidnud elektrivaakumaparaatide jootmisel kuna nad tagavad vaakumikindla liite. Hõbe-vask-tsinkjoodised: ...tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses laialdaselt erinevate vask-, valgevask-, pronks- ja teraste jootmisel. Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus, ja soolavannis. Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. Joodise sulamisel reageerib joodises olev fosfor õhu-hapnikuga. Tekib fosforpetoksiid, millest koos vaseoksiididega saadakse vaskmetafosfaat, mis toimib räbustina. Räbusti jääke (tumedad kohad) ei ole vaja eemaldada, sest nad ei ole söövitava toimega.
Laialdast kasutust on leidnud elektrivaakumaparaatide jootmisel kuna nad tagavad vaakumikindla liite. Hõbe-vask-tsinkjoodised: ...tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses laialdaselt erinevate vask-, valgevask-, pronks- ja teraste jootmisel. Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus, ja soolavannis. Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. Joodise sulamisel reageerib joodises olev fosfor õhu-hapnikuga. Tekib fosforpetoksiid, millest koos vaseoksiididega saadakse vaskmetafosfaat, mis toimib räbustina. Räbusti jääke (tumedad kohad) ei ole vaja eemaldada, sest nad ei ole söövitava toimega.
..510°C) ja seejärel vanandada. AL-d liigitatakse sõltuvalt keevitatavusest järgnevalt: hästi keevitatavad Al-d mida saab kasutada erinevate konstruktsioonide valmist. piiratud keevitatavusega Al sulamid mida ei soovitata keevitada konstruktsioniks keevituseks sobimatud Al-d mida ei tohi kasutada konstruksiooniks keevitada Vase ja selle sulamite keevitamiseks sobivaid teraste keevitamiseks kasutatavad räbustid. Vase keevitamist raskendavad: suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus, kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas (eriti aga sulavas olekus). soojusjuhtivus on 6x suurem kui terasel. Keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid, kõige rohkem vismut. Kuni 4 mm paksusi keevitatakse ilma servamata. Põkkliited vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad keevitatavad pinnad paikneksid rõhtpinna suhtes 45° nurga all. Üle 5 mm paksusi tuleb eelkuumutada tempi 200...300°C.
asetatud perforeeritud diafragmast 2. Ventilaatori 6 abil antakse õhk renni alumisse poolde diafragma alla. Läbinud diafragma avad, satub õhk diafragma peal olevasse materjali ja rikastab selle sel määral, et osakeste vahelised kontaktid kaovad, kuid osakesed ei hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Andes rennile vastava kalde hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. Nimetatud põhimõtet kasutatakse laialdaselt pulbriliste materjalide transportvahendite lossimis- ja laadimissüsteemides (vt joonised 8.3 ja 8.4) aga ka nende ladustamiseks kasutatavates silodes. 97-Millised masinad kuuluvad tõstemasinate gruppi? Tõstemasinaid kasutatakse mitmesuguste lastide ümberpaigutamiseks ruumis vertikaal- või horisontaal-suunas või mööda ruumilist trajektoori. Nad on peamised
sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumis- kiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C)
sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumis- kiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii
..700°C) ning nitriitimises (490...520°C). kaks viimast operatsiooni võivad olla ka ühitatud. Nitriitimise tulemusena saadakse suure tugevuse- ja voolavuspiiriga ning pinnakõvadusega (800...950 HV) terased. Malmide liigitus Koostiselt erineb malm terasest suurema süsiniku sisalduse poolest (üle 2,14% C). Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (erandiks on valgemalmid). Malmil on võrdlemisi head valuomadused (vähene kahanemine, hea vedelvoolavus), mistõttu sobib valandite valmistamiseks (70...80% valanditest). Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valge malmides ei ole malm sepistatav. a)Grafiidi (süsiniku) oleku järgi Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) Malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid 2) Malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus
annaabi.ee 
