........................................................... 12 8. Kasutatud allikad........................................................................................... 13 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on ICMP (Internet Control Message Protocol) ehk siis eesti keeles interneti kontrollsõnumi protokoll. Selles referaadis saab teada mis see ICMP üldse on, mida see endast kujutab, milleks seda vaja on ja mida see teeb. Selles töös tutvustan veel ICMP struktuuri, sõnumitüüpe, veateateid, ICMP versioone ja turvalisuse riske. Referaadi eesmärk on võimalikult palju informatsiooni teada saada ICMP kohta ja et mille jaoks see üldse vajalik on. 2 1. Kasutusvaldkond Interneti kontrollsõnumiprotokoll (inglise keeles Internet control message protocol ehk ICMP) on käsustik, mille abil võrguseadmed vahetavad oleku- ja veainformatsiooni. ICMP on
Cooper toob välja järgmised Code- Academy puudused: Kes tõesti allustab nullist ei saa hakkama-baas(põhi) teadmisi CodeAcademy ei anna. Veateated koodi kirjutamist ei abista. Algajale võivad mõned veateated jääda arusaamatuks. Saidil navigeerimine on raske ja segadusseajav. Kõige masendavam on see, et järgmisele tasemele jõudmiseks, peab sinu kirjutatud kood saama heakskiidu- kuid sa saad järjest veateateid, millega ei oska midagi peale hakata. Kasutajatoe lahendus ei toimi nii, et sellest oleks õppijale kasu. 4. Minu teadmised enne õppima asumist Enne õppima asumist olin puutunud kokku javascriptiga ainult pinnapealselt. Teadsin kaudselt, millega on tegu, kuid polnud varem sellesse süvenenud. Lugesin kord internetist CodeAcademy kättesaadavusest eesti keeles ja mõtlesin, et oleks huvitav seda proovida. Ei teadnud enne,
py?page=guide_toc.cs Juhend ise peab andma juhiseid lõppkasutajale tema töö tegemiseks ning sisaldama: · sisendite kirjeldust: millist informatsiooni ootab süsteem kasutajalt, milline peaks olema sisendi formaat ja väärtuste lubatud piirid, kuidas andmeid sisestada (klaviatuur, andmefailid jms) jne · väljundite kirjeldust: milline on väljundid, kuidas neid interpreteerida, samuti peaks juhend kirjeldama ebastandardset väljundit ehk nt veateateid ja nende tähendust jms · funktsionaalsuste kirjeldust: kuidas süsteemi tegelikult tööle panna, kuidas toimida ühe või teise eesmärgi saavutamiseks. Kasutusjuhend võib olla organiseeritud kolmel erineval viisil, mis on sobilikud erinevale auditooriumile ja erineva kogemusega kasutajale: · Õppematerjal (tutorial) - tüüpiliste funktsioonide sammsammuline kirjeldus. See variant sobib algajale esmaseks tutvumiseks tarkvarasüsteemiga
uuendused või ära otsi uuendusi. Siis, automaatselt leia draiverid, rakendused ja info uute seadmeta kohta, valikutega sees või väljas. Mitmesugused Internet Exploreri seaded, mis peaksid aitama kasutaja privaatsust kaitsta, valikutega sees või väljas; mitmesugused seaded, mis saadaksid Microsoftile informatsiooni, et teha Windows ja muud vigurid paremaks, valikutega sees või väljas. Edasi, otsi veebist probleemidele lahendusi, sees või väljas; Kasuta Windowsi veateateid, otsimaks lahendusi, sees või väljas; jaga informatsiooni rakendustega, sees või väljas; lase rakendustel mu nime ja konto pilti kasutada, sees või väljas; Windowsi asukohaplatform, sees või väljas. Kuna ma kohandatud seadetes midagi ei muutnud, võib öelda, et valisin sisuliselt kiirseadistuse. Siis tuli võimalus naabrite wifiga ühenduda. Kuna ma parooli ei tea, lasin selle võimaluse mööda. Järgmises aknas meelitati kasutajat looma Microsofti kontot
CursorLeft Tagastab või seab veerg kursori jooksul puhver piirkonnas. CursorSize Annab või määrab kõrgus kursori märk lahtrisse. CursorTop Annab või seab piiri asendi kursori puhver piirkonnas. CursorVisible Annab või määrab väärtusega, mis näitab, kas me näeme kursor. Error Annab standardväljundisse veateateid. ForegroundColor Tagastab või seab taustavärv konsooli. Console.ForegroundColor = ConsoleColor.Red; In Annab standardsisendit oja. INPUTENCODING Annab või määrab kodeeringu konsool kasutab lugeda sisend. KeyAvailable Tagastab või komplekti väärtusega, mis näitab, kas klahvivajutuse Sisend vool. LargestWindowHeight Annab maksimaalse ridadearvuna konsooliaknasse praeguse font ja ekraani
arvutiga jadaliidese (serial port) kaudu, mille läbilaskekiirus ei ületa 115 kbit/s. Teiseks toob ISDN võrreldes analoogliinidega kaasa hulgaliselt lisavõimalusi ja lisainformatsiooni. Näiteks kantakse üle helistaja number, saadetakse maksuimpulsse, et ISDN- seade saaks kõne maksumust arvutada, teiseks võib ühele seadmele omistada mitu abonentnumbrit ja siis on vahel kasulik teada, kuhu numbrile helistati,. Kolmandaks on olemas hulgaliselt veateateid, neljandaks võivad ka ISDN- seadmed ise täita erinevaid ülesandeid Kõike seda arvesse võttes on ISDN- seadmetega suhtlemiseks loodud standard CAPI (Common Application Program Interface). ISDN-le mõeldud tarkvara kohta võime tihti lugeda, et see nõuab CAPI 1.1 või 2.0. Antud juhul on tegemist üsna sarnase, kuid programmeerija jaoks mõneti erineva keskkonnaga. Enamjaolt programmid selle suhtes valivad ei ole, kumb CAPI-draiver arvutis on.
1020 'S14 1030 SPD KIIRE 'SEAN KIIRUSE KIIRE 1040 MVS P20 'LIIGUN POSITSIOONI P20 'vastasel juhul P17->P16 1050 GOTO *ALGUS 'Mine sildile ALGUS Seadme programmeerimise käigus selgus, et andurid B1 ja B2 on vastupidi ning manipulaatori käpa sulgemise ja avamise ajamid olid samuti vastupidi seatud. Ka programmeerimise käigus andis kontroller mitmeid kordi veateateid, mille tähenduste kohta uurisime lähemalt vastavas juhendist. Ennem ülaloleva programmi kontrollerisse laadimist tutvusime RV-2AJ Teach board-iga, millega oli võimal kõiki operatsioone teha, mida ka ülal on kasutatud. Nt programmeerimine, manipulaatori liigutamine, positsioonide koordinaatide tuvastamine. Joonis Teach board-ist on joonisel 9. Joonis 10 kujutab roboti kontrollerit, millega juhiti robotit. Joonisel on võti keeratud Ext mode-i, mis laseb
LiDat saadab pidevalt andmeid nii hooldus firmale ja tehasele kui ka kliendile tema soovi korral. Andmed sisaldavad endas masina asukoha kordinaate, kütuse kulu, veateateid ja palju muud. Läbi LiDat`i on võimalik masin seisma jätta ja tema tööala piirata. 14.02.12 12 L566 õlipumba demontaaz. 15.02.12 8 Ettevalmistus Svab süsteemi paigalduseks R906 ekskavaatorile. 16.02
getlnChar(); String s = TextIO.getlnWord(); On olemas ka vastavad meetodid (nende nimes puudub "ln"), mis loevad sisendi ühest reast järjest, s.t. uus lugemine ei toimu uuest reast. Näiteks sümbolikaupa lugemiseks saab kasutada TextIO.getChar() jne. Näide: double d = 0.; do { TextIO.put ("Sisesta positiivne arv "); d = TextIO.getlnDouble(); } while (d <= 0.); . Tuleb olla pisut ettevaatlik, sest need meetodid ei anna reeglina veateateid, vaid lõikavad rea "arusaamatu" lõpuosa lihtsalt ära. Java standardvahendite kasutamine on suhteliselt kohmakas. Näiteks rea teksti lugemine dialoogis käib nii: import java.io.*; .... try { BufferedReader sisse = new BufferedReader (new InputStreamReader (System.in)); System.out.print ("Anna tekst: "); String s = sisse.readLine(); // rida teksti ka"es System.out.println ("Tippisid: " + s); }
meie programmis $_GET parameetri abil: http://www.example.com/script.php?admin=1, mis on ekvivaletne sellele koodile: $admin = 1; ... ... ... if ($_POST['username'] == 'admin' && $_POST['password'] == 'abc123') { $admin = true; } ... ... ... if ($admin) { // give privilege to manage system users } Nüüd on ilmselt selege, miks PHP turvalisuse eksperdid soovitavad lülitada register_globals alati välja. 2. Display_errors: seadistab, kas veateateid väljastatakse või mitte. Väga mugav arenduse ja testimise etapil, kuigi toob turvalisuse probleeme avalikus veebis. Veateade järgi saab teada palju infot failisüsteemist ja arhitektuurist ning samuti ka programmi loogikast, mis ei ole just see info, mida te sooviksite potentsiaalsele ründajale edastada. Seega soovitatakse display_errors live-saitidel välja lülitada ning suunata kõik veateateid logisse (log_errors = on). 9.2 Skriptide laadimine $_GET parameetrite põhjal
ICMP sõnumeid kasutatakse näiteks marsruutingul veateadete edastamiseks. Näiteks kui klient püüab luua ühendust serveriga, kuid vastav teenus on blokeeritud, siis server võib · pillata IP paketi (ingl. k. drop) so saata mitte midagi kliendile tagasi; klient loobub time-outiga määratud aja pärast · keelduda IP paketti vastu võtmast (ingl. k. reject) so kliendile saadetakse tagasi ICMPga veateade Filtreerimise seisukohtast on oluline otsustada kas ja milliseid veateateid vastu saata. Pealtnäha viisakas veateate vastusaatmine võimaldab pahalasel teha teie süsteemi kohta rohkem järeldusi. Üldiselt soovitatakse lubada ICMP pakettide liiklust kuna seda saavad ära kasutada vaid suhteliselt primitiivsed ründevahendid. 20. Interneti audentimisprotokollid. ISAKMP (Internet Security Association & Key Management Protocol) 16
olema. Mida võiks teisiti teha, on see, et kustutamine võiks ka olla oma dokumendis ja päringud tuleks funktsioonideks teha. Ülesanne 3 Loo dokument, mis kuvab andmebaasist kõiki albumeid Täienda väljundi iga rida kahe lingiga: kustuta ja muuda Klikkides kustuta, kustutatakse vastav kirje andmebaasist Klikkides muuda, võimaldab antud kirjet muuta Välista kasutaja poolelt "rämpsu" postitamist ja kood ei tohi väljastada veateateid 08 - PHP ja MySQL - SQL päringud: tabelite sidumine; JOIN (Ülesanne 4) Teemad INNER JOIN LEFT JOIN RIGHT JOIN Sissejuhatus Jõuame nüüd selle kohani, kus meil on vaja siduda erinevate tabelite andmed. Andmete jaoks tekita uus alati tabel kui samu andmeid tuleb sisestada pidevalt. Näiteks sul on tehnigud andmebtabel, siis samasse tabelisse ei oleks mõttekas lisada toodete ja teenuste nimekirja ning kliente. Pigem alati rohkem tabeleid kui ühte kokkusurutult
Programm ju näiteks ei tea, mis numbrid sa soovid kokku liita. On need 1 ja 1 või 1 ja 2. Kui programm saab sisestatud andmete põhjal arvutuse teha, siis ta selle ka teeb. Siin aitab ainult sinu enda tähelepanelikkus ja väga sageli ka oskus hinnata ligikaudseltki vastuse õigsust. 2. Peale valemi sisestamist ja selle kinnitamist tuleb lahtrisse veateade. Neid veateateid on päris mitmeid. Tavakasutaja puutub kokku järgmistega: o #DIV/0! - veateade ilmub lahtrisse, kui tegemist on nulliga jagamisega. Programm käsitleb ka tühja lahtrit arvutustes nullina. Ega siin muud lahendust olegi, kui nulli asemele või tühja lahtrisse kirjutad mingi numbri. o #NAME? - veateade tekib, kui viitad lahtrile, mida tegelikult ei ole olemas. Viimane veerg on
reeglimootorist. Selle põhilised plussid antud rakenduse seisukohalt: · väljundiks võib olla veebipõhine rakendus - Java applet · kasutajaliidese kujunduseks võib olla kasutaja enese loodud html-leht · suhteliselt võimalusterohke · palju tööd saab ära teha hiirega navigeerides, vähe otsest 'programmeerimist' ExSys Corvidi põhilised miinused antud rakenduse seisukohalt: · suhteliselt ebastabiilne, vigadealdis (tihti veateateid) · kasutajaliides lihtsa rakenduse jaoks liiga rikkalik (suur hulk funktsionaalsus vähestel vormidel) · (prooviversioon ei võimalda eriti laiaulatsulikku rakendust teha) Teise realisatsiooni jaoks kasutasin Hannes Pahapilli MS .NET platvormil realiseeritud reeglipõhiste ekspertsüsteemide loomise vahendit. HPExpertsystem rakenduse peamised plussid minu realisatsiooni seisukohalt: · baseerub suhteliselt laialt levinud Microsoft .NET platvormil
Käivitamiseks tuleb meie loodud programmikoodiga tekstifail kõigepealt ära kompileerida. Kompileerimise käigus tehakse käsklused masinale kergemini loetavamaks. C# käsurearakenduse puhul on kompileerimise tulemuseks .exe - laiendiga fail, mis oma käivitumiseks vajab, et .NET keskkond oleks masinas juba olemas. Kompileerimiseks kirjutatakse kompilaatorprogrammi nimi (csc) ning programmikoodifaili nimi (praegu Tervitus.cs). Kui programmikood on masinale arusaadavalt kirja pandud, veateateid ei anta ning kataloogi tekib juurde käivitamisvalmis Tervitus.exe C:Projectsomanaited>csc Tervitus.cs Microsoft (R) Visual C# 2005 Compiler version 8.00.50727.42 for Microsoft (R) Windows (R) 2005 Framework version 2.0.50727 Copyright (C) Microsoft Corporation 2001-2005. All rights reserved. Käima panekuks tuleb vaid selle .exe faili nimi kirjutada ning võimegi tulemust näha. C:Projectsomanaited>Tervitus Tere Ülesandeid * Muuda väljatrükitavat teksti
Käivitamiseks tuleb meie loodud programmikoodiga tekstifail kõigepealt ära kompileerida. Kompileerimise käigus tehakse käsklused masinale kergemini loetavamaks. C# käsurearakenduse puhul on kompileerimise tulemuseks .exe - laiendiga fail, mis oma käivitumiseks vajab, et .NET keskkond oleks masinas juba olemas. Kompileerimiseks kirjutatakse kompilaatorprogrammi nimi (csc) ning programmikoodifaili nimi (praegu Tervitus.cs). Kui programmikood on masinale arusaadavalt kirja pandud, veateateid ei anta ning kataloogi tekib juurde käivitamisvalmis Tervitus.exe C:TEMPnaited>csc Tervitus.cs Microsoft (R) Visual C# 2008 Compiler version 3.5.30729.1 for Microsoft (R) .NET Framework version 3.5 Copyright (C) Microsoft Corporation. All rights reserved. Käima panekuks tuleb vaid selle .exe faili nimi kirjutada ning võimegi tulemust näha. C:TEMPnaited>Tervitus Tere Ülesandeid * Muuda väljatrükitavat teksti * Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console
risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll 2) ICMP protokoll selleks, et hostid ja ruuterid saaksid omavahel suhelda ja infot jagada. Edastatakse igasugused veateateid, kui sihtvõrku ei leita üles, sihtvõrku ei jõuta, hosti ei leita või TTL sai otsa 3)marsruutimisprotokollid 6) Kanalikiht Kanalikiht tegeleb sellega, et pääseks ühest võrgusõlmest teise. Mööda konkreetset kanalit liiguvad andmed kanalikihi abil. Kanalikiht tegeleb võrgusõlmede vahelise andmevahetusega. See tegeleb konkreetsete kanalitega, mis võivad olla erinevat tüüpi. Läbi erinevate kanalite jõavad andmed lõpuks sihtpunkti. Siin on tegemist pakettide ehk kaadritega.
47. mode näita, kuidas vea puhul käituda (On näidata kõigile oma veateadet, Off
näidata kõigile süsteemset veateadet, RemoteOnly - näidata konsoolilt pöördujatele
süsteemset veateadet ja teistele kohandatud veateadet6.
48. defaultRedirect näitab, kuhu kasutaja suunata, kui midagi konkreetsemat pole öeldud
Nt järgnev rida web.configis ütleb, et kui tekib mingi tõrge tuleb kasutaja suunata lehele
error.html.
6 Kui soovite veateateid väljastada vaid konkreetsele IP aadressile siis tuleb selle koha peal
kasutada pisut kavalamat protseduuri. Täpsemad juhised leiate mitmetest foorumitest või
MSDNist (http://msdn2.microsoft.com/en-us/library/aa479319.aspx)
W3C välja töötatud programmeeritav robot, mis suudab kirjutada aruande puuduvate ALT-atribuutide või muude spetsiifiliste üldnormist kõrvalekaldumiste kohta. Selle algne mõte oli testida HTTP/1.1 visualiseerimisjooni. Töötab UNIX'i ja Windows'i peal. http://www.w3.org/Robot WDG HTML Validator Veebidisainerite rühma (Web Design Group; WDG) valideerimisvahend, mis kasutab sama mootorit kui W3C HTML Validator, kuid väljastab hõlpsamini mõistetavaid veateateid ning toetab suuremal arvul tähemärkide kooditabeleid. Kasutatav kohtarvutis või sidusalt. http://www.htmlhelp.com/tools/validator/ W3C CSS Validator Valideerib veebidokumentides kasutatud kaskaadlaadistikke. Seda saab kasutada W3C serveri liidese või allalaadituna Java käsurealiidese kaudu. http://jigsaw.w3.org/css-validator/README.html W3C HTML validation service HTML-dokumentide valideerimisteenus, mis põhineb standardse üldistatud märgistuskeele (SGML) parseril
juurdepääsu ainult volitatud isikutel. • Veakindlus. Süsteem peab suutma säilitada jätkusuutlikkuse rikete korral. Tehniliste rikete korral ei tohi dokumendid kaduda, samuti ei tohi tekkida dubleerivaid dokumente. • Monitooring. Süsteem peab jälgima dokumendiliiklust ja väljastama veateateid andmetööt- lusvigade, eriolukordade ja rikete kohta. Nõuded elektrooniliste dokumentide edastamise töö- kindlusele on kõrged. Kui tõrke tõttu pole võimalik dokumenti määratud aja jooksul edastada, tuleb kasutada alternatiivseid infokanaleid. Kasutajale on tähtis jälgida dokumentide edasta-
annaabi.ee 
