lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei põhjusta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tavaliselt on südamekodade ja vatsakeste töö koordineeritud. Seda tööd juhib elektriline impulss, mis liigub siinussõlmest atrioventrikulaarsõlme ning sealt edasi vatsakestele. Ebanormaalselt kiire südametegevus võib olla põhjustatud erinevatest juhtesüsteemi osade (kodadest või vatsakestest) töö häiretest. Lisajuhtetee kujutab endast erutuvate kiudude lisakimpu, mis võib olla paigutunud erinevatesse juhtesüsteemi osadesse. Tahhükardiate tekkes on mitmeid põhjusi: mitmed südamehaigused, närvisüsteemi häired, süsteemsed haigused, mürgistused jne. Sümptomid ehk avaldumine Kuna enamus tahhükardiaid algab äkki, siis inimene tunneb täpselt hoo algust
Südame töö automaatsuse tagab erutustekke- ja juhtesüsteem. 9. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: nad mõlemad on elastsed 10. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: mõlemad ei allu tahtele. 11. Südames tekib primaarne erutuslaine sinuatriaalsõlmes. 12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu vahendusel ja sealt edasi Purkinje kiudude kaudu üle vatsakeste muskulatuuri. Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus edasi mööda tavalisi südamelihasrakke. Erutus levib vatsakeste muskulatuuris nii kiiresti, et kogu vatsakeste sein kontraheerub peaaegu üheaegselt. 13. AV-sõlmes tekkiv aeglustus on vajalik selleks et anda kodadele võimaluse kontraheeruda enne vatsakesi. 14
Omandatud A-V blokaadi põhjuseks on müokardiit, süsteemsed sidekoehaigused, bakteriaalne endokardiit, südame isheemiatõbi, kasvaja, ravimid ning operatsioonitrauma. I astme A-V on ilma EKG uuringuta raske diagnoosida. Südame kuulatlusel võib täheldada südametooni nõrgenemist, mis võib johtuda vatsakeste kontraktsiooni nõrgenemise tõttu. A-V blokaadi II astme korral ei jõua osa kodade impulsse vatsakestele. Haige läbivaatlusel võib leida juhuslikke pulsi või südametoonide pause, kuulda koja tooni ja kaelaveenide hoolikal vaatlusel leida pulsatsioone, mis ei vasta vatsakeste kontraktsioonile. Täpne diagnoos on võimalik EKG alusel. Kui kolm või enam kodade ilmpulssi ei jõua vatsakesteni, nimetatakse seisundit A-V blokaadi kaugelearenenud vormiks. A-V blokaadi III astme ehk totaalse A-V blokaadi korral on erutuse ülejuhe kodadelt
Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia
juhteteed, atrioventrikulaarsõlm ning His'i kimp koos säärte ja lõppharudega. Sinutriaalsõlm (parema koja tagaseinas) käivitab südame kontraktsiooni. Edasi levib kodade juhteteteedesse ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele. Viimasest saab alguse His'i kimp, mille kaudu jõuab erutus vatsakeste lihastele. Südametsükkel Südame töös võib eristada kolme faasi: 1) Kodade kokkutõmme (süstol) kodade töö eelneb alati vatsakestele. Sellel etapil pumbatakse veri müokardi tööga vatsakestesse. Klapid tagavad vere liikumise õigesse suunda. 2) Vatsakeste kokkutõmme põhimõte sama, mis kodade süstolile. Veri pumbatakse nüüd aorti ja kopsutüvesse. 3) Kogu südame diastol südame lõdvestus, sel ajal täidavad veenid südame kojad verega. Annab aluse uuele tsüklile. Südame rütmihäired Südamele on iseloomulik kindel rütm süstolite vahel on ühesugused intervallid
2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 4. Juhtehäired, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid kaotab seejuures kiiruse või ei levi kindlast piirkonnast kaugemale; 5. Erutuse liikumise lisajuhte teed, mille korral erutus võib liikuda kodadelt vatsakestele ilma atrioventrikulaarsõlme läbimata; 6. Impulsi taassisenemise tõttu tekkinud rütmihäired (Maramaa 1993). Sagedamini tekivad rütmihäired kas allpool asuvate keskuste automatismi suurenemisest, mille võib esile kutsuda erutusetekke kiiruse suurenemine või normaalse puhkepotensiaali mittesaavutamisest, mille korral uus erutus tekib varem (Maramaa 1993). Südamerütmihäirete avaldumine Tõuge Tükitunne kurgus Tukse kaelal Paus pulsis
depolarisatsioon, määravad ära südame löögisageduse ehk rütmi. Südamelööki vallandav impulss lähtub tavaliselt sinuatriaalsõlmest, mis algatab rütmi sagedusega 60 kuni 100 minutis. Sinuatriaalsõlm paikneb paremas kojas ülemise õõnesveeni ühinemis kohas. Normaalne löögisagedus puhkeolekus on 70 lööki minutis. Erutus levib sinuatriaalsõlmelt radiaalselt kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile ning erutuse üleminekuks vatsakestele on ainult üks juhtetee. See juhtetee hõlmab atrioventriulaarsõlme, His`i kimpu, paremat ja vasakut säärt ning purkyne kiude. Erutuse levimisel toimub esmalt atrioventrikulaarsõlmes (AV-sõlmes) aeglustus. Aeglustus võimaldab kodade tühjenemist enne, kui impulss jõuab vatsakestesse. Järgnevates juhtetee osades on erutuse levik kiire, haarates vatsakeste erinevaid piirkondi kiiresti üksteise järel. Purkyne kiudude lõppharudelt kandub erutus üle vatsakeste muskulatuurile
Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) · P-sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s) · P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s) · P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. · Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. (0,32-0,4 s) · T-Q vatsakeste elektriline diastol (0,42-0,70 s) · R-R kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s) Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud
Seda nimetatakse autorütmiaks. Erutuse levik südames Normaalselt lähtub südamekokkutõmmet põhjustav impulss sinuatriaalsõlmest (siinussõlm), mis paikneb paremas kojas v.cava superior´i suudmeala läheduses. Kui organism on puhkeolekus, käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis. Sinuatriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakestele vaid ühte juhteteed pidi. Muus osas on kodade ja vatsakeste vaheline ala moodustatud mitteerutuvast sidekoest. Erutuse levik aeglustub atrioventrikulaarsõlmes (AV-sõlmes), kuid järgnevates osades His´i kimbus, selle säärtes ja lõppharudes Purkyné kiududes - on erutuse levik jälle kiire, nii et erutus haarab vatsakeste erinevaid piirkondi kiiresti üksteise järel. Purkyné kiudude lõppharudelt, mis paiknevad endokardi all, levib erutus vatsakeste muskulatuurile kiirusega ~1m/s
13 iseenesest aktsioonipotensiaal. Impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, mis kontraheeruvad kui impulss on leviunud kodade tavalistesse lihaskiududesse.(3) Vatsakestesse kulgeb kontraktsioonikäsklus vaid atrioventrikulaarsõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade-vatsakeste vahelise kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Aktsioonipotesiaal hilineb enne vatsakesteni levimist 0,1 sek, mis võimaldab kodadel kontraheeruda enne vatsakesi. Vatsakese vaheseinast levib aktsioonipotensiaal Hisi-kimbust alagava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas, kust suunduvad juhtesüsteemi peened kiud mööda südame välisseina tagasi kodade suunas. Aktsioonipotensiaal levi kiirus tagab vatsakeste seina kokkutõmbe tervenisti peaaegu üheaegselt. (1)
kindlatesse kohtadesse (jalad, käed). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S, ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Kodade madalat repolarisatsioonisakki ei näe, kuna see jääb QRS-kompleksi alla. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest kuni T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Ühtlase ST-vahe ajal püsib vatsakese lihas depolariseerituna. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Registreeritavad pinged on kõige enam mõne millivoldi suurused. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon
normaalse korral tulema pidanud. Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. · Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG
Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused.
EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil. Standardsete jäsemelülituste abil. I lülitus-parem ja vasak käsi II lülitus parem käsi, vasak jalg III lülitus vasak käsi ja jalg. Erinevaid väljalööke tähistatakse P,Q; R, S, T sakkidega. P-sakk-erutuse levikul kodades, Q;R;S sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T intervall) mõõdetud aeg on vatsakeste elektriline süstol. Võimalik iseloomustada müokardi seisundit,erutusjuhtesüsteemi. Esimesena Einthoven. Südamelihase klokkutõmbejõud sültub kontraktsioonieelsest pikkusest, südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Kui need ei muutu, süda vastab sama tugeva kokkutõmbega. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine.
Kompensatoorne erutus tekib sellest, et norm impulsi saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. 5. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. 6. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada.
mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva AV sõlmeni (Sealt edasi läheb erutus His’i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele) Kui impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, kojad kontraheeruvad. Vatsakestesse kulgeb kontraktsioonikäsklus ainult ühest kohast. Juhtetee algab AV sõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade ja vatsakeste vahel oleva kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Vatsakeste vaheseinast levib aktsioonipotentsiaal Hisi kimbust algava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme ehk süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega- absoluutse refraktaarsuse perioodil ei ole võimalik uut erutust tekitada. Järgneva relatiivse refraktaarsuse perioodil erutuvus
saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused.
Kojarakkude elektriline erutus on EKG abil mõõdetav. Internodaalne – sõlmedevaheline Selle väljenduseks on esimene sakk, mis nulljoonest eemale tõuseb, seda nimetatakse P-sakiks (igale normaalsele kõverale e. sakile on antud oma tähis, P kuni T (U)). 766 Joonis 51.6. EKG kompleksi komponendid Kui saabuv energia ületab AV-sõlme individuaalse läve, siis võtab AV-sõlm selle impulsi vastu ja saadab väikese viivitusega edasi. See viivitus annab vatsakestele aega täituda. Signaali Hisi kimbu vatsakestes asuvate säärte ja Purkinje kiudude kaudu edasijuhtimisel (isoleeritud teedena) jõuab EKG-kõver taas nullini. Perioodi kodade erutuse algusest vatsakeste erutuse alguseni nimetatakse PQ-ajaks. PQ-aeg liidab endas kodade, AV-sõlme ja Hisi kimbu erutuse kestused kuni erutuse üleminekuni vatsakeste töölihastele. Niipea kui impulss jõuab vatsakeste müokardini, erutuvad sealsed rakud ühekorraga. Tekib
annaabi.ee 
