Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, et ennustatavad mõjud tulevaste põlvkondade tervisele ei oleks suuremad kui tänapäevased vastuvõetavad tasemed. Koormus tulevastele põlvkondadele. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei põhjusta üleliigset koormust tulevastele põlvkondadele. Riigi seadusandlus. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse vastavalt seadusandlusega sätestatule. Seadusandlus peab muuhulgas tagama ka selge vastutusalade jaotuse ja sõltumatute regulatiivsete ametikohustuste nõuded. Kontroll radioaktiivsete jäätmete tekitamise üle. Radioaktiivsete jäätmete tekitamist hoitakse nii väiksena kui see on teostatav. Radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise vastastikkune sõltuvus. Arvestada tuleb kõiki vastastikkuseid sõltuvusi radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise kõikide etappide vahel. Rajatiste ohutus. Radioaktiivsete jäätmete
kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Peamiseks ülesandeks on individuaalse vastutusega määratud kulude arvestamine. Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks on 3 eeltingimust: On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve. Iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Peamised struktureerimise alused: Funktsioonid- funktsionaalse lähenemise korral on ettevõtte struktuur ülesehitatud vastavalt tähtsamatele funktsioonidele nagu põhitootmine, abitootmine, turundus.
Tegevuspõhine kuluarvestus - Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused - sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused. - arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve - iga vastutuskeskuse eelarves on selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mitemõjutatavad kulud Kulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest Tulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva
Mõned ettevõtted määratlevad kulukohtadena oma struktuuriüksused, see aga ei pruugi tulemuslik olla. Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades
Firmade ühinemine, ümberkujundamine või pankrot 38 Finantsseisukorra muutus (kas palju parem või palju halvem palk) 38 Lähedase sõbra surm 37 Vaidluste sagenemine perekonna või abikaasaga 35 Suur hüpoteek või laen 30 Kohtuprotsess võla pärast 30 Vastutusalade muudatus tööl: edutamine/ametis alandamine/samal 29 tasandil liikumine Poja või tütre kodunt lahkumine 29 Tüli ämma või äiaga 29 Silmapaistev isiklik saavutus 28 Abikaasa tööle minemine või töölt lahkumine 26 Kooli või kõrgkooli astumine või selle lõpetamine 26
Ületunnid Osaline tööaeg Alltöövõtjad Kolmanda osapoole töö 3) Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi-ja tugisüsteemide vahel. 4) Visuaalne juhtimine meetod – mis see on ning milleks seda vaja on? 5S on grupp tegevusi ja tööriistu, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust, töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Süsteemi rakendamine saab alguse vastutusalade määramisega. 5S on juhtimissüsteemi üks oluline osa. (+ voo diagram ja protsessi kaart) o Sorteeri: Selekteeritakse töökohal välja need vahendid, mida on otseselt vaja ning viiakse minema need, mida tegelikkuses ei kasutata. töö efektiivistamiseks kasutada 5S silti. Kindlad tööriistad peaks asetsema õiges kohas, sama lugu failidega. o Sea korda: Alles jäänud vahendid/asjad paigutatakse kindlale kohale kasutustihedust ning ergonoomikat silmas pidades
● ·Loo lihtne ja „turvaline“ protsess, milles on lihtne tuvastada kõrvalekaldeid ning vigu. 10) VISUAALNE JUHTIMINE- MIS SEE ON NING MILLEKS SEDA VAJA ON? ● 5S on grupp tegevusi ja tööriistu, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust, töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Süsteemi rakendamine saab alguse vastutusalade määramisega. 5S on juhtimissüsteemi üks oluline osa. ● Sorteeri: töö efektiivistamiseks kasutada 5S silti. Kindlad tööriistad peaks asetsema õiges kohas, sama lugu failidega. ● Sea korda: Lihtsusta töökohale ligipääs, organiseeri tööriistad ja materjalid nii, et kõikidel oleks oma koht. ● Sära: Visuaalne ja füüsiline töökoha koristus kindlustamaks, et kõik asjad oleksid oma määratud kohal.
Seega vastutuspõhise arvestuse all mõistetakse ettevõtte erinevate vastutuspiirkondade lõikes informatsiooni kogumist, aruannete koostamist ja analüüsimist, kusjuures vastutuspõhine arvestus seostab mitte ainult kulud vaid ka tulud ja kasumid nende eest otseselt vastutavate üksuste juhtidega. 3 eeltingimust: 1) ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad 2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1
Tööala märgistamine erinevate värvidega – kus on algus- ja lõpp punkt Loo lihtne ja „turvaline“ protsess, milles on lihtne tuvastada kõrvalekaldeid ning vigu. 23. Visuaalne juhtimine –mis see on ning milleks seda vaja on? 5S on grupp tegevusi ja tööriistu, mida kasutatakse töökoha organiseerimiseks viisil, mis võimaldab parandada efektiivsust, töökeskkonda, tervist ja tööohutust. Süsteemi rakendamine saab alguse vastutusalade määramisega. 5S on juhtimissüsteemi üks oluline osa. Sorteeri: töö efektiivistamiseks kasutada 5S silti. Kindlad tööriistad peaks asetsema õiges kohas, sama lugu failidega. Sea korda: Lihtsusta töökohale ligipääs, organiseeri tööriistad ja materjalid nii, et kõikidel oleks oma koht. 7
võtta; · võimaldab näha potentsiaalseid raskusi ja kitsaskohti enne nende tekkimist; · koordineerib terve organisatsiooni tegevust eri osade plaanide ja eesmärkide ühendamisega; · on vahendiks juhtkonna kavandite viimisel läbi kogu firma. Eelarvestamisel on tähtis vastutuspõhise arvestuse printsiip arvestussüsteem kogub, võtab kokku ja esitab aruannetes arvestusandmed üksikute juhtide vastutusalade järgi. Selle põhieelduseks on, et on võimalik luua tõhus eelarve, mille alusel saab juhtide tegevust hinnata. Eelarve tegemine on kompleksülesanne, mis nõuab kõigi juhtimistasandite pingutusi. Üks esimesi samme on eelarveperioodi valik (viide 1). Lühiajalisteks eelarveteks nimetatakse eelarveid, mis kajastavad kuni ühe aasta prognoose. Eelarveid võib koostada nädalate, kuude, kvartalite ja poolaastate kaupa või
käideldakse viisil, et ennustatavad mõjud tulevaste põlvkondade tervisele ei oleks suuremad kui tänapäevased vastuvõeatavad tasemed. o Koormus tulevastele põlvkondadele. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei põhjusta üleliigset koormust tulevastele põlvkondadele. o Riigi seadusandlus. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse vastavalt seadusandlusega sätestatule. Seadusandlus peab muuhulgas tagama ka selge vastutusalade jaotuse ja sõltumatute regulatiivsete ametikohustuste nõuded. o Kontroll radioaktiivsete jäätmete tekitamise üle. Radioaktiivsete jäätmete tekitamist hoitakse nii väiksena kui see on teostatav. o Radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise vastastikune sõltuvus. Arvestada tuleb kõiki vastastikuseid sõltuvusi radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise kõikide etappide vahel.
Arvatakse, et on halb tulevase karjääri jaoks. Arutelud kolleegidega aitasid ka vähendada stressi, mis omaette vastutusrikas töö tekitab. - Ebefektiivne bürokraatia ja jäikus (Robert K. Merton 1957) Reeglite kasutamine rituaalidena, tegelike eesmärkide unustamine. Kui reeglid ei näe ette kõige tõhustamaid vahendeid => ebaefektiivsus. Olukorra muudatused. Spetsialiseerumine: vaatenurga kitsus => uute probleemide lahendamise raskused, (kommunikatsiooni probleemid, ülesanded satuvad vastutusalade vahele.) Kollegiaalsus: Oma grupi huvide kaitse organisatsiooni eeesmärkide kulul. - Ebaefektiivsuse nõiaring (Michel Crozier 1964) Kolleegide rühmad tahavad maksimeerida oma tegutsemisvabadust => reeglide väline/formaalne heakskiit, eesmärkide ignoreerimine, reeglite mugandumine ametnike omad eesmärkide järgi. Salastatud ja moonutatud informatsioon, kui ei ole ülemuste meeltmööda. Kõrgemad juhid võib-
eristatav teatud kululiigi teke. Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega (kulukeskused ). Vastutuspõhise arvestuse lähtepunktiks on majandusüksuse struktuur, kus on selgelt eristatud erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve kusjuures iga vastustuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Majandusüksuse raamatupidamise kontoplaan peab olem ülesehitatud sellisena, et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes.
vahendajat enda ja jumala vahele. Viimastel aastakümnetel on protestandid ja katoliiklased püüdnud saavutada üksmeelt. Suur osa vastuolusid on aga siiani lahendamata. Endine paavst Benedictus XVI on 2000. aastal kardinal Ratzingerina väitnud: Euroopa kui tsivilisatsioonifenomen sündis võimude lahususest ja igavesest konfliktist, kus keiser vastutas ilmalike asjade eest, sellal kui paavst võttis endale hingelise hoolde. Kusjuures mõlemad vaidlesid, kus läheb vastutusalade piir. Paavst Benedictus XVI arvates pani reformatsioon aluse riigikiriku sünnile, luues ilmakorda mõra. Suur prantsuse revolutsioon lõi järgmise mõra, sest tekkis esimest korda läbini ilmalik riik, milles usk oli pagendatud isiklikku sfääri. Mõni sõna ka juudi fenomenist. Juudid nimelt asutasid pangad. Või vähemalt rahalaenamise süsteemi, millest hiljem kasvasid välja pangad. Teatavasti kehtisid Euroopas katoliiklastele kaua
personalile esitada selgelt ja üheselt mõistetavalt. Seda tuleb teha nii suuliselt kui kirjaliku protokollina. Pärast patsiendi üleandmist valmistatakse sõiduk uuesti väljasõiduks ette ja teatatakse valmisolekust häirekeskusele. EMO- erakorralise meditsiini osakond Praktikas on edukat suhtlust sageli raske tagada. Peale keeleprobleemide, raadioside leviaukude või tehniliste probleemide tuleb ette ka inimestevahelisi probleeme erinevate arusaamadega üksteise vastutusalade kohta, mis võivad suhtlusel komistuskivideks muutuda või infolünki tekitada. Suhtlustsükkel Iga suhtlustsükkel koosneb suures plaanis viiest osast: teade, saatja, edastuskanal (kõne), vastuvõtja, reaktsioon (kinnitus). Kui see tsükkel katkeb, siis tekivad suhtlusprobleemid. Näidisjuhtum Kell 01:30 teatab häirekeskus kiirabile teadvuseta isikust aadressil Kase 47. Nime polevat keegi osanud öelda