· Uusaegne aadliau võrdse väärikuse taotlemine (duell) · 18. saj Mandeville, Montesquieu antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga · 18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal · Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine duellid
selleks, et meelitada ligi rohkem lugejaid. Luulet peaks olema mugav lugeda; luule peaks justkui pakkuma meile turvalisi emotsioone ja äratundmisi. Kui teised kunstiliigid võivad rääkida meile "tõtt", siis sõnapaar "aus luule" on midagi harvaesinevat; "aus luule" võib olla koguni kompliment see võib olla ka midagi pisut ohtlikku, või koguni vanaaegselt radikaalset... olles radikaalne oma "ebamoodsuses", ning, mis peamine - oma vastandumises kaasaja ootustele. Kuid luuletaja võib tõepoolest olla subjekt, kellel on teravalt ja selgelt eristuv oma keel, hääl ja nägu. Ja mitte ainult võib... vaid peakski seda ideaaljuhul olema. 4 Elo Viiding "Selge jälg" Elo Viiding on sedakorda tõesti selgem kui mõnes varasemas raamatus. On lausa süstemaatiline, luulekogu on väike eepos, mis algab algusest ja liigub kaduvikku. Raamatu algupoolel on
ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste. Meriokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9. Romantilise au paradoksid. Au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine - duellid. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne Voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas ta on aga selle piisav tingimus? 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Aristoteles : Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid
headusel,vaid uuendatud arusaamal iseendast.Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tahendab enda (ja oma seisuse) alandamist.Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau koige tahtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8.18. sajandi meritokraatlik aumõiste Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9.Romantilise au paradoksid Au otsitakse kas uhiskonnale vastandumises (enesevaljendamine kordumatu indiviidina) voi riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine duellid. Õnn 1.Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Platon- Õnn on meie lõppeesmärk, sest me teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. 2.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnnelik olemiseks ei piisa vaid
Pärast Zinzendorfi külaskäiku Liivimaale liitus väga palju eestlasi vennastekogudusega. 1742. aastaks oli vennastekogudusel Liivimaal 13-14 tuhat organiseeritud liiget.10 Siinsete talupoegade seas kerkis esile mõjukaid jutlustajaid, kes põimisid enda teksti sisse kriitikat nii mõisa kui ka ametliku kiriku vastu. Eelpool mainitu tekitas ametivõimudes ärevust, kes nägid selles ohtu. Hernhuutlasi süüdistati luteri kiriku ametlikule korrale ja õpetusele vastandumises, vaimulikkonna autoriteedi õõnestamises ning rahva moraali ja vaimsuse 6 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 33. 7 M. Laur, Eesti ajalugu, 141. 8 A. Võsa, Vennastekoguduse mõju, 242-243. 9 Paul Neustupny. Hernhuutliku vennastekoguduse tegevus Eestis ja Lätis. Berliin 2009, 2. 10 O. Webermann, Pietismus und, 158-159. ohustamises.11 1743. aastal keisrinna Jelizaveta Petrovna ukaasiga keelati vennastekogudused Baltimail
meritokraatlik kodaniku au. 9. Romantilise au paradoksid *Au saab uue dimensiooni tänu romantismis juurduvale eneseväljendus ja enesetruuduse ideaalile. *Romantilise kunstniku aukoodeks-vastandumine ühiskonna konventsioonidele, materialistliku tavaelu põlgus. *Samas individuaalne au seotud ka isamaa armastusega, milels tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi)au. Ühiskonna teenimisega seonduv au seega taas sõjaline. Au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises või riigi ja rahva nimel suremises. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis): * Tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. * Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte abil. * Suurim "raskus" on seksuaaltung ning sellega seotud armastus üksiku, ainulaadse inimese vastu. Selline armastus annab meid juhuse meelevalda. Sokratese kõne:
· Pjotr Tsaikovski ,,Luikede järv" (1876); Eestis Eduard Tubin ,,Kratt" · Balletitantsijad: Kaie Kõrb, Age Oks, Toomas Edur Modernballett on tantsuvorm, kus on kaasatud klassikaline ballett ja moderntants. Lähtutakse küll balleti punktuaalsusest, kuid lubatakse rohkem vabadust ja liigutused ei pea nii ,,jäigalt" korrektsed olema. Balletti tuuakse sisse innovaatilisi ideid modernsest tantsust. Moderntants ehk vabatants arenes välja 20. saj alguses selges vastandumises balletile. Rõhutatakse tantsija keha ja liigutuste loomulikkust ning isikupära. Ei pöörata nii palju tähelepanu tehnikale pigem sisule. Sisus käsitletakse elulisi teemasid. · Arengule alusepanijad: Isadora Duncan ja Marta Graham Kaasaegne tants on välja kasvanud 1960ndate moderntantsust, jõudes Eestisse pea 30 aastat hiljem. On midagi tantsu ja argikäitumise piiripealset. Loo jutustamise asemel keskendutakse vahetule lavalisele tegevusele ning sotsiaalsele sõnumile.
See vastandus aadliaule. Omaalgatuslikud seltsid premeerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke , kirjanikke. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmise tagasid duellid. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda
· Org. eesm. toetav (pos.): org. liikmed tunnevad, et nad mõjut. org. teg. tulemusi ja neist sõltub midagi. Nad saavad aru, et on org-le kasulikud ja org. on neile kasulik ning tunnet., et tegevusest saadavad kasud jaot. õiglaselt kõigi vahel. Tõhusa töökorralduse nõuet ning org. ametlikke suhteid peetakse mõistlikeks. 27 · Töötab eesm. vastu (neg.): avaldub eelkõige org. liikmete vastumeelses suhtumises reaalsusse, vastandumises org. eesm. Võib esile kutsuda org-st võõrandum. ja suhteid tajut. ebasümmeetrilis- tena või ebaõiglastena. Org.kult. aluseks olevad väärtused, normid ja käitumised takist. org. sise- ja väliskeskkonnaga toimetulekut. Org.kultuur võib olla: · tugev-pos., · tugev-neg., · nõrk-pos., · nõrk-neg. 28 22. Suhtlemisoskus, selle komponendid. Suhtlem. - org-i tegevuse olul. koordineerimis- ja kontr.vahend, mõjut
Prantsuse tähtsuselt teine pühak (Tours'i Martinuse) järel Püha Germanus oli jurist. Võib öelda, et nii Roomas kui provintsides kiriku teenistuses olnud juristid andsid (rooma- katoliku) kirikule arusaamise õiguskirikust. 3.2. Autonoomsus Juristid valdasid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat; et õigusel on õigus olla riigist ja poliitikast autonoomne. See teadmine elas edasi rooma-katoliku kiriku eneseteadvuses, tema vastandumises Bütsantsis (Idas) olevale keisrile. Antud teadmises oli lähtekoht ja ühtlasi võimalus hilisemaks ilmaliku ja vaimuliku võimu ja õiguse vahekorda määratlevaks "kahe mõõga teooriaks." Paavstile alluva maailmakiriku autonoomia ilmalike riikide ja nende valitsejate suhtes jäi rooma-kaoliku kiriku õigustraditsiooni peamiseks osaks, õhtumaise kiriku- ja riigiõpetuse üheks aluseks. Teooria arendas välja paavst Gelasius I (492-496) oma kirjas keiser Anastasiosele.
Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel 18. saj üldtendents – meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või valmis kõigeks silmapaistmise eest oma ametialal Näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon Romantiline au – au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Majanduslik tähtsus – konkurents elavdab majandust. Aadliau edasikestmine – duellid Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus: võimaldab matkida ARMASTUS
tulenevalt indiviidide käitumist. ASÖ ja -R on rahandusajaloo uurimisobjekt, kuna rahandusajalugu uurib avaliku sektori eelarvemajanduse arenguid ajaloos. 34. Milliste koolkondade vahel valitseb nüüdisajal põhivastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel ja milles see vastuolu seisneb? 6 Põhivastuolu seisneb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku lähenemisviiside vastandumises. Kui heaoluökonoomika uurib peamiselt ideaalolukorda sellest, kuidas indiviidid n-ö peaksid käituma, siis ühiskondliku valiku lähenemine arvestab enda käsitluses poliitilises maailmas tegutsevate indiviidide tegelikku käitumist, mis on omakasupüüdlik. 35. Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana?
kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud Kristus olla Jumalaga samast loomusest. Tema vastu väitis Athanasius, et Jumal Isa ja Jumal poeg on samast substantsist, kuid on erinevad isikud. Arius selles vastandumises seisis kreekaliku mõtlemise eest, mille kohaselt ülim reaalsus, jumal, peab olema olemuslikult erinev. 4. sajand Roomast sai nii poliitiline kui ka religioosne autoriteet. Kristlikul õhtumaal tekkis kaks vähem või rohkem iseseisvat institutsiooni, maine ja poliitiline võim, inimene pidi olema lojaalne mõlemale, inimene ülima kuuletumisega tegeles kirik. Lääne-Rooma riigi langemisel oli riik muutunud nõrgaks, kirik saanud tugevaks
negatiivse ja suurel määral repressiivse rolli. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega11. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud Kristus olla Jumalaga samast loomusest. Tema vastu väitis Athanasius, et Jumal Isa ja Jumal poeg on samast substantsist, kuid on erinevad isikud. Arius selles vastandumises seisis kreekaliku mõtlemise eest, mille kohaselt ülim reaalsus, jumal, peab olema olemuslikult erinev. Kristlikud voorused vastandandusid Aristotelese voorustele. Kristlus ei ülistanud eesmärkidena omaette teadusi, kunsti, filosoofilist tarkust, hüvesid, inimest, Aristotelese jaoks oli julgus oluline voorus, sellest kristlus ei öelnud midagi. · Uhkus kui rängeim patt vs mõõdukas uhkus (Aristoteles). · Augustinust ja Aristotelest siiski väga vastandada ei tasuks
annaabi.ee 
