Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub Soorkurg hanede ja luikede läbiränne Kurvitsalised Roolinnud Teder
taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn->
Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja, pinna või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja
turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt. Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka ondatrad. Talvel võib kohata ka metsnugist, kärpi ja nirki.
Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad. Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide või mahalangenud puutüvede alla peita, kui kusagil vedeleb mõni kilekott või plekkpurk, siis ka selle all. Aedades meeldib neil peesitada kompostihunnikus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Saba kasvab hiljem tagasi, kuid mitte endises pikkuses.
Kooslusi moodustavad nad samuti sammalde ülevõimu nõrgenemisel. Sellisel juhtul tekivad puisrabad ja rabaservas tihenevad rabamännikuid, seal kujuneb kõrgem puhmarinne sookailust, hanevitsast ja sinikast. Rabas pesitsevad haruldased linnud ja putukad, kes leiavad varju raba taimkattest. Seal kohtab peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid. Leidub põtru, valgejänest, hunti, mäkra, metssiga, rebast, metskitse, uruhiirt, sookurge, arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on rohukonni, rabakonni ja harvemini veekonni. Kalu on aga vähem, peamine on ahvem, vahest leidub ka haugi. Seal on üle 1000 erineva putukaliigi, palju mardikalisi, liblikalisi, näiteks kanarbik-öölane, kahetiivalisi, nokalisi ja ka ämblikke. Teistest organismidest võib välja tuua mõningad seened ja bakterid. Laukavees ja samblas on aga vähe baktereid, mis tuleneb rabale omasele happelisele keskkonnale ning seega pole bakterid suutelised surnuid taimeosi lagundama
Metskiur Loomad Linnud: Punajalg-tilder Mustsaba-vigle Kiivitaja Põõsalind Loomad Kahepaiksed: Rohukonn Tähnikvesilik Rabakonn Rohe-kärnkonn Arusisalik Loomad Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Loomad Putukad: Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, pärisk ärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk . Ämblikulised: hiidämblik, hüpikäblik, ristämblik, huntämblik, kangurlane, sireämblik. Loomad Arenenud põõsarindega soometsades: metsk its, põder, metssiga, valgejänes, mäger, rebane
mööda veresooni läbi keha ja jõuab venoosse verena südame paremasse kotta. Väike ehk kopsuvereringe: ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Veri liigub südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Algab südame paremast vatsakesest, mis paiskab kehast tulnud hapnikuvaese venoosse vere kopsuarteritesse. Sealt liigub veri mööda veresooni läbi kopsude ja jõuab hapnikurikka verena südame vaskusse kotta. Vereringe- südamest ja erinevatest veresoontest koosnev süsteem, mis võimaldab vere pidevat ühesuunalist ringlust inimese kehas. Veri on vedel kude Veri on sidekude. Täiskasvanute kehas on 5-6 liitrit, mis moodustab 6-8% kehamassist. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Punased vererakkud e. Erütrotsüüdid elastsed, punases, kettakujulised, puudub tuum. Ülesandeks on hapniku transportimine. Valged vererakud e
Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt veri igasse koesse ja elundisse. Inimese vereringe jaguneb väikseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda. VÄIKE VERERINGE Ülesanne rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist Algab südame paremast vatsakesest Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vaskusse kotta SUUR VERERINGE Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkaineid ära viia Algab südame vaskust vatsakesest Veri liigub mööda veresooni läbi kogu keha, sh ka pea Kehast jõuab veri venoosne veri südame paremasse kotta MILLISED ON INIMESE VERESOONED? Inimestel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni.
Ta on värvuselt pruunikashall, aga mõned rästikud on ka punakat värvi. Rästiku seljal on tume siksakiline triip. Mõnikord harva võib rästik olla ka ilma mustrita, siis on teda nastikust võimalik eristada selle järgi, et tal puuduvad heledad laigud silmade juures. Rästikul on suhteliselt kolmnurkne pea, mis eristub kergesti nende kehast. Söök Rästikud söövad põhiliselt hiiri, rabakonni ja rohukonni, veel söövad nad lindude äsjakoorunud poegi, vaskusse, sisalikke ja lindude mune. Kui nälg käes, võib rästik süüa ära ka mõne oma väiksema liigikaaslase. Nad peavad jahti öösel ja saaklooma tapmiseks kasutavad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära. Rästik neelab oma saagi tervelt alla. Väikesed rästikud söövad tigusid, putukaid ja teisi väiksemaid selgrootuid, keda aga kätte saavad. Elupaik
Rästilkastele meeldib pesitseda metsamaastikes. Soos võib rästiklastega enamasti kokku puutuda ainult metsamaastikes ja nedne servades. Peale metsamaastike meeldib nele pestitseda mägimaastikel, kõrbemaastikel, juurviljaaedades ja kultuurmaastikel. 5 TOITUMINE Rästiklaste toitumisharjumused on väga mitmekesised. Põhiliselt söövad rästikud hiiri, rohukonni, rabakonni, maapinnal pesitsevate lindude äsja koorunud järglasi, sisalikke ja vaskusse. Nooremad rästikud toituvad ka putukatest. Jahti peavad nad öösel ja saagi tabamiseks kasutavad nad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära. Rästik ei näri toitu tükkideks, vaid neelab selle tervelt alla. On olnud ka juhttumeid, kus täiskasvanud rästik sööb võrgemad järglased ära. 6 SIGIMINE JA ARENG
500 mln aastat tagasi kalad 400 mln aastat tagasi maismaaloomad 200 mln aastat tagasi sauruste valitsemisaeg 70 mln aastat tagasi valitsevad imetajad 2 mln aastat tagasi esimene inimene 6) Suur ja väike vereringe Veri liigub südame vasakust vatsakest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta suur vereringe Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vaskusse kotta nimetatakse väikseks vereringeks 7) ribosoomid, lüsosoomid, vakuoolid Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Ribosoomid väikesed organellid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed (0,25 0,5 µm), mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme 7) Lihased: 3 liiki lihased Skeletilihased ehk vöötlihased alluvad inimese tahtele Südamelihased ei allu meie tahtele Silelihased ei allu meie tahtele (kokkutõmme on aeglane) 8) Veri
Teistele kujunditele ja lahtritele viidatakse nö otse: muudetakse ühe Shapes(nimi) ja Range(nimi) auto asukohta sammu v Globaalsed andmed ületab Konstandid: kaugus = 900 - autode sõidu kaugus , h = 10 - etteantud kauguse viia liikumise baassamm, (algusesse) vaskusse sellele lisatakse protseduuris Tee_samm juhuslik osa Rnd()*h serva, suurendatakse rin Start Stopp Muutujad: ringe - ringide arv (loetakse töölehelt), algaeg - sõidu alguse aeg võrra. Kordamine lõpetatakse,
Nende liikide pesade, urgude ja varjekohtade juures pildistamisele laienevad täpselt samasugused piirangud nagu pesitsevate lindude pildistamisele. Kõikidel kaitstavatel liikidel pole kindlaid varjekohti. Sellised liigid on kaks roomajaliiki, kaks kahepaikse liiki ja paljud väga haruldased päeva- ja ööliblikad. Parim reegel on: "Kui kahtled, ära tee." Näiteks ei tohi liigutada elupaigas asuvaid objekte selleks et otsida pildistamiseks seal elavaid vaskusse. *Liike, mis pole täieliku kaitse all võib koguda loodusest ilma loata ja kasutada selleks erinevaid püüdmismeetodeid, kaas arvatud liblikavõrgud. *Mitmeid teisi loomi, nagu karihiired, siilid ja kivinugis, ei tohi ilma loata kinni püüda. Nende püüdmiseks tuleb taotleda luba. Teised loomad *Külmavereliste ja selgrootute loomade ajutine viimine looduses stuudiosse või vivaariumisse (akvaariumi) on laialdaselt kasutusel olev praktika. Kui loom on loodusest
karjatamine tähendas paljude taimeliikide kasvukohtade ära tallamist. Liigirikkusele mõjus põllumajandus halvasti ka seetõttu, et soo-puisniidud kas võsastusid või hariti põldude rajamise eesmärgil üles (Reier ja Kukk, 2000). Piiumetsa sookaitseala on kaitse alla võetud eeskätt ökoloogilistel kaalutlustel ja haruldaste linnuliikide sookure, kaljukotka, musta toonekure, tedre ja metsise elupaigana (Sokk, 2003). Samuti leidub kaitsealal vaskusse (Lattik, 2009). Metsis (Tetrao urogallus) Piiumetsa kõige tähtsam asukas on teise kategoorias paiknev kaitsealune lind metsis, kelle arvukus Eestis on pikema aja jooksul pidevalt langenud. Paaril viimasel aastakümnel on lindude arv pidama jäänud 2000-3000 linnu piirile. Metsis eelistab niiskeid, suuri ja vanu okaspuumetsasid, eriti rabamännikuid. Vähekäidavaid vanu männikuid vajavad nad aastaringselt, sest talvel toituvad metsised põhiliselt männiokastest (Kuresoo jt, 2005)
Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn, üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest. Rabade loomastik ja linnustik Imetajatest elavad rabas üsna sageli põder, valgejänes, hunt, mäger, rebane, metssiga, metskits, uruhiir. Eesti rabades võib kohata üle 80 linnuliigi, kellest umbes pool on alalised 6 asukad. Roomajatest leidub sageli arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on levinumad rohukonn ja rabakonn, harvem veekonn. Kalu on rabajärvedes vähe, peamine on ahven, harvem leidub haugi. Eesti rabade etomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki, sealhulgas üle 250 liigi mardikalisi, 250 liiki liblikalisi, 300 liiki kahetiivalisi, üle 100 liigi nokalisi jne. Rabas leidub ka palju ämblikke. (Valk, 1988: 110 - 115, 151 - 156) Soode kasutamine Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt
taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. · Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid Imetajad
varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoometsades domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke Kahepaiksed -kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn. Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad -kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Linnud -haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam on asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseis. Imetajad
Kivisisaliku munad, mis munetakse 4-7cm sügavusele pinnasesse, vajavad loote arenguks soojust. Taimestikuvabad liivased alad soojenevad kiiremini ja seepärast on väiksed liivased lagendikud ja liivikud kivisisaliku sigimiseks hädavajalikud. Sõltuvalt suve temperatuurist kooruvad pojad juulis või augustis (Ernits, 1990). Kivisisalik on väikese liikumisraadiusega liik (kuni 30 m). Nõmmedel on ka rästikuid ja arusisalikke ning vaskusse. Rannikupiirkondades võib hallidel luidetel kohata kõre. Samblikud Ohtralt põdrasamblikke ja porosamblikke (Cladonia, Cladina), haruldasi liike siiski vähe. Teistest samblikest esineb käokõrvasid (Cetraria) ja näiteks tinasamblikku. Samblad Enamasti suhteliselt tavalised liigid. Soontaimeliigid Eesti Punase Raamatu andmeil on 38 nõmmedel ja liivikutel esinevat liiki ohustatud. Putukad Leidub vähelevinud, kitsalt kohastunud liike.
Korjasime suurepärase tagavara ämblikke ja putukaid ja konni ja tõuke ja kõiksugu muid loomi; tahtsime üht herilasepesa ka, aga ei saanud. Kõik herilased olid parajasti pesas. Me ei jät nud seda siiski niisama, vaid ootasime pesa juures nii kaua kui saime; arvasime, et nii või naa: kas väsitame meie nemad või väsitavad nemad meid. Meie tüdisime enne. Läksime siis madusid otsima ja korjasime paar tosinat nastikuid ja vaskusse, toppisime nad kotti ja viisime oma tuppa. Siis oli aeg õhtust sööma minna. Olime päeva jooksul tubli tüki tööd teinud ja mehemoodi näljased. Kui me oma tuppa tagasi läksime, polnud seal mitte üht ainust ussi enam. Me polnud kotti küllalt tugevasti kinni sidunud, nad olid välja roomanud ja läinud. 39. PEATÜKK Meil polnud sest suuremat midagi, sest kuskil majas või ma ja ümbruses nad ikkagi alles pidid olema. Arvasime, et saame mõned neist uuesti kätte
annaabi.ee 
