Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool. Ringike pöördub tema vastaskülgedes olevate vastassuunaliste jõudude mõjul. Et ta pöörleks, muudetakse voolu suunda ringis iga poole pöörde järel. See hakkab pöörlema ainult siis, kui muuta voolu suunda
Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuiseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. FARADAY KATSED: Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. Faraday induktsiooniseadus- juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni emj. on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. (magnetkaart, Elektrikarjus, induktsiooniahi, heli taasesitamiseks, magnetsummuti) Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. (veeber (Wb))= B(tesla(T)) S(m2) cos , B- magnetinduktsioon, S-pinna ...
Elektromagnetism- käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised
Dünamo teljel paikneb rootor. Staatori moodusab vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab elektrivälja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suruse ja asendi tõttu magnetväljas. =B*S*cos B-magnetinduktsioon, S- voolukontuuri pindala, cos-nurk magnetinduktsiooni ja pinnanormaali vahel. Mõõtühik on veeber(Wb). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivool...
paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest
Füüsika induktiivsuse põhivalemid ja mõisted 1. Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) elektrivälja teke magnetvälja muutumise mõjul 3. Rootor liikuv osa , mis pöörleb , koosneb kindlal viisil asetsevatest püsimagnetitest 4. Staator paigal seisev osa, vasktraadist mähis 5. Pööriselektri väli elektro magnetilise induktsiooni mõjul tekkinud elektriväli , nimetatakse ka induktsiooni elektriväljaks,jõujooned on alguse ja lõputa ning kinnise, tekkinud on ta induktsiooni elektriväljas 6. Elektromotoorjõud näitab maksimaalset pinget mida antud vooluallikas suudab antud vooluringis tekitada 7. Induktsiooni elektromotoorjõud pinge mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele U= vl B singamma U-pinge (1W)
kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu. Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest, tavaliselt terasest. Kui raam peaks mingil põhjusel deformeeruma siis see võib hakata põhjustama mähise hõõrdumist magneti vastu, mis oluliselt halvendab helikvaliteeti ja kõlari eluiga. Väikestes kõlarites kasutatakse aina tihedamini tugevaid plastikuid. Metallraam on vajalik ka soojuse ära juhtimiseks. Mähis on tavaliselt tehtud vasktraadist, kuid leidub ka alumiinium- ja hõbetraati. Mähise kuju on erinevatel tootjatel erinev, tavaliselt kasutatakse ringikujulisi mähiseid, kuid leidub ka ristkülikukujulisi ja kaheksanurkseid. Kujust sõltub mähise pindala. Mähise jaoks on magnetis vastav auk, soon või ava. Mähis ei tohi otseselt magnetiga kokku puutuda. Väike õhuvahe aitab tõsta magnetilisi jõude. Sagedusfilter Sagedusfiltrit kasutatakse mitme-kõlarilistes süsteemides. Sagedusfilter on alamsüsteem, mis
Punase viipelaseri valgus langes veepinnale 30-kraadise nurgaga ristsirge suhtes. a) Kui suur on ligikaudu valguse lainepikkus? b) Milline on kiire murdumisnurk kui vee murdumisnäitaja on 1,33? c) Kas vee murdumisnäitajat on võimalik muuta? Põhjenda. d) Kiir jõudis 2 meetri sügavusel oleva aardekirstuni. Tee selgitav joonis. Kui kaugel tegelikusest asukohast näeb viipelaserit hoidnud inimene aardekirstu? 3. Generaatori ehitamisel kasutati 0,1T magneteid. Vasktraadist tehti 500 keeruga ja 3cm diameetriga mähis. Mähis pandi pöörlema sagedusega 4Hz a) Leia mähise pindala. b) Kui suur on magnetvoog läbi mähise, kui kasutatakse kahte magnetit korraga? c) Millise ajaga muutus magnetvoog maksimum väärtusest minimaalseks? d) Leia indutseeritud elektromotoorjõud. e) Kus seda generaatorit saaks kasutada Rühm 2 1) Seleta lahti järgmised mõisted:
4 EHITUS Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Püsimagnetitega sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. See mootor koosneb kerest, staaorimähisest, rootorist, kontaktrõngast ja harjadest. Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori
Lihtsüütesüsteem Kõrgepinge tekib nii, et madalpingemähisesse lastakse sisse akupinge, mis tekitab mähise ümber magnetvälja. Akupinge katkestamisel magnetväli kaob ja indutseerib kõrgepingemähises vajaliku kõrgepinge, mis juhitakse süüteküünla elektroodidele. Akupinge katkestamiseks ja kõrgepinge jagamiseks süüteküünalde vahel on mehaaniline seade ( katkesti) jagaja. 1. kõrgepingemähis (primaar) hästi peenikesest vasktraadist 20 000 keerdu või rohkem 2. madalpingemähis (sekundaar) jämedamast vasktraadist umbes 300 ...400 keerdu ja see oli keritud kõrgepingemähisele peale. Selle süütepooli otstarve on tekitada akupingest kõrgepinge 20 000 ...30 000 volti: Joonis 4. Lihtsüütesüsteem Kokkuvõte Praktikumi käigus õppisime tundma Toyota 4A-FE mootori juhtimist, selle osasid, funktsiooni ning ehitust. Saime teada juhtimis komponentide nimetused inglise keeles.
algseisundit taastada. Lõdvik on membraani ümber. Materjalidena kasutatakse tavaliselt kummi. Mõnel juhul kasutatakse ka membraani materjali kokkuvolditult (paber, papp). Diafragma ehitus ja ülesanded on väga sarnased lõdvikule. Diafragma asub samuti membraani ümber, kuid kõlari keskosas. Diafragmast sõltub väga suurel määral heli kvaliteet. Materjalidena kasutatakse kummi, polüester vahtu, riiet ja muud. Mähis on tavaliselt tehtud vasktraadist, kuid leidub ka alumiinium- ja hõbetraati. Mähise kuju on erinevatel tootjatel erinev, tavaliselt kasutatakse ringikujulisi mähiseid, kuid leidub ka ristkülikukujulisi ja kaheksanurkseid. Kujust sõltub mähise pindala. Mähise jaoks on magnetis vastav auk, soon või ava. Mähis ei tohi otseselt magnetiga kokku puutuda. Väike õhuvahe aitab tõsta magnetilisi jõude. Magnetitena kasutati enne 1980. aastat enamasti sulamit alumiiniumist, niklist ja koobaltist (Alnico)
suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 47. mikrokontroller- mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu. 48. miniarvuti- keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 49. modem- seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. 50. multitasking- multitegumtöötlus, multitegumtöö on arvuti selline töö, kus kaht või enamat tegumit (programmi) täidetakse samaaegselt või vaheldumisi. 51. muutmälu- ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. 52. mäluhaldus- mitmesugused meetodid andmete ja programmide salvestamiseks mällu,
Parasiitnähtusesk on takisti juures parasiitmahtuvus, mis tekib kõrgetel sagedustel. Kondensaator C, Alalisvoolul kondekas voolu ei juhi ehk toimib kui isolaator! Vahelduvvoolul juhib voolu, toimub pidev ümberlaadimine. Vahelduvvoolul on käitub ta kui reaktiivtakistus X C, mis on kui aku, mis annab-võtab. Kondekast vool läbi ei lähe, vaid tekib laeng tema katete peal. Mida suurem on C, seda kauem läheb aega, et kondekas saavutaks vajaliku pinge. Induktiivsus L (vasktraadist mähis) . Raudsüdamiku korral, muu südamik . Alalisvoolul lühis e. praktiliselt lühis Um (mingi R on) vahelduvvoolul u = Umsint tekib i = Imsin(t + ), kus I m = XL 3 XL s.o. reaktiivtakistus ehk vahelduvvoolul energia salvestub poolis
Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille
süttiks on soovitatav panna elektrooditraadi otsa alla messinglaaste. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis või lämmastikus. Vaske saab argoonis või lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti päripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) või pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kõige enam. Kuni 5 millimeetri paksuse vase keevitamisel on lisametalliks vask M1, M2 või M3. Kasutatud kirjandus: http://www.google.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://www.annaabi.com/
süttiks on soovitatav panna elektrooditraadi otsa alla messinglaaste. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis või lämmastikus. Vaske saab argoonis või lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti päripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) või pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kõige enam. Kuni 5 millimeetri paksuse vase keevitamisel on lisametalliks vask M1, M2 või M3. 4 Otsingumootorid 4.1 Google Google Inc. on multinatsionaalne tehnoloogia- ja tarkvaraettevõte, mille asutasid 1998. aasta 7. novembril Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin. Google Search on selle ettevõtte poolt arendatav maailmas enim kasutatav interneti otsingumootor, Google'i esimene ja tähtsaim toode.
f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord esitatakse mootori mehaaniline tunnusjoon sõltuvusena M = f(ω) – moment on nurkkiiruse funktsioon. 22. Asünkroonmootorid, ehitus ja tööpõhimõte. a)Ehitus Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist. b)Tööpõhimõte Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekib jõud, mis paneb mootori pöörlema
messinglaaste. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis või lämmastikus. Vaske saab argoonis või lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti päripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) või pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kõige enam. Kuni 5 millimeetri paksuse vase keevitamisel on lisametalliks vask M1, M2 või M3. 8. Hõõrdkeevitus Hõõrdkeevitus (FSW Friction Stir Welding) on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjali sulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on
energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo üldtingmärk Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo tingmärk ühejooneskeemis Trafo ehituspõhimõte Ehitus ja talitlus Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Lihtsaim trafo koosneb ferromagnetilisest südamikust ning kahest vasktraadist keritud mähisest primaarmähisest ja sekundaarmähisest. Muundatava vahelduvvoolu energia antakse primaarmähisesse, millest see siirdub sekundaarmähisesse mähistevahelise vastastikuse induktsiooni vahendusel: primaarmähises kulgev vahelduvvool tekitab südamikus perioodiliselt muutuva magnetvoo, mis indutseerib sekundaarmähises vahelduva elektromotoorjõu. Kui sekundaarmähis ühendada energiat tarbiva elektriahelaga, läbib seda elektrivool.
siis võib neid katseid vastava huvi olemasolu korral teostada ka kodustes tingimustes. Faraday katsed võiks jagada kolme gruppi, mida järgnevalt ka eraldi vaatleme. 1.Püsimagneti liikumine juhtme suhtes- Põhiliseks katsevahendiks elektromagnetilise induktsiooni uurimisel on torukujulisele isoleerivale südamikule keritud juhtmepool. Kõigis allpool kirjeldatud katsetes on vaja koguni kahte niisugust pooli. Pooli võib valmistada ka ise sobiliku jämedusega (0,3-0,5 mm) vasktraadist. Sellist traati võib osta enam-vähem suvalisest elektridetailide poest.Traat tuleb tihedalt kerida silindrilisele papist või plastikust torukesele. Mähis võiks olla 2-3 cm pikkune ja sisaldada ülestikku vähemalt 5 kihti kõrvuti asetsevaid juhtmekeerde. Et mähis traadi elastsuse tõttu laiali ei laguneks, on soovitatav iga kiht pärast kerimise lõpetamist kleepribaga fikseerida. Sellise katseseadmega on lihtne veenduda, et muutuv magnetväli kutsub poolis esile induktsioonivoolu
3) kvartsfiltreid Nende fitrite ristkülikulisuse tegur on tunduvalt parem võrreldes LC- võnkeringidest koosnevatest filtritest. FM-VV VSV peab tõhusalt nõrgendama parasiitset AM-i. Koondselektiivsusega filtri poolid paigutatakse tavaliselt ferriidist ummissüdamikusse ja keritakse litsentraadist, mis koosneb üksikutest üksteisest isoleeritud väga peenikestest vasktraadist valmistatud KS-traadist (14x0,07; 20x0,05).Hoolikalt valmistatud pooli hüvetegur võib ulatuda 200...250-ni. Iga pool paigutatakse eraldi varjestustopsi, et vältida poolide vahelisi parasiitsidestusi ja kaitsta poole väliste väljade eest. Samuti tuleb poole kaitsta OSC-i pinge ja tema väljade eest. Kõige väiksemgi häireväljade mõju võib VSV töö täielikult rikkuda, sest võimendustegur on väga suur ja seetõttu on VSV väga tundlik välisväljade suhtes
käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis või lämmastikus. Vaske saab argoonis või lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti päripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) või pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kõige enam. Kuni 5 millimeetri paksuse vase keevitamisel on lisametalliks vask M1, M2 või M3. Malmi ja tundmatu terase keevitamine. Malmi keemiline koostis ja struktuur raskendavad oluliselt tema keevitatavust. Raskendavad: kõrgendatud haprus, ebaühtlasel kuumutamisel ja jahutamisel võivad tekkida praod. kiirel jahtumisel võib termomõju tsoonis tekkida raskelt töödeldav valgemalm.
telefon iga numbri jaoks kaks erineva sagedusega ka tooni. Et andmeedastuseks Ethernet-vorkudes . inimhaalega ei saaks neid toone imiteerida, on uks Koaksiaalkaabel on oma nimetuse saanud sellest, toon korge et signaali sagedusega ja teine madala sagedusega. kannab uks fuusiline kanal (vasktraadist sudamik), Sidekanalite kasutus mida Analoog-digitaaliides umbritseb isolatsioonikiht ja isolatsioonikihi Liinides kasutatakse analoogsignaale ,kuid umber on arvutipoolel kontsentriliselt teine fuusiline kanal (vaskvorgust teisendatakse modemi abil signaal digitaalseks varje).
kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 1980. aastail. Faks sisaldab optilist skännerit saadetava dokumendi skaneerimiseks ja printerit vastuvõetud dokumendi trükkimiseks. Modem on lühend sõnadest Modulaator-DEModulaator, seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 kbit/s ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 kbit/s modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 kbit/s modemitega
magnetsüdamik 8) staatori mähis 9) rootor a b 10) võll Joonis 5.1. Asünkroonmootori ehitus Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendtud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema
Teine probleem on selles, iga vastuvõetav dokument nõuab suurt kettaruumi (umbes 100 KB lehekülje kohta) ning selliste suurte failide printimine võtab ka kaua aega K56Flex - Üks kahest konkureerivast 56 kbps modemistandardist. Välja töötatud Rockwelli ja Lucenti poolt (teine standard X2 on US Roboticsi oma) Modem - modem Lühend sõnadest MOdulaator-DEModulaator. Seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. Modem moduleerib arvutist või mõnest muust digitaalseadmest väljuva digitaalsignaali analoogsignaaliks ja saadab selle telefonivõrku ning demoduleerib telefoniliinist vastu võetud analoogsignaali digitaalseks, nii et seda saab arvutiga töödelda. Kui modem pole arvutisse sisse ehitatud, võib kasutada ka eraldiseisvat modemit, mis ühendatakse arvutiga standardse RS-232 pordi kaudu. Liides RS-232 ise on küll standardiseeritud, kuid erinevad modemid kasutavad andmete
annaabi.ee 
