Bioloogia Kontrolltöö B N Organell Ehitus Funktsioon r 2 Rakumembraan On kahekihiline ja Eraldab raku koosneb sisemuse fosfolipiididest. väliskeskkonnast. Kontrollib ainete transporti. 4 Vakuool Koosneb jääk- kui Reguleerib ka varuainetest. seedimist. 6 Ribosoom Koosneb rRNA-st Valgusüntees. ja valkudest. 8 Tuumake Sisaldab Säilitab ja kannab ribosoome, DNA-d edasi geneetilist ja RNA-d. materjali. 1 Kromatiin Koosneb Aitab kaitsta DNA- 0 valkudest ja DNA- d kahjustumise st. eest.
saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed staadium erineva kestvusega organid (juur, vars, lehed) Sel ja vältab mõnest aastast perioodil toitub idand mitmekümne aastani. põhiliselt seemnes olevatest Juveniilne organism kasvab, varuainetest. Areneb välja tema elundkonade talitus ja taime juurestik, toimub varre reflektoorne tegevus pikkus- ja jämeduskasv ning täiustuvad.Sel perioodil moodustuvad lehed. Sellele hõlmavad muutused peaaegu järgneb kasvuperiood, kus kõiki elundkondi: tugevneb õisi veel ei moodustu.
1Organismi energiavajadus?- soltub vanusest, aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest. 2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek
toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb (veresuhkru kontroll.) Energiabilanss energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine
tsütoplasma liikumine organellid on rakus ärapaigutatud Tsentrosoom ...valguline moodustis, mis asub tuuma läheduses. Ülesanded: osalevad raku jagunemises. Taimerakk e. eukarüoodne rakk. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Vakuool- koosneb veest,varuainetest. Ülesanded: · kaitse ( siserõhk) säilitaja Rakukest koosneb tselluloosist;mida vanem seda paksem. Ülesanded: · kaitse · ehituslik · teostab · ainevahetuslik Plastiidid Proplastiidid- eristamata plastiidid. Kolme tüüpi: 1. kloroplast (roheline) fotosüntees kõige rohkem vattes ja lehtedes. 2. kromoplast (pruun,kollane,oranz) ligimeelitav funktsioon viljades 3. leukoplast ( värvusetu) varuainete säilitamine juurtes.
Ilma abita järgneb kliiniline surm (lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused), millele viie minuti jooksul võib järgneda bioloogiline surm. Katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks (esimeseks staadiumiks on idand, idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars ja lehed), toitub seemnes olevatest varuainetest; juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, vars kasvab, moodustuvad lehed; järgneb kasvuperiood) ja generatiivseks (saabub sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega, tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk) arenguks. Vananemisperioodis aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. On taimedel ka liigisiseselt erinev.
Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, nende kaudu erituvad vedelad ainevahetusjäägid. ARENG: Maksakaan on liitsuguline loom. Tema organismis on nii emas- kui ka isaselundid.
ENERGIABILANSS kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab v kogub. Energiat saab toidust ja joogist; energiakoguse vajadus sõltub vanusest, üldisest aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest, ainevahetusest. energia=ainevahetus+kasv+metaboolne energiakadu+väljaheited+uriin puhkeseisundis inimese kohta. kui oleme aktiivsed, liitub valemisse ka töö. Energiabilanss neg, kui inimene ei saa piisavalt energiat ning võtab seda organismi varuainetest. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini; kui liiga väikseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. Taimsed toidud sisaldavad tärklist ja tselluloosi, liha glükogeeni (3 glükoosi polümeeri) Verre jõuab glükoos: · toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel · glükogeeni lagundamisel
Näited. Homöostaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. NT: temperatuur, soolsus, vedeliku regulatsioon. 15. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E=A+K+M+V+U+T (E-toidu ja joogiga saadav energia; A-ainevahetus; K-kasv; M- soojuskiirgusena eralduv energia; V-väljaheide; U-uriin; T-töö mida tehakse) Kui energiabilanss on tasakaalust väljas siis on kasvuks kuluv energiahulk negatiivne, st. energiat saadakse organismi varuainetest. 16. Hingamise 5 etappi: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsinikdioksiidi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku (O2) ja süsinikdioksiidi (CO2) transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Kudede hingamine e. sisemine hingamine- toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. 17. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust?
*neerudes tekib uriin *mõtleme:aju töötleb infot, eristab olulisi signaale ebaolulisest *tagada püsiv kehatemperatuur Energiat saadakse toidu lagundamisel. Kui toitu süüakse rohkem, säilitatakse liigsed toiduained rasvana. Kui saab vähem energiat, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel valke(leidub lihastes) Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena-metaboolne energiakadu. Kasvuks kuluv energiahulk on negatiivne-saadakse organismi varuainetest. HINGAMISE JA VERERINGE REGULATSIOON *Vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete(nt.glükoosi)oksüdeerimisel-hingamine. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide
Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus
Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt. · Päevitamine · Haigused · Toitainete vaegus · Kehavõõraste ainete kuhjumine · Rakkude jagunemisvõime langus Taimede lootejärgne areng: Algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks. Vegetatiivse arengu 1. Staadium: IDAND ehk idanev seeme. Kujunevad vegetatiivsed organid- juur, vars, lehed. Toitub seemnes olevatest varuainetest. Vananemisperiood: Aeglustub taime kasv; Rakud ja koed hävivad järk-järgult; Maapealsed osad hävivad, kuid maa-alused osad säilivad.
mitmeid päevi. Kudemiskoha sügavuseks arvatakse olevat 0,2-1,5 m. Jõesilmu koelmud on sageli kõrvuti vimma koelmutega ja koos ojasilmu koelmutega. Kudemise alguseks on vajalik stabiilne vähemalt 9,5oC veetemperatuur. Marjaheitmine toimub tavaliselt öösel. Mari on kleepuv ja paisub umbes ühe tunni jooksul. Temperatuuril 15-18oC kulub marja arenguks ligi 2 nädalat. Koorunud kollakasvalged usjad kuni 4 mm pikad vastsed on 2-4 päeva väheliikuvad ja toituvad maksas leiduvastest varuainetest. Esimesel nädalal levivad nad passiivselt pehmema põhjaga taimestikurikastesse jõeosadesse, kus peagi kaevuvad põhjasetetesse, omandades ühtlasi põhja värvuse. Vastsete silmad on kaetud nahaga, ülahuul moodustab mütsisirmitaolise kaevamiselundi. Toiduks kasutatakse veega suuõõnde imetud ja siin väljakurnatavat detriiti, vetikad eriti ränivetikaid. [1] Jõesilm on kõrgelt hinnatud turuväärtusega (delikatess). Peamiselt püütakse teda mõrdpüünistega jõkke siirdumise perioodil
Niiskus Vesi Rõhk Valgus Gaasid Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda. Taliuinak – kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni – loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetus intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e letargia – enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni – kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos – organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri – mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus
Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus
Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus
Kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus
mullas, vees, taimsetes -loomsetes jäänustes; ka putukate, nematoodide, seente või kõrgemate taimede obligaatsed parasiidid perekonnad Allomyces, Blastocladia Coelomomyces Mono-või polütsentrilised epi-või endobiondid. Tallus seeneniidistikuna. Talluse alusrakk kinnitub substraadile risoidide abil. Seeneniidistikul paiknevad õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid Zoospooris varuainetest tuumamüts. Suguline tsükkel gametogaamiana. Mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine: haploidne gametotallus vaheldub diploidse sporotallusega milledel arenevatest zoosporangiumidest vabanevaddiploidsed zoospoorid puhkesporangiumidest aga haploidsed zoospoorid; KOTT, KANDSEENED: Alamriik: Dikarya- paaristuumsed (üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli esineva kaksiktuumse faasiga). 2 hõimkonda:
jõgedesse. Sügisel koetud marjast kooruvad kevadel vastsed. Noorjärgud veedavad oma esimesed eluaastad jõgedes. Meres lõhe toitub intensiivselt. Eelistatud toiduks on mere-elu perioodil kilu, räim, tobiad, nor tursk, ogalik ja mitmesugused koorikloomad. Eluiga 8-9 a. Suurim kaal 40kg. Suguküpsed lõhed pöörduvad kudemiseks tagasi oma sünnijõgedesse. Rännates jõgede ülemjooksul elavad varuainetest. Kärestikes võivad teha 2-3 m kõrgusi hüppeid. Enamik lõhesid on pärast kudemist üsna kurnatud ning hukkuvad. 3. MERIFORELL on lõhele lähedani nii välimuselt kui ka eluviisilt. Üldiselt on lõhest veidi jässakam, sabavars on jämedam kui viimasel. Sabauim lõpeb otseselt, vanematel isenditel ka kumeralt. Kogu kehal esinevad tumedad täpid. Täpsemalt võimaldab liigilist kuuluvust määrata kala suulaes paiknev sahkluu, mis meriforellil on hammastatud
Külv tuleb rullida – õhkrehvrull Et kapillaarne vesi tõuseks seemneni – rull + äke (piid) Külvisenorm: (a) 1000 seemne mass (b) Idanevate seemn m2 (c) Idanevus% (d) Puhtus % b*a/c; b*a*100/c Külvisügavus Seemnete sügavam külv Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu Suviteravilja külvisügavus on määrava tähtsusega taime potentsiaalse saagikuse realiseerimisel. Sügava seemnete asetuse korral kulub suurem osa seemne varuainetest mullasisese varre kasvatamiseks. Üheks sügava külvi põhjuseks on sügav külvieelne mullaharimine. Savimuldadel juhtub aga sageli nii, et osa seemnest jääb mulla pinnale. Külvil tuleb arvestada ka mulla niiskust. 130. Külvijärgne muldade tihendamine. Teraviljade seemned on külvireas jaotud hajusalt (2…3 cm laiuselt). Seemnete külvisügavuse ühtlikkus madalatel töökiirustel (kuni 6 km/h) stabiilne. Suurematel töökiirustel jääb
• Atsükliline koormus – koormus, mille intensiivsus muutub ebakorrapäraselt • Baasrütm – südame löögisagedus rahuolekus • Bradükardia – pidevalt madal südame baasrütm • Degradatsioon – lagundamine • Dekompensatsioon – treeningust taastumise tulemusena tekkinud treenituse alanemine • Erikehaline – spordialaspetsiifiline, erialane • Glükogeen – polüsahhariid, üks energia varuainetest organismis • Glükogenolüüs – glükogeeni lagundamise protsess • Hüpertroofia – koe suurenemine rakkude suurenemise tõttu • Kambrid e kojad – südames asuvad õõned, mis suunavad vere vatsakestesse • Kapillaarid – väikseimad veresooned organismis • KrP - kreatiinfosfaat • Leil – 1) kuumale kerisele visatav vesi 2) üks saunalaval käimise kord 38 • Kontraktsioon – kokku tõmbumine
on kasutatud koorimisjärgset äestamist ja koorliga agregaadis äkkeid, mille ülesanne on orasheina risoomide väljakammimine, et nad kuivaksid. Meie oludes ei saa sügisel sellisele kuivatamisele loota. Koorel peaks olema varustatud varbrulliga, mis tihendaks segatud mulda, et umbrohuseemned ja risoomid jõuaksid mullaga paremasse kontakti ja kiireneks nende tärkamine. Tärganud orasheinal võime lasta kasvada, kuni tal on 23 lehte. Kui lehti on juba 3-4, siis taim enam varuainetest ei toitu, käivitub toitainete varumine tänu intensiivsele fotosünteesile ja juurekava arenemisele. Kui sügiskünnini on piisavalt aega, tuleks mitu korda koorida. Künd Sügiskünniga maetakse kurnatud risoomid sügavale mulda. Et toitainetevarud on sealt juba varem kulutatud, siis ei suuda võsud end mullapinnale ajada. Mida väiksemaks on risoomid koorimisega tükeldatud, seda vähem on neil jõudu pinnale jõuda. 5-15 cm pikkused risoomitükid peaks viima kuni 25 cm sügavusele
lahti vaid öösiti, et vältida aurumist 5) mükoriisa- männijuurtel ja seeneniidistikul 6) jääkalad- nende organism ei vaja enam punaseid vererakke, suudavad toime tulla külmas arktilises vees ja on läbipaistvad nagu millimallikad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus
annaabi.ee 
