1. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi?
sõlmele avab "ohtliku perioodi", mille vältel võib varjutus toimuda. Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel (Kuu vari langeb Maale, kui Kuu ise on ekliptikast maksimaalselt poolteise kraadi kaugusel). Kuuvarjutuse jaoks on tingimus karmim: mitte üle ühe kraadi, mis teeb 23 võimalikku päeva. Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb rehkendada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui jah, toimub varjutus. Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid. Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul - nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu
Sõlmede asukoht taevas on teada, samuti ka Päikese liikumine. Päikese lähenemine sõlmele avab "perioodi", mille vältel võib varjutus toimuda. Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel. Kuuvarjutuse jaoks on tingimus karmim: mitte üle ühe kraadi, mis teeb 23 võimalikku päeva. Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb arvutada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui vastus on jah, siis tekib ka varjutus. Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid. Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn
7) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 8) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 9) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 12) Võrdle vennidiagrammil planeete. VIHIKUS JA LEHEL 13) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 14) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
liikumatu keskpunkt 7) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 8) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 9) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 12) Võrdle vennidiagrammil planeete. VIHIKUS JA LEHEL 13) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 14) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus
rentnikud ja sõltlased templite valduses Sumerid Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule, usk kujundas Mesopotaamia religiooni, poliitliselt killustunud, oluline roll preesterkonnal, võtsid kasutusele ratta. Haridus, ennustamine, gilgames Haridus: koolid templite juures, enamus ülemkihist, kirjaoskuse levik laiem kui Egiptuses, mata, tähetarkus, traditsiooniline kirjandus; kuuekümnendsüsteem Ennustamine: loomamaks, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, Gilgames: tähtsaim eepos, soov saada surematuks. Moraal vägevusest hoolimata on ka kangelane inimene, seega surelik Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 ekr) Tume ajajärk (1100-800 ekr) lossid hüljatud, kiri ununenud, rauaaja algus, asustatakse Väike-Aasia rannik Arhailine (800-500 ekr) kolooniate rajamine, kaubavahetuse areng, metallraha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur,
Kuu läheb Maa ja Päikese vahelt läbi iga kord, kui ta teeb tiiru ümber Maa. See on Kuu loomise aeg. Tema Maast eemale pööratud külg on Päikesest valgustatud ja Maa-poolne külg on tume. Kui Kuu asub otse Päikese ja Maa vahel, siis ta tõkestab Päikese valguse ja heidab Maale varju. On päikesevarjutus. Kui päikeseketas on Kuu poolt täiesti kaetud, siis on täielik päikesevarjutus. Kui Kuu katab osaliselt Päikese, siis on osaline päikesevarjutus. Iga Kuu loomise ajal ei toimu varjutusi, sest tavaliselt ei ole Maa, Kuu ja Päike täpselt ühes reas ning Kuu ei kata Päikese ketast. Päikesevarjutused toimuvad ainult kord või kaks aastas ja on siis nähtavad vaid nendes kohtades Maal, mis on Kuu varjus. Täieliku päikesevarjutuse ajal on võimalik näha Päikese välist nõrka atmosfääri, krooni, mis tavaliselt on kadunud Päikese ketta pimestavasse valgusesse. Kasutatud kirjandus : Wikipedia.com, Google.com, Konspekt, Teatmeteosed.
Päikesevarjutus-Kuu läheb Maa ja Päikese vahelt läbi iga kord, kui ta teeb tiiru ümber Maa. Tema Maast eemale pööratud külg on Päikesest valgustatud ja Maa-poolne külg on tume. Kui Kuu asub otse Päikese ja Maa vahel, siis ta tõkestab Päikese valguse ja heidab Maale varju. On päikesevarjutus. Kui päikeseketas on Kuu poolt täiesti kaetud, siis on täielik päikesevarjutus. Kui Kuu katab osaliselt Päikese, siis on osaline päikesevarjutus. Iga Kuu loomise ajal ei toimu varjutusi, sest tavaliselt ei ole Maa, Kuu ja Päike täpselt ühes reas ning Kuu ei kata Päikese ketast.teleskoop- võimaldab:suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pinnalt, täpselt määrata vaatesuunda maa suhtes. valides teleskoobile hästi väikese fookuskaugusega okulaari, saame muuta nähtavaks kuitahes väikesed nurgad. Suurt teleskoopi ei saa käes hoida, ta on monteeritud liikumatule alusele
oli üks esimestest, kes märkas, et Põhjamaad tõusevad tasapisi merepiirist kõrgemale. Tema arvas, et seda protsessi, mis on toimunud alates viimasest jääajast, põhjustab vee aurustumine. Lühikese aja, ainult seitsme aasta jooksul, mil ta töötas astronoomia õpetajana, oli tal palju õpilasi ja selle aja jooksul avaldati umbes 20 väitekirja, millest enamus või peaaegu kõik olid tema kirjutatud. Ta uuris ka päikeseplekke ja -varjutusi. Samuti ka protuberantse, mille aastal 1733 avastas birger Wassenius. Celsiuse tugevaks küljeks olid vaatlused, eelkõige füüsikalised eksperimendid ja meteoroloogilised vaatlused. Ta oli arvamusel, et tulevikus oskavad meteoroloogid täpseid ilmaennustusi teha. Tema teiste tööde hulgast tuleb mainida Moskva, Uppsala, Åbo, Linköpingi, Londoni, Kopenhaageni, Tornio ja Reunioni saare laiuskraadide ja/või pikkuskraadide mõõtmist
Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks. Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest. Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse raamat, mis on pärit 6
puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti paberit valmistama.Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks.Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest. Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse raamat, mis on pärit 6. sajandist eKr
Seetõttu langeb Kuu vari Maale. Kui vaatleja viibib Maal õiges kohas, siis tundub talle, nagu oleks Päikese valgus kustutatud ning päevast saab äkki öö. Täielik päikesevarjutus on tõesti tähelepanuväärne sündmus, sest selleks peavad Kuu ja Päike Maalt vaadatuna paistma ühesuurused. See nähtus pidi külvama muistsete inimeste südamesse kohutavat hirmu. Hirm hakkas pisut leevenema siis, kui õpiti varjutusi ennustama, seda püüti teha paljudes algsetes kultuurides. Planeetide geomeetria tõttu nähakse sagedamini teist liiki varjutust, kuuvarjutust, mis on samuti vägev ja hirmutav. Kuuvarjutus toimub siis, kui Kuu liigub läbi Maa varju, mistõttu täiskuu paistab aeglaselt selgest öötaevast kaduvat. Niisugustel puhkudel ei kao Kuu pale täielikult Maa varju, vaid paistab sageli tontliku veripunase kettana. Nii tekib päikesevarjutus:
keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides. Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu faasides räägitakse järgmistes lõigetes põhjalikumalt. Kuna Kuu ja Maa on mõlemad Päikesest palju väiksemad läbipaistmatud kehad, siis tekib nende taha täis- ja poolvarjudest koosnev varjupiirkond. Kui emb-kumb satub teise varjupiirkonda, tekivad Kuu- või Päikesevarjutused. Varjutusi käsitletakse põhjalikumalt järgmistes lõigetes. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul (märkimist väärivat) atmosfääri – see on umbes 1010 korda hõredam kui maapinnal. Kuul puudub ka hüdrosfäär. Tumedad tasandikud, mida tavatsetakse kutsuda Kuu meredeks ja ookeanideks, kuid nende peegeldumisnäitaja (albeedo) on ümbritsevast pisut madalam. Üldse on Kuu albeedo 12% (võrdluseks Maal on see 37%) – seega peegeldab Kuu kosmosesse tagasi palju vähem valgust kui Maa.
suurusega teleskoobiga Marssi uurides. Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu faasides räägitakse järgmistes lõigetes põhjalikumalt. Kuna Kuu ja Maa on mõlemad Päikesest palju väiksemad läbipaistmatud kehad, siis tekib nende taha täis- ja poolvarjudest 23 koosnev varjupiirkond. Kui emb-kumb satub teise varjupiirkonda, tekivad Kuu- või Päikesevarjutused. Varjutusi käsitletakse põhjalikumalt järgmistes lõigetes. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul (märkimist väärivat) atmosfääri – see on umbes 1010 korda hõredam kui maapinnal. Kuul puudub ka hüdrosfäär. Tumedad tasandikud, mida tavatsetakse kutsuda Kuu meredeks ja ookeanideks, kuid nende peegeldumisnäitaja (albeedo) on ümbritsevast pisut madalam. Üldse on Kuu albeedo 12% (võrdluseks Maal on see 37%) – seega peegeldab Kuu kosmosesse tagasi palju vähem valgust kui Maa.
Astroloogia pärineb Mesopotaamiast. (Astroloogia üheks põhikomponendiks on antiikaja seitse planeeti -- Päike , Kuu , Merkuur , Veenus , Marss , Jupiter ja Saturn ). Mesopotaamias avastati viis planeeti: Jupiter, Veenus, Saturn, Merkuur, Marss Astroloogia polnud kaugeltki ainus ennustamisõpetus Mesopotaamias, kus ennustuskunst oli suure au sees, põimudes läbi ka ravimaagiaga. Ennustamiseks kasutati loomamaksa, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, lindude lendamist jne. Maailmapilt oli sel ajal mütoloogiline, mille üheks tunnuseks on kõige seotus kõigega. Maksa seisukorra ja lindude lendamise järgi ennustasid ka etruskid ning roomlased, selles mõttes pole kahe jõe vaheline kultuur ainulaadne. Vanababüloonia tekst ütleb: Kui kollane koer siseneb paleesse, siis selle väravad hävivad. Kui kirju koer siseneb paleesse, siis teeb kuningas rahu oma vaenlasega.
Inimese taju mõjutab ka see, et millise isiksusega on parajasti tegemist ja milline on selle inimese temperament. Näiteks introverdid on tundlikumad kui ekstraverdid ja introvertide taju võib kesta pikemalt ning see võib olla ka kontsentreeritum. Introverdid tajuvad just keerulisemaid kujundeid ja ümbruskonda kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise
Inimese taju mõjutab ka see, et millise isiksusega on parajasti tegemist ja milline on selle inimese temperament. Näiteks introverdid on tundlikumad kui ekstraverdid ja introvertide taju võib kesta pikemalt ning see võib olla ka kontsentreeritum. Introverdid tajuvad just keerulisemaid kujundeid ja ümbruskonda kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise
Inimese taju mõjutab ka see, et millise isiksusega on parajasti tegemist ja milline on selle inimese temperament. Näiteks introverdid on tundlikumad kui ekstraverdid ja introvertide taju võib kesta pikemalt ning see võib olla ka kontsentreeritum. Introverdid tajuvad just keerulisemaid kujundeid ja ümbruskonda kui seda näiteks ekstraverdid, sest nemad otsivad ainult vaheldust ja stimulatsiooni. Kunstnikud tajuvad objektide formaalseid tunnuseid, kontrasti ja varjutusi. Kuid näiteks teadlased kirjeldavad ( vähemalt kalduvad kirjeldama ) detaile just objektiivselt. Taju sõltub näiteks ka veel püüdest üldistada, üksikasjalikkusest ja otsinguulatusest. Seega sõltub taju inimese kognitiivsest stiilist. ( Bachmann ja Maruste 2003, 143-144 ) 2.7 Aistingu neurofüsioloogia Igasugune aisting algab siis, kui mingisugune ese või nähtus mõjub meeleorganit. Sellise
annaabi.ee 
