TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia,
AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimuse...
teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud.
Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub ahvenat ja haugi. Putukad Üle 1500 liigi. Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised: Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad.
Vene keele ja inglisekeele kasvav mõjujõud Eesti ühiskonnas Kuigi Eesti Vabariigi sünnitunnistusel on aastaarvuks 1918, mis muudab meie riigi suurriikide kõrval teismeealiseks, oleme me olnud kogu selle aja Euroopa suurriikide lükata-tõmmata. Viimasel sajandil on meid tahetud küll ühe kui teise suurriigiga liita. 21. sajandil on välispoliitiline olukord Eestile küll soodsam, kuid meid on ümbritsemas suurem oht. Oht kaotada oma imeilus riigikeel. Meid varitsev oht on kui aastate pikkuse peiteajaga gripp - elame selle sees, ometi me ei pööra sellele tähelepanu kuni õhtustes uudistes kajastatakse riigikogu istungit, mis meid uue riigikeele poolt hääletama kutsub. Võõrast keelt on igal pool. Isegi poodi piima järele minnes ei saa ümber võõrkeelsetest plakatitest ja reklaamidest. On meil ometigi Eesti Vabariik, mille riigikeeleks eesti keel. Eesti keele väljasuremine võib praegu tunduda täiesti absurdne ja ülepaisutatud probleem, kuid
kaitstakse. Elupaigaks on enamasti puud, põõsad ja teised taimed, kus nad püsivad enamasti liikumatult paigal ning varitsevad saaki. On siiski ka liike, kes elutsevad maapinnal ning jälitavad saaki. Toitumine ja jahipidamine Röövritsikal on ainult talle omased röövjalad, mis on varustatud teravate ogadega. Reis ja jalasäär käivad kokku, moodustades kääridena toimiva võimsa haardeaparaadi. Saaki varitsev ritsikas istub rohu sees või põõsaste lehtede varjus ülestõstetud eesselja ja eesjalgadega. Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma ohvrit kindlalt kinni. Et ohver ei liigutaks, hammustab palvetaja kõigepealt selle pea otsast ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei
Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. URUHIIR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HIIDÄMBLIK Click to edit Master text styles Second level
Nartsissism Nartsissistlike häirete puhul mida on terve spekter on tegemist nartsissismi, eneseväärikustunde häirega. Meil kõigil on mingisugune enesevääikustunne, terve või vähem terve, ning igalühel on ka haavu ja nõrku alasid. Me kompenseerime oma nõrkusi igaüks omal moel ning võib-olla käitume mõnikord ka narstsissistlikult, eriti siis, kui meid on alandatud või kui me oleme kogenud häbi. Nartsissistliku häire kõige valusam tunne ongi pidevalt varitsev häbi, mille vastu end siis erinevate võtetega kaitsta tuleb. Psüühiline häire saab alguse siis, kui last ei ole nähtud niisugusena, nagu ta on, vaid kui temast on loodud ebatõeline ja idealiseeritud pilt. Laps satub üle jõu käivasse situatsiooni, kuna ta ei suuda kuidagi ületada oma tegeliku mina ja idealiseeritud pildi vahelist lõhet. Ta on sunnitud ehitama "vale-mina", ülespuhutud ja tursunud minapildi, mis on nagu lekkiv õhupall ja mida peab kogu aeg täitma. Mõnedel
beebi "karistamise" vajadusest. Levisid müüdid, et soovi peale imetamine rikub imiku ainevahetust. Demoniseeriti lapsega koos magamist, sest ema pidavat beebi ära lämmatama. Tegelikult on tõestatud, et emad, kes jagavad lapsega aset, on imetamises teistest edukamad, sest öised toitmised on piisava tihedusega ja logistikaprobleemideta. Meie kuulume muidugi teise rühma, seltsiks inimahvid, näiteks orangutanid ja simpansid, kellega meil on valkude ning rasvade poolest identne piim. Varitsev lisatoit Aga miks imetamine ebaõnnestub sageli ka siis, kui naine pingutab väga teadlikult selle nimel? Ülle Lemberi sõnul sõltub see paaril esimesel kuul eelkõige sünnitusosakonnast saadud või saamata jäänud teadmistest-oskustest ning sealsest töökorraldusest. Kas ema ja laps on koos või mitte, kas soositakse lutti ja lutipudelit või mitte. Kas soovitatakse piirata imetamise aega või mitte. Kas antakse lisatoitu või mitte
o Ikarose lend kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu o Sisyphose töö mõttetu töö o Oidipuse kompleks poja armastus ema vastu o Odysseuse teekond pikk eksirännak koju o Achilleuse kand nõrk koht o Trooja hobune ebameeldiva üllatuse valmistav kingitus o Pandora laegas ebameeldivusi kaasatoov kingitus, kõikide hädade allikas o Sparta kasvatus range kasvatus o Skylla ja Charybdis kaks suurt võrdset ohtu o Damoklese mõõk ka õnnes varitsev hädaoht 2 Gilgames o Tähtsamad tegelased · Gilgames ajalooline isik, valitses Uruki linna, ehitas müüri, austatud, karm, 2/3 jumalat · Enkidu - sangar, vääriline kaaslane Gilgamesile · Humbaba - koletis Liibanoni seedrimetsades · Utnapisti - Surippaki linna kuningas/surematu/Gilgamesi isa · Istar - armastuse- ja sõjajumalanna, Anu tütar
Enamik liikidevahelisest suhtlusest toimub kiskjate ja saakloomade vahel (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid (2) saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel Krüptilisus peidulisus näit. hiilimine kaslastel, kakkude hääletu lend jne. maskeering ja mimikri - näit. jääkaru valge kasukas, mis sulab lumega ühte - varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele 3. Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel, näiteid. (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri nt. kärbes, kes näeb herilase moodi välja (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid nt värvus, mis hoiatab mürgisusest (lepatriinu) 4. Petmine - krüptilisus, mimikri.
Eksperimendid in vitro on leidnud, et närvid mis innerveerivad elektri organit lõpetavad funktsioneerimise alla 15 °C temperatuuril. Nagu vee temperatuur looduses regulaarselt langeb alla selle piiri, siis on võimalik, et rai ei saa kasutada seda organit sellel ajal talvel. Alternatiivselt võib olla rail veel teadmata füsioloogiline mehhanism mis kohandab elektriorgani funktsiooni kasutama külmas vees. TOITUMINE Marmorrai on varitsev röövkala, kes töötab elektriga, et saaki püüda. Nägemine on ebatähtsal kohal saagi küttimiselt, kuna rai silmad on tihti peale varjatud kui ta lamab maetuna põhjas. Selle asemel ta toetub retseptoritele oma küljejoonel, kuna ta ründab ainult liikuvat saaki. Väiksed põhjaeluviisiga kondised kalad moodustavad üle 90 % marmorrai toidust. Toit neelatakse alla tervelt. 2 tüüpi saagipüüdmise käitumist on täheldatud. Esimene on "hüppamine", rai kasutab seda siis
2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool · Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. · Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. · Ämblikud Tegutsevad põhiliselt sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. · Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud
seintele, kohalik joodikkond viskab prügimaha jne. Koyukonid Richard Nelson. Make Prayers to the Raven: A koyukon view of the Northern Forest (1986) Legendi järgi olid kõik loomad kunagi inimesed – neis kõigis on olemas inimlikkus ja omavahelised suhted. Seega on loomad inimese kõnest ja tegevusest teadlikud ja reageerivad sellele teadlikult Loom ja loodus vaatavad inimest teadlikult Aktiivne loodus Jälgiv Varitsev Teadlik Kohal kõiges – „silmade mets.“ Loeng 12. Keel, taju, mõte Kultuuriline keskkond kui mõtlemisraamistik Organiseerib vahetud kogemust ja taju Aitab kategoriseerida maailma Loob inimest ümbritseva reaalsus Kuidas sel juhul saab mõni inimene (antropoloog) sellest „väljuda“? Reaalsus vs taju - Nelson: reaalsust kogeb meel tajude vahendusel Objektiivne loodus? - Eeldused:
Edaspidised jõupingutused peaksid olema suunatud mitte niivõrd meie keele õpetamisele loomadele, vaid pigem loomade endi keele tundmaõppimisele. 9.LOOMADE KOOSELU. Loomaühiskondade iseorganiseeruvus. Solitaarsed loomad. Kodupiirkond. Loomaühiskonnad iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, nende omavahelistele interaktsioonidele. Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised - näiteks kaslased, konnad, maod jt., kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda. Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, millelt liigikaaslasi (vähemalt samasoolisi) eemal hoitakse. Territooriumid, nende funktsioonid. Ressursside ajalis-ruumiline jaotus ja territoriaalsuse tasuvus. Ressursside ebaühtlane jaotus ja polügüünia. Kaks tavalisemat
-mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid -suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme -septembris palju sääski: karksääsk ja sääriksääsk -ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid Ämblikud -tegutsevad põhilisel sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed -hiidämblik – samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoometsades domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke Kahepaiksed -kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn. Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad -kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Linnud -haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud
Peidulisuse näideteks võib tuua saaklooma juurde hiilimise kaslastel, kakkude hääletu jahilennu. Hulgaliselt on näiteid suurepärastest maskeeringutest kiskjatel: jääkaru valge kasukas (paremal ülal), mis aitab tal saagile juurde hiilida arktika valgetel jää- ja lumeväljadel ameerikas elav mustviu, kes kütib väikesi imetajaid, sarnaneb oma lennusilueti poolest raisakotkastega, kes toituvad raibetest ega kujuta endast mustviu ohvritele ohtu varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele ja jääb ohvritele seepärast kergesti märkamatuks. Liigisisene suhtlus – Erinevalt liikidevahelisest suhtlusest, mis toimub enamasti kiskjate ja saakloomade vahel ning mille rolliks on vastaspoolt manipuleerida (üle kavaldada või ära hirmutada), peeti loomade liigisisest suhtlust varematel aegadel valdavalt vastastikku kasuliku informatsiooni vahetuseks
abtissi kohutada. Rü utel ei ole mitte ainult raskesti haavatud, vaid ta on surmaga võtlemas. Ta otsis meelega surma, sest rasked õnetused on elu tema meelest lälaks teinud. Võb olla, et ta tulevat pävavalget enam ei nä. Kõgeaulist abtissi arvatakse õgusega püaks naisterahvaks, kuidas võks ta siis 422 oma suures helduses keelata, et tüar isa surmavoodile tõtab?» Kui käkjalg kõeles, viibis abtissi terav, varitsev pilk ütepuhku ta näl. «Sa võad sellest asjast väa suurt osa?» küis abtiss luuravalt. «Miks ei peaks ma sellest osa võma, kui mu vaene hära surmasuus vaagub ja igatsedes ootab, et armsat last viimast korda näa saaks? Argu viivitagu kõgeauline abtiss aega, muidu jä ab kõk hiljaks ja siis ei suuda miski kahetsus rasket õnetust enam heaks teha. Kui kõgeauline abtiss seda sõmust ei tunne ja mind ei usalda, siis nädaku seda preili Agnesele.
annaabi.ee 
