UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof
Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda- kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et sellist otsust peaks enne kaaluma, kuid lõpuks oli ta siiski selle poolt. Mihhail ei sallinud Belikovi. Üks päev oli keegi koolis joonistanud pilapildi Belikovit ja Varenkast käsikäes, mille peale Belikov vihastus. Kõik õpetajad otsustasid üks päev metsa minna ja Kovalenko ja
" Mida küll ei tehta meil provintsis igavuse pärast, kui palju tarbetut ja lolli! Ning seda kõike sellepärast, et ei tehta seda, mis vaja. Noh, milleks oli meil äkki tarvis paari panna seda Belikovi, keda ei võinud isegi kujutleda naisemehena? Direktori abikaasa, inspektori abikaasa ja kõik meie gümnaasiumi daamid elustusid, muutusid isegi ilusamaks, otsekui oleksid äkki näinud oma elu eesmärki. Direktori abikaasa võtab teatris loozi ja me näeme: tema loozis istub Varenka mingisuguse lehvikuga, näost särav, õnnelik, ja tema kõrval Belikov, väike, kägaras, nagu oleks teda tangidega kodust välja kistud. Ma korraldan õhtupeo ja daamid nõuavad, et ma tingimata kutsuksin ka Belikovi ja Varenka. Ühesõnaga, masin töötas täie hooga. Selgus, et Varenkal pole midagi mehelemineku vastu. Elada venna juures polnud tal just eriti lõbus, muud nad ei teinudki, kui päevade kaupa vaidlesid ja sõimlesid . Näiteks selline stseen: tänaval läheb Kovalenko, pikk
Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda-kaasaarvatud direktor. Ta pidas oma teenijaks kuuekümneaastast joodikut Afanassit. Belikovi magamistuba oli väike, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta enese ülepea kinni. Kooli tuli uus ajalooõpetaja Kovalenko Mihhail Savvits. Ta tuli sinna koos oma kolmekümneaastase õe Varenkaga, kes pidevalt naeris. Direktori nimepäeval sattusid Belikov ja Varenka rääkima ja kaasõpetajatel tuli idee nad paari panna. Varenkat tüütas vennaga koos elamine-ta tahtis mehele minna. Belikov hakkas mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et sellist otsust peaks enne kaaluma, kuid lõpuks oli ta siiski selle poolt. Mihhail ei sallinud Belikovi. Üks päev oli keegi koolis joonistanud pilapildi Belikovit ja Varenkast käsikäes, mille peale Belikov vihastus. Kõik õpetajad otsustasid üks päev metsa minna ja Kovalenko ja Varenka otsustasid
Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb temas tõelist soovi 66. Levin kohtub Vronskiga ja tahab välja selgitada, miks too temast parem on 63.Vronski ei tahtnud tegelikult abielluda, käis ns külas 68. Vronski läheb rongijaama emale vastu, kohtub Stepaniga, kes ootab õde Annat. Mees jääb rongi alla: Anna peab halvaks endeks 76. Anna
Koer hammustab kullasseppa. Mees nõuab politseiülevaatajalt, et koer magama pandaks, Ülevaataja on sellega päri, kuid kuuldes, et too koer võib olla kindrali oma, muutub ta kohe lömitavaks ja arvab, et koer ei ole siiski midagi nii hullu teinud. Seisuses peitub võim. Inimene Vutlaris Tegelased: Jutustajad Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin; Belikov; Mihhail Savvits Kovalenko ja tolle õde Varenka. Hilistunud kütid seadsid end küüni öömajale ja juhtusid rääkima ühest kunagisest kreeka keele õpetajast Belikovist. Too oli tõeline inimene vutlaris, ta väljus alati kodust sissemässitult olenemata ilmast. Samuti püüdis Belikov oma mõtteid vutlarisse peita. Ta pidas kindlalt kinni igasugustest keeldudest ja sundis ka teisi neist kinni pidama. Lubatud asjadesse suhtus ta ebausklikult ja kartis alati, et juhtub midagi alba
,,Vaesed inimesed" on teos, kus Dostojevski diskuteerib päris mitme kirjandusliku autoriteediga. Kirjandus osutub teoses otseseks teemaks, sest tegelased kirjutavad kirju, loevad raamatuid ja arutlevad nende üle, teose lõpu poole tuleb Makar järeldusele, et ta on arendanud oma stiili. Kirjutades kiru saab ta osaliselt lahti oma vaimuvaesusest. Dostojevski iseloomustab, milliseid raamatuid nad loevad. Alguses ei ole peategelased võrdväärses positsioonis, sest Varenka on lugenud rohkem. Makar loeb ajakirja ,,Severnaja Psela" (toimetajaks Bulgarin, 3. osakonna spioon). Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi
Kuuldes Vronski õnnetusest kaotab Anna enesevalitsuse. Ta üritab teada saada, mis juhtus, kuid kõik jutustavad erinevat. Naine lahkub koos abikaasaga ning räägib mehele oma tunnetest teise vastu. Aleksei Aleksandrovits viib Anna suvilasse tagasi ja lahkub, lubades enda otsusest peagi teatada. Stserbatskid sõidavad Saksamaale kuurordisse, et Kitty saaks tervist parandada. Seal kohtab neiu mademoiselle Varenkat, kellesse ta kiindub. Kittyle meeldib jälgida Varenka hoolitsemist haigete eest ning otsustab ka ise veidi head teha. Isa saabudes saab tütarlaps aga aru, et on end petnud. Talle ei sobi selline tegevus, sest võib kaasa tuua tülisid ja segadust (üks kunstnik ei taha tema pärast kuurordist lahkuda). Moskvasse tagasi jõudes on Kitty paranenud. III jagu Sergei Ivanovits sõidab maale vennale külla. Levinil on hea meel teda näha, kuid sugulase kohalolek segab igapäevategemisi
Vronski usub, et Anna soovib sihilikult provotseerida ja solvata tavapärast ühiskonda. Siiski Anna läheb ooperile. Vronski järgneb hiljem ja vaatab õudusega, kuidas Annat kõrvalloozis olev tuttav solvab. Anna naaseb koju vihase ja meeleheitlikuna. Vronski rahustab teda oma armastusega ja nad sõidavad maale. 6.osa Dolly, tema ema vürstinna Scherbatskaja ja Dolly lapsed veedavad suve Levini ja Kittyga Levini maal. Kitty sõbranna Varenka ja Levini vend Sergei on ka seal. Sergei ja Varenka hakkavad üksteisele meeldima. Sergei fantaseerib temaga abiellumisest. Ühel päeval lähevad nad koos seenele, ning üks hetk nad avastavad, et Sergei on abieluettepaneku tegemise äärel. Viimasel hetkel saab ta aru, et ta ei saa seda teha, sest peab olema lojaalne oma lapsepõlve armastusele, kes elust lahkus. Nad said aru, et võimalust abielluda ei ole. Levinite elu on lihtne ja mõjustamata, kuigi Levin on rahutu, sest seal on
nägema suurt romaanikirjanikku. D tômbub turri, sest talle ei meeldi, et teda surutakse mingitesse raamidesse. Nt tahtis ta, et tema teos trükitaks teises kirjas (sriftis), et erineks . Teos on sentimentaalne. Kuigi tundub, et D väga julmalt oma tegelasi kujutab, väljendub ometi kôiges ka kaastunne nôrkadele ja kiusatutele. nimesümboolika Makar (vene vanasônades hädavares) Devuskin (näitab naiselikkust) - 40-aastane ametnik; Varenka Dobrosjolova (head sisendama) D. ei huvita materiaalne viletsus (MD ei ole väga vaene), vaid VAIMUVAESUS. MD jaoks on tähtis mitte lihtsalt eksisteerimine, vaid eksisteerimine tôelise inimesena. (Venemaa ametnike hierarhia, tabelimaailm, 14 astet) MD ei kujuta elu ette ilma tabelimaailmata, tahab olla ametnik (kuigi tervis on halb jne). Ta kardab, et muutub eikellekski, nartsuks, kui langeb tabelimaailmast välja. Püüab igal hetkel tôestada, et on täisväärtuslik inimenew
Hiljem, Vronsky võtab osa ühest sõjaväe ohvitseride hobustesõidust. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta vea sõidu ajal, mis maksab tema kalli hobuse elu. Aleksei Karenin näeb oma naise näost ära, et miski on viltu. Ta räägib sellest, teel koju, ning Anna tunnistab, et tal on afäär Vronsky'ga. Karenin on sokeeritud. Kitty püüab oma tervist turgutada ühes tervisevetel Saksamaal, kus ta kohtab üht vene naist ning tema kasutütart, Varenka, kellesse ta armub ära. Lisaks, kohtab ta ka Levini haiget venda, Nikolaid, kes on samuti tervisevetel tervist turgutamas. Levini tark poolvend, Sergei, külastab Levinit maal ning kritiseerib teda sellepärast, et too lahkus kohalikust nõukogust. Levin seletab, et ta ei näe selles mõtet, ning kogu see värk oli puhas bürokraatia ning ajaraiskamine. Levin töötab entusiastlikult oma talupoegadega tema maal, kuid on vihane nende suhtumisse uute agrikultuursete võtetesse
falls from the racehorse. Karenin is also present at the races and remarks to her that her behaviour is improper. Anna, in a state of extreme distress and emotion, confesses her affair to her husband. Karenin asks her to break off the affair to avoid society gossip and believes that their relationship can then continue as previously. Kitty goes with her mother to a resort at a German spa to recover from her ill health. There they meet the Pietist Madame Stahl and the saintly Varenka, her adopted daughter. Influenced by Varenka, Kitty becomes extremely pious, but is disillusioned by her father`s criticism. She then returns to Moscow. Part 3 Levin continues his work on his large country estate, a setting closely tied to his spiritual thoughts and struggles. Levin wrestles with the idea of falseness, wondering how he should go about ridding himself of it, and criticising what he feels is falseness in others. He develops ideas relating to agriculture and the
korruptsioon, vaestele ei pööratud tähelepanu, oma tegevuste õigustamiseks loodi kahtlaseid teooriaid; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast. ,,Inimene vutlaris" õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist , kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Talle saab hukatuslikuks armastus. Belikov kaasõpetaja õe Varvaraga, kuid näeb teda jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see ei ole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist noomimise pärast trepist alla, mispeale Varenka ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu
Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy · Madame Stahl · Varvara Andreevna, Varenka · Vasenka Veslovski VRONSKI Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus, alates lühikeseks lõigatud mustade juuste ja värskelt raseeritud lõuaga kuni õlaka uhiuue mundrini, on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav
ära vaestele, siis ei muutu midagi. Hävitada tuleks hoopis ebavõrdsus. See on see, mis keelab Makaril elada. Makaril puudub eneseväärikus, ta arvab, et Jumala poolt paika pandut ei saa muuta. Makari stiil muutub teose jooksul. Kirjutades on ta muutunud seesmiselt sügavamaks, kuna ta loeb. Tähtis on tegelaste lugemus. Makariga samas majas elab kirjanik, kes on koomiline kuju Ratazjajev. Ratazjajev on romantismi jäljendaja. Varenka saadab Makarile lugeda Puskini ,,Postijaamaülema" ja Gogoli ,,Sineli". See on esmakordne kohtumine vene klassika sedöövritega. Ta ei saa aru, et Ratazjajev oleks halvem Puskinist või Gogolist. Makar annab hiljem oma hinnangu Puskini teos talle meeldib, aga Gogoli oma ei meeldi üldse. Oma loetu seostab ta iseenda isiksusega. Postijaamaülem Võrin on õnnetu inimene, kelle kodust lahkub tütar oma armastatuga. Makar leiab, et see lugu, mis juhtus Võriniga, võib juhtuda
loodi kahtlaseid teooriaid; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast. ,,Jonõts" lugu arstist, kes teeb läbi allakäigu, jõudes välja täissöönud väikekodaniku elulaadi juurde. ,,Inimene vutlaris" õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist , kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Talle saab hukatuslikuks armastus. Belikov kaasõpetaja õe Varvaraga, kuid näeb teda jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see ei ole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist noomimise pärast trepist alla, mispeale Varenka ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu
Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. 1844 esimene töö- Blzaci "Eugenie Grandel" tõlge 1846 "Vaesed inimesed" jutustus, romaan kirjades; annab pildi Peterburi väikeametniku masendavast elust. Võeti kohe kiitvalt vastu. Siiski D ei meeldi, et surutakse justkui vormi. Nimesümboolika- Makar (vene vanasônades hädavares) Devuskin (näitab naiselikkust) - 40- aastane ametnik; Varenka Dobrosjolova (head sisendama). D ei huvita materjaalne viletsus vaid vaimuvaesus. 1846 "Teisik" jutustus; peategelane on ametnik, kes on kaotamas oma kohta tabelimaailmas;hingeline vastuolu tekitab inimeses sisemist mässu. kohutav soov end alal hoida viib hullumiseni. 1848 "Valged ööd" romaan; vastandab rumala môistuse ja targa südame. Elada tuleb südame järgi, sest môistus on ainult väike osa inimesest. Tütarlaps Nastenka: "Ärge ôpetage mind,
teooriaid; kõik, kes erinesid massist eraldati ühiskonnast. ,,Jonõts" lugu arstist, kes teeb läbi allakäigu, jõudes välja täissöönud väikekodaniku elulaadi juurde. ,,Inimene vutlaris" õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist , kreeka keele õpetajast Belikovist, kes riietas end alati justkui kookonisse. Talle saab hukatuslikuks armastus. Belikov kaasõpetaja õe Varvaraga, kuid näeb teda jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see ei ole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist noomimise pärast trepist alla, mispeale Varenka ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähenevat elu, õnne? B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu
Algusest lõpuni satiiriline (pilkeline). Raamnovell. Õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist, kes alati väljus kodus kalossides ja vihmavarjuga. Nägu varjas ta ülestõstetud kraega. Belikov kardab elu, kõike uut, püüab ka oma mõtteid vutlarisse peita. Armastus saab hukatuslikuks. Tahab abielluda Varvara Kovalenkoga. Belikov näeb teda aga jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see pole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist alla ja ise naerab. Kuu aja pärast Belikov sureb. Sellise inimese matust pidada oli mõnu, Belikov oli eriline eluväärtuse eitaja. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähedast õnne? Kujuneb välja belikovlikkus inimesed vutlaris (kardavad kõike). Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtuks. Belikovid ei vii elu võidule. Pilet nr 17
"Inimene vutlaris" Algusest lõpuni satiiriline (pilkeline). Õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist, kes alati väljus kodus kalossides ja vihmavarjuga. Nägu varjas ta ülestõstetud kraega. Belikov kardab elu, kõike uut, püüab ka oma mõtteid vutlarisse peita. Armastus saab hukatuslikuks. Tahab abielluda Varvara Kovalenkoga. Belikov näeb teda aga jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see pole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist alla ja ise naerab. Kuu aja pärast Belikov sureb. Sellise inimese matust pidada oli mõnu, Belikov oli eriline eluväärtuse eitaja. Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähedast õnne? Kujuneb välja beükovlikkus - inimesed vutlaris (kardavad kõike). Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtuks. "Palat nr 6". Tegevus toimub Venemaa kolkalinnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr 6. Valvur Nikita peksab vaimuhaigeid
annaabi.ee 
