teine grupp: jäsemed d) e) hindele hea vastab number 7 14. eesti maahobuse kasvatajate selts asutati 1921a Rakveres. b) eesti hobuse liinid: maahobuse ja aretatud hobused c) Hetman oli kasutusel Toris 1892 aastal.. 15. a) täisverelised tõud on araabia ja inglise, belgia,anglo araabia b) 1880 c) mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?-poolvereliste tõugude puhul kasutatakse aretuses iga 3-4 põlvkonna tagant inglise või araabia täisverelist täkku d) kiiruse ja varavalmivuse suunas 16. Lääne- Euroopa raskeveohobused on: belgias-ardenn ja barbansoon, prantsusmaal- persera ja fostjae bretoon, inglismaal-saie, klaidsteil, suffolk Nende kasutuseesmärk: 17. a) krahv A. Orlov-Tsemenski poolt b) vene traavel on kiirem(orlovi on ilusam) c) vene traavel on saadud orlovi ja ameerika traavli ristamisel d) veel tähtsad traavlid on prantsuse traavel ja taani traavel e) tori tõug 18. a) trakeeni on pärit saksamaalt ja ida-preisi piirkonnast b) sõidu ja sõjaväe c) Tori
..2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...? Eesti tumedapealisel lambatõul Miks on vaja talledele manustada sünnijärgselt E-vitamiini ja seleeni? Et vältida tallede valgelihastõbe Milline peaks olema kvaliteetse liha saamiseks noorlammaste kehamass enne lihaks realiseerimist Eesti tingimustes? 40-45 kg Millisel loomaliigil kodustatud vorm puudub? Filipiini pühvel
Meil kasvatatavate eesti suurt valget ja eesti maatõugu sigade viljakus on keskmiselt 10-12 põrsast pesakonnas, mõne emise pesakonnas isegi 14 -16 põrsast. Sealiha intensiivsel tootmisel on oluline omadus suguemiste suur viljakus ja sigivus. Mida rohkem põrsaid saadakse, seda rohkem sigu võib nuumata. Varavalmivus on bioloogiline omadus, mis on seotud sigade tõu, ea, kasvu ja arengu ning söötmis- ja pidamistingimustega. Tehakse vahet majandusliku ja füsioloogilise varavalmivuse vahel. Füsioloogilise varavalmivuse all mõistetakse sugusigade suguküpseks saamise ja esmakord- se paaritamise iga. Majanduslikku varavalmivust mõõdetakse päevade arvuga, millal siga saavutab teatud kehamassi peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimus- tes kulub selleks olenevalt tõust ja ristamiskombinatsioonist 5-7 kuud (seega 150-210 päeva). Tapasaagis on searümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sigade rümbamassi
Meil kasvatatavate eesti suurt valget ja eesti maatõugu sigade viljakus on keskmiselt 10-12 põrsast pesakonnas, mõne emise pesakonnas isegi 14 -16 põrsast. Sealiha intensiivsel tootmisel on oluline omadus suguemiste suur viljakus ja sigivus. Mida rohkem põrsaid saadakse, seda rohkem sigu võib nuumata. Varavalmivus on bioloogiline omadus, mis on seotud sigade tõu, ea, kasvu ja arengu ning söötmis- ja pidamistingimustega. Tehakse vahet majandusliku ja füsioloogilise varavalmivuse vahel. Füsioloogilise varavalmivuse all mõistetakse sugusigade suguküpseks saamise ja esmakordse paaritamise iga. Majanduslikku varavalmivust mõõdetakse päevade arvuga, millal siga saavutab teatud kehamassi peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks olenevalt tõust ja ristamiskombinatsioonist 5-7 kuud (seega 150-210 päeva). Tapasaagis on searümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sigade
Nimeta täisverelised tõud: inglise täisvereline ratsahobune, araabia tv ratsahobune, anglo-araabia tv ratsahobune Nimeta ,,General Stud Book" ilmumisaasta 1791 (James Weatherby) 15) c) mis põhimõttel eksisteerivad poolverelised tõud? Täisverelise ratsahobuse ristamisel teiste ratsahobuste tõugudega, tavaliselt isa on täisvereline ja ema mingit teist tõugu. Poolverelisteks on enamik ratsahobuseid maailmas d) inglise täisvereline ratsahobune on aretatud varavalmivuse ja liikumiskiiruse suunas. 16) Lääne-Euroopa raskeveohobused ja nende kasutuseesmärk ... Belgia veohobune, Inglismaa veohobused, Prantsusmaa veohobused, KASUTUSEESMÄRK?? 17) a) Orlovi traavel aretati 19.saj alguses krahv Aleksei Orlov-Tsesmenski poolt. b) kumb on kiirem, kas orlovi või vene traavel? Vene traavel c) Kuidas on saadud vene traavel? Ameeriak standardbreedi ja orlovi traavli ristamisel d) peale nimetute on veel maailmas tähtsamad Prantsuse ja Norfolki traavlid.
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid
süstemaatiliselt täiustada. 1.2Lihajõudlus Et liha on inimese tähtsamaid toiduaineid, siis on lihatoodangu suurendamine tähtis probleem kogu maailmas.Kõige rohkem toodetakse veise-ja sealiha, kuid kasutatakse ka lamba, linnu, kitse ja hobuse liha. Siga on neist kõige viljakam, varavalmiv, teistest loomadest paremini sööta kasutav ja suhteliselt kõige rohkem liha andev loom. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise, varavalmivuse, nuumavõime ja kvaliteedi järgi. Parim lihatootvus on spetsiaalsetel lihatõugudel. Lihajõudlusomaduste pärilikust on uuritud nii ristandite järgi kui ka 4 populatsioonigeneetiliste meetoditega. Eritõugude ristamise tulemused on näidanud, et enamik lihaomadusi päritakse järglastele vanemate vahepealsetena. Suur tähtsus on liinide ja isasloomade mõjul järglaste lihaomadustele. Geneetilised tegurid mõjutavad
piima ja piima-lihatõugudeks. 15. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Suguküpsus: veistel saabub heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt
ja toitmine, järglase sünnimass, võõrutamisvanus, kohanemisvõime, keskkonna kliima, majandamine 31. Varavalmivus ja kasutamisiga Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning piima-, liha- ja muu toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, tootmiseks või tööks kasutamise algus või kasvuintensiivsus. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega.
hästi arenenud seedeaparaat ja kopsud. Lihaveiste tüübil (õrn-kohev) on tugevasti arenenud side- ja rasvakihiga kohev nahk, rikkalike rasvakihtidega mahukas lihastik ning peen luustik. Kopsud ja seedeelundid on väiksemad kui piimatüübil ning piimanäärmed on nõrgalt arenenud. Tööveise tüübil (toores-tihe) on tugevasti arenenud nahk ja luustik. Lihastik on mõõdukalt arenenud, nahaalune kiht õhuke. VARAVALMIVUS JA KASUTUSIGA Varavalmivuse all mõistetakse loomade omadust areneda ja kasvada kiiremini, kui sellele liigile omane. Siis on võimalik looma varakult kasutada järelkasvu ning piima, liha ja muu toodangu saamiseks. Ilma, et see mõjuks halvasti looma elutegevusele ja edasisele arengule. Varavalmivus Varavalmivuse määramiseks võrreldakse uuritava rühma andmeid tõu keskmiste näitajatega. Varavalmivatel loomadel on väiksem pea, laiem kere, ümaramad roided ja lühemad jalad kui hiljavalmivatel loomadel
Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks. 5) Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega.
See hobune võitis kõik oma 18 võistlust. Tal oli u 400 järglast kellest 344 olid võitjad 3. Godolphin's Arabiani järglast Matchen'i peeti esimeseks täisvereliseks ratsahobuseks. Selle hobuse juures kasutati esimest korda jõudluskontrolli (1790 a). Ka peatõuraamat koostati selle tõule 1791 ja hakati pidama 1793. Võistlusdistantsid olid Inglismaal 6-10 km. Inglise täisverelist on aretatud kahes suunas a) kiiruse peale ja b) varavalmivuse suunas. Eksterjöör ruudukujuline, rind on kitsas ja sügav, pikad jalad, tugevad toruluud, pea on sirge, nina ja kael pikk, turi kõrge kitsas ja pikem, roided tahapoole kaardus, väikesed kabjab jne. Värvus on kõrb kuni raudjani. Inglise täisverelisel ei tehta sperma sügavkülmutust. Kui vaja, siis ainult jahutatult, aga enamasti siiski loomulik paaritus. Ahhal-tekiin 3.-4. saj. e.m.a. See tõug talub päikest ja pikki vahemaid. Kuulsaks sai see, kui läbiti 1935.
sigimine, tiinuse kestus, majanduslik kasutusiga, eluiga jne. 3.6.1 VARAVALMIVUS, SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.. Põllumajandusloomade juures 26 VEISEKASVATUS taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni
1996). Nii oli 85,7% dala uttedest valge ja 14,3% uttedest kreemikas rasuhigi. Kollast rasuhigi ei esinenud mitte ühelgi utel. Võrdluseks võib öelda, et uuritud eesti valgepealistel lammastel oli rasuhigi 67% ulatuses valge, 30% kreemjas ja 3% kollane ning eesti tumedapealistel uttedel esines valget rasuhigi 48%-l, kreemjat 43%-l ja kollase rasuhigiga uttesid oli 9%. Suure villajõudluse ja kvaliteetse villa kõrval on dala lammastel rahuldav kasvukiirus. Liha kvaliteedilt ja varavalmivuse osas jäävad dala lambad tüüpilistele lihatõugudele mõnevõrra alla. Seepärast saavutavad dala talled täiskasvanud looma suuruse (täiskasvanud dala utt kaalub 8090 kg) ja kehamassi pikema aja jooksul. Praegune dala lammaste kasvatamise praktika on näidanud, et nad on head karjamaakasutajad ning neilt saab suurt juurdekasvu ka vaid karjamaarohuga, ilma et neile oleks vaja jõusöötasid juurde sööta. Seepärast on häid tulemusi saadud dala lammaste kevadisel
1996). Nii oli 85,7% dala uttedest valge ja 14,3% uttedest kreemikas rasuhigi. Kollast rasuhigi ei esinenud mitte ühelgi utel. Võrdluseks võib öelda, et uuritud eesti valgepealistel lammastel oli rasuhigi 67% ulatuses valge, 30% kreemjas ja 3% kollane ning eesti tumedapealistel uttedel esines valget rasuhigi 48%-l, kreemjat 43%-l ja kollase rasuhigiga uttesid oli 9%. Suure villajõudluse ja kvaliteetse villa kõrval on dala lammastel rahuldav kasvukiirus. Liha kvaliteedilt ja varavalmivuse osas jäävad dala lambad tüüpilistele lihatõugudele mõnevõrra alla. Seepärast saavutavad dala talled täiskasvanud looma suuruse (täiskasvanud dala utt kaalub 8090 kg) ja kehamassi pikema aja jooksul. Praegune dala lammaste kasvatamise praktika on näidanud, et nad on head karjamaakasutajad ning neilt saab suurt juurdekasvu ka vaid karjamaarohuga, ilma et neile oleks vaja jõusöötasid juurde sööta. Seepärast on häid tulemusi saadud dala lammaste kevadisel
o Kuulub kiltmaahobuste hulka. o Kasutatakse ainult puhasaretust o Pea on nõgus, kehaehitus harmooniline o Kere on lühike o Pea on väike, lühike o Kael on kõrge asetusega ja keskmise pikkusega o Turjakõrgus 145...150 cm, kämblaümbermõõt 18...19 cm o Levinud on märaperekondade aretus Inglise täisvereline ratsahobune o Aretatud võidusõitude jaoks o Aretatud kiiruse ja varavalmivuse suunas o Kere on pikem kui araabia täisverelisel o Kabjad on suhteliselt väikesed Trakeen o Loodud sõjaväe ratsahobuseks, pidamaks vastu kiiretel rännakutel ja sõjatingimustes o Liinaretus o Pea on kuiv, sirge profiiliga o Turjakõrgus keskmine o Selg on sirge ja üsna lai o Jõudlus avaldub kõige paremini galopivõistlustel, takistus- ja koolisõidus 12.Poolverelised tõud
annaabi.ee 
