REHEPAPP Andrus Kivirähk 1. Mütoloogiliste olevuste iseloomustused, mis kuju võtavad ja mida teevad. Kratid: Kratid käisid varastamas asju ja tegid k õike, mida nende peremehed käskisid. Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas
vajab neid pidevalt. Selleks, et ennast paremini tunda hakatakase tegema asju, mis kahjustavad ennast, sõpru, perekonda, ühiskonda. Narkootikumid maksavad palju ja kui raha nende ostmiseks ei jätku hakatakse varastama ja valetama, et raha saada. Nii tekivad tülid perekonnas ja sõpradega. Tekivad uued pahad sõbrad. Nii ei taha enam koolis käia. Hinded lähevad halvaks. Tekivad probleemid koolis. Võidakse ka poodidest varastamas käima hakata. Tulevad probleemid politseiga. Narkouimas olekus on halb reaktsioon ja tekivad tähelepanuhäired ja nii tekivad kergesti õnnetused. Narkootikumid kahjustavad ka kesknärvisüsteemi. Võivad tekkida värinad, hallutsinatsioonid, närviline olek ja nii edasi. Süstalde kaudu võib saada ka HIV viiruse. Inimesel tekib imuunpuudulikkus ja inimene võib surra. Tänu narkootikumidele ei suuda inimene enam korralikult toimida normaalsete inimeste ühiskonnas
vajab neid pidevalt. Selleks, et ennast paremini tunda hakatakase tegema asju, mis kahjustavad ennast, sõpru, perekonda, ühiskonda. Narkootikumid maksavad palju ja kui raha nende ostmiseks ei jätku hakatakse varastama ja valetama, et raha saada. Nii tekivad tülid perekonnas ja sõpradega. Tekivad uued pahad sõbrad. Nii ei taha enam koolis käia. Hinded lähevad halvaks. Tekivad probleemid koolis. Võidakse ka poodidest varastamas käima hakata. Tulevad probleemid politseiga. Narkouimas olekus on halb reaktsioon ja tekivad tähelepanuhäired ja nii tekivad kergesti õnnetused. Narkootikumid kahjustavad ka kesknärvisüsteemi. Võivad tekkida värinad, hallutsinatsioonid, närviline olek ja nii edasi. Süstalde kaudu võib saada ka HIV viiruse. Inimesel tekib imuunpuudulikkus ja inimene võib surra. Tänu narkootikumidele ei suuda inimene enam korralikult toimida normaalsete inimeste ühiskonnas
3) Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 4) Kuidas tehti ,,benzukat"? ,,Benzukat" tehti nii, et mindi bensiinijaama ja lasti autol bensiinipaak täis pluss veel mõned kanistrid ning siis ilma maksmata sõideti minema. Käes olid kindad ja näod olid peaagu varjatud. Autole, millega varastamas käidi, pandi valed numbrimärgid. Kontrolliti ka, et kaameraid ei oleks. 5) Kelle valis Rass oma perekonda? Miks? Hanna, kuna Rassile ei meeldinud, kuidas Olari temaga käitus. 6) Kelleks tahtis Rass saada? Millal ja kellele ta seda rääkis? Rass tahtis saada arstiks. Ta rääkis sellest Sädele, kohe filmi alguses. 7) Kes olid Rassi vanemad? Rassi ema oli surnud. Ta isa oli politsei, aga nad ei suhelnud eriti. 8) Mida tead Mõssast? Mõssa oli Rassi poolvend
Vello, kes oli Leini vend, lks juhtunut kuuldes vga vihaseks ja otsustas Kmbile ktte maksta. Ta kogus kokku parimad mehed ja lks vastu Kmbile, ning ta sjakatele meestele. Kmbi suri Velloga videldes ja ta maja pandi ka tule otsa. Paar peva prast seda jagati Kmbilt vetud saak ja mateti lahingus hukkunuid. Siis algasid tlid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello. Viha Vellol Rahi vastu kasvas veelgi, kui ta sai teada, et Rahi on tema pnistest varastamas kinud. Mindi kohtuette ja kohus mras Rahile karistuseks, et ta pidi andma Vellole he veise. Veise asemel ti ta viis liku hbedat ja kmme nogaati. Vanem vttis selle vastu. Vello ngi unes, et tulevad vrad mehed ja hakkavad nende klade maju pletama ja inimesi tapma. les rgates oligi kik nii nagu ta ngi. Kallaletung Ltlaste poolt ja sdimine Ltimaal ti kaasa suuri purustusi, mida sjajrgsel perioodil hakati taastama. Vello kuulis, et Lembi on Rahiga Ltis ja ta on ristitud
Kuna Ralph ja Jack ei saanud enam koos oldud, lahkus Jack ja osad poisid läksid temaga kaasa. Aga kuna Jacki karjal polnud tuld käisid nad seda Ralphi karjast võtmas. Simon käis üksi saarel ringi ja kohtas seal Kärbeste Jumalat. Simon nägi, et selle koletise asemel oli hoopis mädanev langevarjur. Simon läks tagasi mäe otsast alla ja ta tapeti kuina arvati, et tema ongi see koletis. Ralph sai pärast alles aru, et nad tapsid Simoni. Jacki kari käis Põssalt ta prille varastamas, et süüdata lõke, kus praadida sigu. Nemad sellest ei hoolinud, et kas nad saavad saarelt ära või ei saa. Ralph, Põssa ja kaksikud läksid Põssa prillidele järele, aga selle tulemusena Põssa tapeti., kaksikud võeti kinni ja Ralph põgenes. Aga kuna Jack ei olnud sellega nõus, et ta põgenes siis ta käsutas kogu oma karja teda taga ajama, et leida ta üles ja ära tappa. Selle tulemusena läks saar põlema, kuna nad jooksid põlevad tõrvikud käes
kodusemalt, kuid Peter ei märganud lennujaamast tulevat Tomi vaid nägi enda surmavaenlast Tomi venda Jasperit. Ta oli suur tüse, punaste juustega tugev poiss, kellel oli kaasas pamp koos tema kivikollektsiooniga. Kui isa tahtis tema pambu pagasnikusse toppida siis Jasper urises nagu kuri koer. Kui nad koju jõudsid siis ootas neid Bille. Jasper käitus nagu viimane siga: Ta ei pesnud end, sõi väga inetult ja käis öösel sahvrist toitu varastamas ning pärast vedeles kõik see põrandal ning mis kõige hullem, ta käis alasti toa peal ringi, mis oli sellises ranges peres kohutav. Ühel laupäeval otsustas isa viia Jasperi vaatama Austria vaatamisväärsusi ja kui nad valmistusid ette siis Bille ei tahtnud anda Jasperile oma kampsunit ja mölises söögilauas isaga. Isa andis Billele kaks kõrvakiilu ning otsustas Bille ja Jasperi koju jätta. Õhtul voodis olles tahtis Bille Waldile midagi
Niiviisi ei tahtnud enam keegi söekaevuritest jätkata. Oli vaja vaid seda tõuget, mis streigini viiks, ning kaevanduste ülemad andsid selle tõuke. Leidus ka mees, Etienne, kes oma kõnedega suutis rahvast veel rohkem mässama panna ja oma õiguste eest seisma. Kas streik oli just õige lahendus olukorrale, kuid ega muud võimalikku väljapääsu näha polnudki. Streik muutis söekaevureid. Elu läks tõepoolest kehvaks, käidi kerjamas, varastamas (Jealine, Lydie ja Bebert), et kuskiltki saada söögipoolist. Samas kasvas kaevurites suur viha kaevanduste omanike vastu. Keegi ei mõelnudki tööle tagasi minna, sest õigused oli vaja maksma panna! Ei tahetud elada edasi nõnda nagu seda olid kõik esivanemad teinud, ääretus vaesuses. Inimesel on keeruline iseloom, nõnda võib öelda ka söekaevurite kohta. Nad koguvad kõik viha ning pettumuse enda sisemusse, ning ühel hetkel plahvatab see kõik välja.
1) Kirjelda romaani tegevusaegse Saksama olustikku (miljöö, meeleolud). Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu pidavatel inimestel võimalik kõiki ära toita. Üritati oma viimaseid väärisesemeid, mööblit vms. vahetada toidu vastu. Tekkis must turg, mille kaudu said rikkaks üksikud liigkasuvõtjad, kes kasutasid olukorda väga edukalt enda kasuks. Teiselt poolt oli tekkinud palju erinavaid äärmusgruppe, mille tõttu valitsesid Saksamaal revolutsioonilised meeleolud. Riigil puudus ühtne tugev võim ja sõjaväge
1 Mida sa tavaliselt peole selga paned? What do you usually wear to a party? 2 Millal sa viimati toitu ostmas käisid? Mida sa ostsid? When did you last go shopping for food? What did you buy? 3 Kas sulle meeldib riideid ostmas käia? Do tou like to go shopping for clothes? 4 Kas sa oled kunagi kasutatud asju ostnud? Have you ever bought anything second-hand? 5 Mis sorti jäätis sulle kõige rohkem meeldib? What flavour ice cream do you like best? 6 Kas sa oled kunagi kedagi poest varastamas näinud? Have you ever saw anybody shoplifting? 7 Kas sa kogud millegi jaoks raha? Are you saving up for something? 8 Mis number kingi sa kannad? What size shoes do you take? 9 Kas sul on kunagi poes mingeid piinlikke juhtumeid olnud? Have you ever had any embarrassing incidents in a shop? _______________________________________________________________ UNIT 8: Töövihikust harjutus 9. 1 See tõesti ärritab mind, kui inimesed ei lülita oma mobiile teatris välja.
Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli Erik poistekamba liider. Nad varastasid poistega poodidest plaate ja msid neid koolis kallimalt maha. hel korral jid nad vahele, sest hed olid kinud mitu korda samas poes varastamas. S aeti Eriku kaela ja Erik vahetas kooli. Seega pidi ta eemale kolima oma kodust ja papsist. Erik asus ppima koolis nimega Stjrnsberg. Selles koolis ppisid ainult poisid. Kui Erik Stjrnsbergi esimest korda lks, tutvustas kooli prefekt Bernhard talle kooli. Kool oli tegelikult ilus, seal oli bassein uhke spordivljak jne. Erik asus elama Kassiopeias, kus olid ainult reaalkooli pilased. Tema toakaaslaseks sai Pierre. Pierre oli veidike tsedam ja oli kohe nha, et ta
Kõrtsis oli palju joojaid ja nende seas suuri märatsejaid, ühed neist olid Kõverkael-Juku ja Kohi-Kaarel, esimene oli pikk ja kõhn, teine lühike kuid lihastes ja tugev. Kohi- Kaarlil oli kõigiga tegemist ja tema naljad harva läksid täppi, Juku naeris poisi iga teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad. Teati ka seda, et nad vahest öösiti varastamas käisid. Kaarel jõi terve klaasitäe õlut ühe lonksuga ära ja läks ahju äärde kolme pobuli juurde nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid kõrtsmiku käest midagi, muidu laseb ta nad välja visata. Juku naeris selle üle peaaegu kõrvuni avatud suuga. Siis tundis Kaarel Jaani ära, ja kutsus nad enda lauda, tegi neile õlut ja viina välja. Alguses ei tahtnud Jaan üldse minna, aga janu oli suur ja ta jõi kolm klaasitäit õlut korraga ära
nägi isanda magamistoa uksepeal tumedat kujutist kes nägi välja täpselt nagu isand, kandis isanda riideid, seisis kahel jalal nagu isand, kuid ei olnud seda. Seal seisis sama kujutis kes ta unenäoski, see oli Huhuu. Tollest hetkest hakkas ta osaliselt pidama Huhuud oma isandaks. Huhuu oli väga jõhker, piinas Popit, ajas taga ning peksis isegi ta verele. Kuid võis uus isand olla nii halb kui tahes oli temas siiski midagi head ja hoolitsevat. Kui Huhuu käis läbi akna toidu korvikesi varastamas, siis viskas ikka korviseest liha Popile, kuna ta ise seda ei söönud. Nende vahel oli teatud sümbioos, Huhuu otsis talle toitu ning Popi oli talle seltsiliseks. Ühel hetkel avastas Huhuu köögist ankrud, ehk siis alkoholi ning hakkasid koos Popiga jooma. Hommikul alustati, ning õhtul lõpetati, üks pudel teise otsa. Kuid kui alkohol otsa sai, otsis Huhuu köögist kraanikausist välja imeliku kasti, mis oli kinni joodetud. Avada
saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Gyges ja võlusõrmus: ta oli lüüdia karjane kes leidis võlussõrmuse.ta kasutas seda headel eesmärkidel.algul tõestas ta et leiab vargad kes karjas lambaid käivad varastamas (need olid 2 teist karjast) aga ta ei reetnud neid lootes et seda enam ei kordu.ühel õhtul kuulis ta mehi midagi rääkis, ta pani sõrmuse sõrme , keeras seda ja siis ta kuulis et plaanitakse kuningakojas rõõvida varakambrit.ta tahtis minna kuninga jutule ja talle seda rääkida.kuningas oli algul umbusklik aga tabades vargad otse teolt oli ta gygese kohe valmis oma paremaks käeks võtma, ta küsis talt nõu paljudes asjades.ühel õhtul nägi ta unes et kuningas tapetakse ja tema
Lapsuliblikas on metsaliik, keda leidub vähe avamaastikul. Enamus liblikaid elab talve üle nukustaadiumis, mõned aga valmikutena. See põhjustabki selle, et nad on ühed esimestest liblikatest kes soojadel kevadpäevadel lendama hakkavad. Tema soontes voolab hemolümf, mis sisaldab suures koguses glütserooli ja see külmub -20 kraadi juures. Inglased arvavad liblika ingliskeelseks nimeks olevat butterfly, sest nende müütide kohaselt võisid nõiad end muuta liblikateks, et käia võid varastamas. Lapsuliblikat nimetati ka Eestis võiliblikaks, alles teaduslikus pruugis kinnistus see ühe ta sugulasliigi ametlikuks nimeks. Usutakse, et kevadel esimesena nähtud lapsuliblikas on endeks saabuvast võirohkusest. Esimene kollane liblikas söödeti lehmale, et või oleks kollane. Margariinikarva emasliblikad, kelle nägemist tõlgendatakse halva endena ärkavad tavaliselt alles aprilli lõpul ja maikuus ning on kohe valmis paarituma. Lapsuliblikatel esineb pulmalend: emane
jõuetu, tegi seda sulane (Moora, 1980). Leiba lõikas peremees söögiaja alguses igale sööjale kääru, hiljem aga igale pereliikmele vajaduse järgi juurde. Mõnes kokkuhoidlikumas peres tuli leivalisa eraldi küsida, milleks aga alati ei pruukinud julgustki jätkuda. On teada, et näiteks Harglas olevat paljudes taludes leiva hulk piiratud. Üks perenaine polevat isegi oma pere lastele andnud kõhutäit leiba süüa, mistõttu olevat need salaja sahvrist käinud leiba varastamas. Ka mujalt on teada samalaadseid andmeid. Viru-Jaagupi kihelkonnas on lastel soovitatud süüa kaks suutäit suppi ja üks suutäis leiba (Lõoke, 1959). Leivaga püüti olla igati kokkuhoidlik ja see väljendub kas või selles, et söögilaualt korjati hoolega kokku kõik leivaraasukesed. Ära ei visatud ka vana ega kuivanud leiba, sellest keedeti leivasuppi. Leivaviil asendas pidulauas sageli taldrikut, kuhu sülti, liha ja teisi toite söömise ajaks peale tõsteti. 19
pastoritelt, et nad õpetaksid talupoegi katekismust lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. 1636 - Peeti Haapsalus viimane nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Ajavahemikul 15201818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel
katekismust lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. · 1636 - Peeti Haapsalus viimane nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. · 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. · 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. · 16431645 Taani-Rootsi sõda
saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames. Ja kui ta siis hommikul korraga põlema lahvatas, oli terve aidamehe õu musta tossu ning taevani tõusvat leeki täis.“ (lk. 117). Ka tema oli varas, käis mõisaaidast toitu varastamas, kuid samas oli ta ka kaval, kuid mitte nii kaval kui Rehepapp. Oskar sai Imbi ja Ärni käest kätte nende püütud merilehma oma kavaluse abiga. Tänapäeval kujutab justkui tavalist töölist, kes teeb tööd ja omab peret, kuid samas on ahne ja proovib pettusega, veidi suuremat varandust kokku ajada. 2. Teose ülesehitus. Teos räägib ühe küla novembrikuust ning kirjeldab seal juhtunud sündmuseid. Raamat on jaotatud 30ks peatükiks ehk 30ks päevaks
o etteloetud 12 teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. 1636 peeti Haapsalus nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati Kastininal elavat naist Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Aastatest 15201818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Joachim Jheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel
Süüdistuse kohaselt varastasid nad ühel pimedal augustikuisel ööl väikese Eesti linna keskväljakult kullatud vasika kuju. A kohtueelses menetluses ütlusi ei andnud, B võttis süü omaks ja kirjeldas nende ühist tegu ütlustes põhjalikult. Ülejäänud süütõendid olid kaudsed. Kohtuistungil soovisid mõlemad kasutada võimalust ütlusi anda ning selgitasid ristküsitluse käigus, kuidas tegelikult nägid kolme neile tundmatut meest kuldvasikat varastamas, kuid olid kartnud seda varem tunnistada. Kohus leidis, et nende ütlused kohtuistungil on ebausaldusväärsed, kuid kuna lühimenetluses tehakse otsus toimikumaterjalide pinnalt, siis õnneks saab tugineda B kohtueelses menetluses antud ütlustele, mistõttu tõendite kogumile tuginedes mõisteti mõlemad süüdi. Millised argumendid võivad siin olla kaitsjal apellatsiooni kirjutades? Oluline menetluse rikkumine et üldse lühimenetlus lubati.